Meiepoolne tuumajaama mitteehitamine ei muudaks kuidagi tõsiasja, et oleme juba suhteliselt lähedalt ümbritsetud naaberriikide tuumajaamadest niiehknaa, mis kõik on eeldatavasti pooltevahelisteks sihtmärkideks eksju. Oht juba olemas, aga kasust loobume, sest oleme jonni täis?
3 Likes
Mismõttes on tuumaenergia kallim kui gaas või “rohe”?
Huvitav, et ainult tunniks ajaks lülitati välja kell 2 kuni 3 ja siis uuesti sisse. Kas saadi juba aru, et polnudki suurt probleemi.
Neivelt, nagu ikka teravalt. Selles suhtes on reffikad ikka süüdimatud patsaanid ja valetajad. Meenub ju kenasti, kuidas Kaja, Michal ja Sutt korrutasid ja korrutasid, kuidas taastuv elekter on kõige odavam. Sa pead olema inimesena aus ja austama oma auditooriumi - neil see viimane on suht 0 lähedane. Ei saa rääkida, et päev on ainult valge…öösel siiski ka vahepeal täitsa kottpime.
Üks neist luges konspektist maha, adjutant oli sinna sedasi kirjutanud…ilmselt googeldas ja sattus mõne tuule tootja kokkuvõtte lehele või euroopa rohepropale.
Korralik hullumaja puhvet on see kõik:
Ettevõtja Indrek Neivelt leiab Eesti Energia juhi Andrus Durejko intervjuud kommenteerides, et Eesti elektri muudaks odavamaks kindla suurusega heitmemaks. Avaldame postituse täismahus: Ma lugesin intervjuud Andrus Durejkoga kaks korda ja mõtlesin, et kes vastutab selle kokkukeedetud supi eest?
Tegin lühikokkuvõtte: Rohepöörde tõttu nõutakse rohkem taastuvelektrit, mida spetsialistid nimetavad juhuelektriks. Eesti tarbijad maksavad tuule- ja päikeseenergia eest lähiriikidega võrreldes suuremaid toetusi ja ikkagi ei tule tuulepargid omadega välja. Uusi tootmisvõimusi ei ehitata, kuna see ei tasu ära ja Eesti Energia juht loodab neid [tuuleparke] osta pankrotipesadest. Põlevkivist toodetud elekter on “kallis” kuna selle juurde tuleb osta CO2 kvooti. Mis tähendab praktiliselt omahinna korrutamist kolmega. Kvoodi hind selgub omakorda “turul” ja niisuguse hinnakujunduse puhul on raske teha investeeringuid.
Selleks, et elekter ikkagi igal ajal oleks olemas, on Ida-Virumaal palgal 700 inimest. Nemad ootavad hetke kui põlevkivikatlad turule pääsevad. Juhitava võimsuse valmisolek peab alati olema olemas. Mille eest maksab Elering ja arve esitatakse tarbijatele. Kui räägitakse elektri hinnast, siis osutatud kulu unustatakse ära ja selle asemel väidetakse, et taastuv-, vabandust juhuelekter, on odav.
Eesti impordib peaaegu poole vajaminevast elektrienergiast. Seda ostetakse teistelt siis kui elekter on kallis ning müüakse neile odaval ajal. Lätlastel on hüdroenergia ja nemad ostavad elektrit odavalt ning müüvad kallilt. Selleks, et Eestis oleks juhitavaid võimsusi, hakatakse ehitama saja miljoni euro eest uut gaasijaama. Mis katab samas ära veidi rohkem kui 5% riigi tipukoormusest.
Veel aasta tagasi arvas valitsus, et lahenduseks on rohkem tuuleparke ja neile rohkem peale maksmine. Mis tähendanuks, et naabritele oleks pidanud veelgi rohkem odava hinnaga elektrit müüma. Õnneks jäeti selline mõte katki. See kõik toimub üldise infomüra taustal, et taastuvelekter on odav… Seda narratiivi korrutatakse kõikjal. Sinna juurde unustatakse öelda, et on odav kui sellist elektrit on võtta. Aga enamus aega seda ei ole. Tegemist on ikkagi juhuelektriga.
