Põhimõtteliselt võite ise arvutused teha, kui palju maksab Eesti või Balti riikide puhtalt taastuvenergiale ülemineku ainuüksi varustuskindluse tagamine akudega.
Ma ennustaks, et kogu see kaardimajake kukub majanduslikult kokku näiteks hetkel kui Läti või Leedu otsustab ehitada tuumajaama, või ehitatakse piisavalt jäme toru Poola (juba ehitatavate), Rootsi (juba ehitatavate) või Soome (suht lihtsalt ehitatavate) tuumajaamadeni. Kusjuures sellega kukub kokku ka minireaktorite kaardimajake
Kus päike sulatanud või kes viitsinud puhtaks lükata neil toodab hästi, eriti rahaliselt: ca 15kw puhtaks lükatud jaam tootis omanikule viimastel päevadel nii 15 euri päevas. Ringi sõites on näha, et suured jaamad on paksu lume all, läbi sellise 2-3cm lume annavad jaamad ka midagi aga murdosa. Eleringi lehelt näeb paari päeva tagust infot, huvitav on see, et päikesejaamade juurde paigaldatud akujaamad annavad ka juba omajagu toodangut ajal, mil päike ei paista.
PS. Leedu ilmselt ei ehita kunagi tuumajaama, tema pärast meil seda Baltikumis ei ole, ja kui Läti peaks selle ehitama, siis kaksavad viimaks veel Läti-Leedu vahel olevad kaablid ka veel läbi.
Sul on mäluga asjalood päris pahasti. Vahem kui nädal tagasi selgitati sulle kannatlikult ära, et Eestisse ongi hangitud/hankimisel gaasijaamad ja mitte 300W vaid suisa 600MW, aga juba on tuul pööningu puhtaks puhunud ja nõel plaadi alguses tagasi.
Ei tasu unustada, et EU on lubanud ka maagaasist elektri tootmise surnuks maksustada. Kui neil peaks olema jonni rohkem kui mõistust, siis 10 aasta pärast kirume siin “lolle gaasijaamade ehitajaid”
Keskpäeval oli täna päikese kõrgus 15,7 kraadi. Jaanilaupäeval on see 55 kraadi ja 15,7 kraadi saavutab ta juba enne kl 7 hommikul. See on ikka päris suur vahe.
Laias laastus võib öelda, et kui kõik paneelid lumest puhtaks ajada, saaks tänase päiksega ca 30% jaanilaupäeva päevasest toodangumahust. Aga kuna päikest on talvel ülivähe, ei viitsi keegi neid paneele lumest puhastama hakata. Ma mõned lükkasin katusel puhtaks, enamikuni ei ulatunud. Toodang läks kohe paremaks, aga ikkagi jääb kõvasti puudu, lõviosa tuleb ikka üldvõrgust. Vähemalt akud saab öösel üldvõrgust täis laetud ja päevaseid tipuhindasid sellega leevendada. Mõned eurod päevas kokkuhoidu elektriarvelt isegi kui päikest üldse pole.
Märtsis saab juba ligi pool energiavajadusest katuselt kätte ja õnnestub tublisti elektrit võrku ka müüa. Lihtsalt see nov-veeb 4 kuud on suht mõttetu tootlusega periood igal aastal.
Aga pane mulle siia siis need 600 MW gaasijaamu, mis elektrihinda hakkavad alla lööma. Mina tean ainult 1te, mis tuleb Narva. 100MW ja tsirka sama palju sooja.
Või sa mõtled neid Kiisa taolisi jaamu, mis tegelikult enamus ajas on reservis, sageduse jaoks?
Ma annan sulle “tuul puhtaks pühinud” tarkpeale väikse vihje. Kui gaasielektrijaam ei ole koos soojustootmisega. Siis see on liiga kallis, et talvel elektrihinda alla lüüa…
Enne kui mölisema tuled, tee endale asjad selgeks!
Aga enne seda on ta ka paneeli taga? (kui just pööratav pole)
15 kraadi juures hakkavad suuremate parkide puhul ka teised paneelid ette jääma?
Üldiselt on majanduslikust aspektist koduseid paneele ja hulgimüügiks mõeldud paneele raske võrrelda.
UK puhul näiteks on kodupaneelist tuleva elektri abil kokkuhoitud hind keskmiselt ca 3x kõrgem kui saaks seda suurtootjana võrku müües (siin ei ole sellist elektriturgu nagu enamuses mujal Euroopas).
Vabanda mu lolli küsimust, aga mis motivatsioon peaks olema kellegil oligopoolsel turul hindu alla lööma hakata, eriti veel juhul kui (minu arusaamist mööda) peamängija mängib kaardilauas mitme käega korraga?
To: kindsigo
Samas sellisel ümmargusel graafikul on tipus väike ümarik kühm, mis selle võis põhjustada? Kas mingi katuseservaplekk või korstnaplekk peegeldas lisavalgust mõnele päikesepaneelile?
Gaasijaamad need küll pole, mis hakkavad hindu alla lööma, eriti selles valguses, kus maagaasile lükatakse varsti süsinikukvoodid kaela. Keegi ei taha ehitada jaamu, mis pääsevad turule ainult siis kui talvel krõbekülmaga on väga kallid elektrihinnad.
Need mis Lätis-Leedus on, need on pärit nõukogude ajast, seega reaalset amorti enam kuludes pole.
Viime siis kallineva gaasiga elektrihindu alla. Muideks, tohutu buum on gaasijaamad etellimistes AI andmeparkidesse, pole lootustki, et gaasi hind hakkab odav olema.
Peegeldus kindlasti mitte, see kühm on erandlik, iga päev seda polnud. Ma usun see võis ajutine tugevam tuul olla. Kuumus mõjutab tootlikkust täitsa arvestatavalt, isegi 5-kraadine erinevus päevade vahel on graafikult näha. Korralik tuul või jahe ilm annab palju juurde ja paneeli tootlus võib tõusta isegi 115%-ni nominaalist. Seda ikka tuleb ette kevadeti. Miinuskraadidega toodab veel eriti hästi, kui ainult päike kõrgemal oleks.
Mis teist valikut meil on? Ei ole! Tuumajaam saab valmis 20 aasta pärast…
Me peame targalt tegema gaasijaamu see tähendab koostootmist soojaga!
See tähendab, et nõuame EL erandeid nagu seda teevad teised. Sest me oleme põhjas ja talvekuudel meil ei ole alternatiivi!
Gaasi hind isegi peale tõusu, siiski võrdlemisi madal. Ja kui gaasi hind lakke tõuseb, uskuge mind, elektrihind paneb kohe järgi! Ala väga lihtne on asendada kodus gaasikatelt elektri radiaatoriga…
Lätis on ideaalne hoiustus paari aastase varu võimalusega…
Pool EU-l on sellest roheplämast juba villand ja ma ei usu, et see co2 kvoot 5t aastat vastu peab…
Aeg on hakata tegema valikuid, mis reaalselt töötavad…
Praegu on tehtud valikuid nii, et rohepläma pärast pooled pered eestis külmetavad kodus, et kokku hoida 300-400 eur kuus! Aitäh reform!
