Eelmise nädala esimeses stuudios väitis Aguraijuja, et Auvere väljasolek mõjutab elektrihinda väga vähe. Nüüd ütleb Alexela energiakaubanduse juht, et ikka väga palju mõjutab.
Alexela energiakaubanduse juhi Kalvi Nõu hinnangul on Auvere remondil hinnale ikkagi küllaltki suur mõju. «Kui ilm on külm ning elektrinõudlus on niivõrd kõrge, siis iga 50-100 MW, mis turult puudub, omab turuhindadele eksponentsiaalselt suurt mõju,» leidis Nõu. «Siinkohal on Auvere turult puuduv 260 MW väga suure mõjuga.
Mis Henry Fordi konveieri mõte oli? Hulga rohkem ühikuid kiiremini toota ja odavamalt müüa, see viis auto massidesse.
Need tuhanded suurte ajudega spetsid kümnetes suurtes engineering firmades, kus peaks olema küll meeletult know-howd, on siis täiesti idikad ja ei tea palju nende tehases asjade ehitamine maksaks? Vaid LHV foorumist saaksid nad õiget inffi, selgub.
Miljonid cuckoldid saksa insenerid ei saa ju eksida ja oma riigi majandust hävitada, oh jaa…
Huvitav mis parameeter seal siis võnkus, kas sagedus soome poolel.
Täna hommikul kell 9.36 lülitusid välja Eesti ja Soome vahelised elektriühendused EstLink 1 ja EstLink 2. Ohtu Eesti elektri varustuskindlusele ei olnud. Praeguseks on mõlemad ühendused taas täiskoormusel töös. EstLink 2 taastati kell 9.50 ning EstLink 1 kell 10.23.
EstLinkidel rakendusid tehnilised kaitsed, mis tuvastasid elektrivõrgus ebanormaalsed võnkumised. Esmase hinnangu kohaselt esinesid võnkumised Soome poolel, kuid täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.
Hetkel puudub alus kahtlustada sabotaaži.
Kummaline, et entso näitab eesti poolel mõlema kaabli jõnksu aga soome poolel nagu oleks ainult Estlink 1 väljas käinud.
Viimase 20 aasta tugevaim magnettorm. Virmalised Itaalias ja Mehhiko piiri ääres. Oht satelliitidele ja polaarlendudele. Võimalikud elektrisüsteemide tõrked.
Mitte siiski päris Carrington Event - kui selline peaks tänapäeval juhtuma, kärsataks ilmselt pooles maailmas magistraalvõrgud läbi.
Hirmuäratav olukord. Vedas vist, et ei kordunud Hispaania suvine elektrikatkestus:
Eile hilisõhtul võis ka Saksamaa lääneosas virmalisi näha.
Erinevalt Hispaaniast töötab Baltikumi börs ootuspäraselt. Pakun, et Poola liin, Kruonis ja Läti hüdrojaamad päästsid hullemast ja siis reageeris Kiisa. Oleks Kiisa töös olnud, polnud võimalik sellel reageerida (see on näide nendele, miks ei tohiks avariijaam kogu aeg sees olla).
Mis moodi täiesti ootamatud elektritõuked, katkestused ja muud sellised asjad mõjutavad kohalikku elektribörsi, kus on hinnad eelmisel päeval juba paika pandud?
Ei mõjuta.Selleks in eraldi turud. FCR, AFRR ja MFRR.
Lisaks veel bilanssi energia turg, kuid see on kauplejate teema.
Kodanik “tulu” postitas sellise postituse teemas “Totalitaarne Eesti”:
Kogu see Carl-Robert Puhm-i artikkel on üles ehitatud skandaali otsimisele.
Kogu Eesti peale võib 1000MW ära kadumine suur asi olla, aga Balti riikide peale ei ole see nii suur asi. Artikli autor nagu peidaks ära teadmise, et Baltri riikide peale on elektrivõrk üks töötav ja toimiv tervik ning kõiki elektriga seotud asju tuleks vaadata mitte Eesti skaalas vaid kõigi kolme riigi skaalas.
Miks Estlingid välja lülitusid, selle kohta tuli kommentaar, et Soomes eletkrivõrgus toimus mingisugune “ebanormaalsed võnkumised”, mille peale on Estlinkidel automaatkaitmsed ette ehitatud ja need lülitusid välja. Eks loodab hiljem täpsemat tehnilist kirjeldust, et mis tegelikult juhtus.
1000MW ära kukkumine on ülitõsine intsident, Baltikumi elektrisüsteem on arvestatud kuni 600-700 kaotamisele (n-1 on võrgueeskirja järgi üldse 400), s.t Estlink2 või Leedu-Rootsi ühenduse rike.1000MW kadumist isegi ilma täindavate probleemideta kannatab mitte 100% ajast, oleks Kruonis hoolduses vms olukord, oleksime ilmselt pimedas.
No seekord oli pisut õnne kah: Litpol-is voolas elekter enne riket Poola poole. See ja suhteliselt külm ilm võimaldasid sealt see kadunud 1000MW asendada (nagu artiklis kirjas, siis lühiajaliselt võimaldab see liin normkoormusest oluliselt rohkemat läbi lasta).
Häda meil nende Estlinkidega - neid justkui arvestatakse reservina ja stabiliseerivana aga samas kui nad suure osa ajast niigi (ligi) 100% koormusega töötavad, siis tegelikult neid reservidena arvestada ei tohiks.
Ei, Estlinke reservina sellisel kujul ei arvestata.
Arvestatakse avariireservina. Blackout, Kiisa pingestab liini kuni Püssini, siis saab Estlink töösse viia ja saab ülejäänud võrgu tühijooksul ja siis hakatakse tarbijaid pingestama.
Ühesõnaga, kas Kiisa avariielektrijaama kõrvale tuleks ehitada teine selline, ja siis veel kolmas selline? Arusaadavalt ei peaks need kõik olema ühes kohas, vaid suuremate elektrivõrgusõlmede lähedal.
Hanke juba läbi ja lepingud sõlmitud. 2029 vist saab midagi valmis.
Saab nüüd näha, kas eilsed Trumpi, Huangi ja Finki sõnavõtud Davoses, milles räägiti Euroopa vajadusest suurendada energiatootmist, jõudsid ka Eesti otsustajate hallide ajurakkudeni.
“On üsna selge, et Euroopa peab oma energiapakkumist märgatavalt kasvatama. Vastasel juhul ei ole võimalik siia piisavas mahus tehisintellekti taristusse investeerida ega kujundada tugevat ökosüsteemi,” ütles Huang.
https://www.err.ee/1609917755/fico-nouab-el-i-co2-kauplemise-susteemi-peatamist
Kas Michael tahab Eesti majanduskasvu ja toetab Fico ideed. Või on Michael rohehull ja paneb eesti inimesed tanki.