Elering räägib viimases varustuskindluse aruandes peamiselt vajadusest uute juhitavate võimsuste järele.Lugesin seda intervjuud ja mõtlesin, et Eesti Energias on ikka kõvad juhid, et nad sellises hullumajas vastu peavad. Müts maha, et meil veel elekter olemas on. Minu arvates saab seda pundart harutama hakata siis kui CO2 kvoodi eest kehtestatakse kindel maks. Nii nagu näiteks hiinlastel. Õpime targematelt. Kindlasti on sellega samuti nõus Saksamaa ja teiste riikide töösturid. Siis läheks elekter odavamaks ja tekiks investeerimiskindlus. Tarbijatel oleks kindlus, et Eestis on tulevikuski elekter olemas.
11 Likes
Riik ehitab tuuleparke - paha
Riik peatab tuuleparkide ehitamise ja ehitab selle asemel varustuskindluse tõstmiseks 100MW juhitava gaasijaama - ikka paha
Ärge nüüd seda Auveret liiga palju ka püünele tirige, me püüame siin Partsile poliitikasse naasmiseks soodsat pinnast ette valmistada… 
Kas Sutt on või mängib lolli?
Sutt rääkis neljapäeval valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil, et Eesti börsielektri hind oli möödunud aastal viimase viie aasta madalaim, mis näitab, et areng läheb õiges suunas.
1 Like
To: hapukurk
Huvitav, mitu korda peab üle kordama järgmist?:
- Kui ehitatakse tuumajaam, siis turg ei ole sellele üks väikeriik vaid 3 väikeriiki.
- Eelnev punkt - turu olemasolu kõigis 3 Balti riigis - kehtib kõigi elektritootjate ja elekrit importivate kaablite puhul, mitte ainult tuumajaama puhul.
- Balti riikide omavaheliste elektriühenduste võimsusi tõstetakse tulevikus veelgi.
- Kui suurendatakse Leedu-Poola elektriühenduste võimsust, muutub meie tootjate turuks ka Poola elektriturg, kus elektri turuhinnad on üsna tihti kallimad, kui Balti riikides.
- Siia turule mahub tegelikult ära 2 võimsa reaktoriga tuumajaam, mitte ainult minireaktoritega tuumajaam, sest reaalsus näitab, et vaatamata suurele hulgale tuulegeneraatoritele ja päikesepaneelidele on rõhuva enamuse ajast elektri hind piisavalt kõrge, et tuumajaam saab vabalt oma toodangut müüa.
- Skandinaaviasse ennustatakse püsivaid kõrgeid elektrihindu tulevikus 10-aastases perspektiivis, sest sealne tarbimine kasvab kiiremini kui elektritootmine. Seega ei ole meil lootustki siin soodsa hinnaga elektrit mõne aasta pärast saada.
- Varsti Eesti istub fakti ees, et Leedu või Läti on rajanud endale tuumajaama ja meie tulevik on neile elektri eest raha maksta, seega läbi selle kas Läti või Leedu riigieelarvet tõsta, selle asemel, et Läti või Leedu tarbijad maksaksid hoopis meile, kuna meil on tuumajaam.
- Kui tuumajaamast tulev elekter oleks kallim kui mujalt tulev, oleks kogu aeg uudiseid, et Olkiluoto 3. reaktor on seisma pandud, kuna elektri tootmine seal ei tasu ära. Aga selliseid uudiseid ju pole sageli olnud?
- Auvere elektrijaam on küll liiga ebatöökindel, see maksis väga palju (võrreldes selle elektritootmisvõimsusega), sealt tulev toodang on väga kallis (tänu süsinikukvootidele ja keskkonnatasudele), ometigi on leitud üldine konsensus, et kui meil seda Auveret ei oleks olnud, oleksime tänapäeval palju hullemas seisus.
2 Likes
Pole mõtet teoretiseerida ulmelistest stsenaariumitest, et keegi teeks äriplaani, mille sisuks on tuumajaamaga Nord Pool Spot-il konkureerimine mingite päikese- või tulleparkidega. Seda ei juhtu kunagi
OL3 elektrist ostavad börsiväliselt 58,3% soome tselluloosi- ja paberitööstused (Pohjolan Voima Oy); 25.8% Fortum soojatootmiseks; allesjäänust enamuse Kemira Oyj ja vaid väike <10% kübe läheb jaama lähikonna omavalitsusele ning Soome jaetarbija jaoks on elekter ikkagi kallim kui Eestis.
Eestis leiduks tuumajaamale 2-3 klient: Estonian Cell, VKG ja võib-olla nüüd ka NPM Silmet.
1 Like
2021 - 10.407s/kwh
2022 - 23.139s/kwh
2023 - 10.9s/kwh
2024 - 10.647s/kwh
2025 - 10.236s/kwh
Sul on kindlasti täpsemad numbrid kuskikt võtta kui teist lolliks pead?
Pane need õigemad numbrid siia alla kirja kõigile vaatamiseks.
ENMAKI eesmärk ongi info investoritele LHV foorumist, et saaks oma suure raha paigutamiseks riigilt selgemad signaalid.
Kui on otsused siis on paha ja otsustamatus on ka paha.
Kas need on börsi tunnihindade keskmised või tarbimisega kaalutud numbrid?
1 Like
“Graafikul on andmed esitatud Eesti ajas (EET/EEST). Börsitehingute ostu- ja müügikoguste info ning börsireeglid on leitavad NordPool-i lehelt https://www.nordpoolgroup.com/, kus on andmed esitatud Kesk-Euroopa ajas (CET/CEST).”
Eesti hinnapiirkonna Nord Pooli tunnipõhiste hindade aastane aritmeetiline keskmine, esitatud senti/kWh-s ja koos käibemaksuga.
See ei näita tegeliku hinda. Tegeliku hinna jaoks tuleks tunni või 15min tarbimine korrutada hinnaga ja nende summa jagada kogu tarbimisega.
Ei, mul täpselt samas numbrid nagu teistel. Kommentaar oli selle kohta, et hind on soodne, sest areng on õiges suunas. Sinu arvates on siis välisühendustele oma energiajulgeoleku rajamine õige suund?
Hind on soodne siis, kui keegi ei osta, ja kallis sel ajal, kui elektrit vaja oleks
Järgmine tuleb ja räägib, et tegelikult tema tarbib öösel ja hoopis nii peaks arvutama ja tegelikult on tema hoopis liivimaa parim ratsutaja.
Räägid hinnast ja välisühendusest koos energiajulgeolekuga samas lauses?
Chat luges sinu eest läbi ja tegi kokkuvõte.
„Eesti peab suutma oma tootmis- ja süsteemivõimekusega tagada elektrisüsteemi toimimise igas olukorras, arendades taastuvenergiat koos juhitava tootmise, reservide, salvestuse ja vastupidava võrguga, kasutades välisühendusi toena, kuid mitte energiajulgeoleku alusena.“
(ENMAK 2035: ptk „Energiajulgeolek ja varustuskindlus“, sh alapeatükid „Elektrivarustuse kindlus“, „Juhitav tootmine ja reservid“, „Salvestus ja paindlikkus“, „Elektrivõrkude vastupidavus“, „Välisühenduste roll“)
Kui me lükkame kogu hinna rohetasude, aktsiiside, võrgutadude jne. peale, siis võib elekter ju 0 ka maksta, aga tarbjale on see kokkuvõttes kallis.
12 Likes
Minule sai selle küsimuse vastus ilmselgeks juba siis, kui Sutt teatas, et: “looduskaitseseaduses sätestame Eesti üldise maismaa kaitse protsendiks 30, millest kaitse all olev metsamaa moodustab umbes ühe kolmandiku.”, saamata seejuures ise aru, et andis just loa raiuda puhtaks suure osa Eesti tänastest looduskaitsealustest metsadest. Ta ongi päriselt ka nii loll!
8 Likes
Auvere omahind koos CO2 on ca 80 EUR/MWh, 2 sellist plokki võib vabalt tagada meie baaskoormust ning reguleerida rohepesu rajatiste lollusi.
15min elektriturg on oma olemuselt idiotism. Keegi sellesse ilma toetusteta ei investeeri.
6 Likes
Pole 100% kindel, millise “sektori” rubriiki antud viide peaks kuuluma (kandidaatkiusatusi on mitmeid!), seega panen esialgu huupi siia energeetikasse, olgugi et ei saa 100% kindel olla, et füüsikateadus “riigiteaduste bakalaureuse” õppekavas piisaval määral sisaldub (pildil päris kindlasti ei sisaldu Tartu geograafia ega floora, lihtsalt muuseas mainides, ilma et see tõik kuidagi teemasse puutuks või teistipidi, teemat segaks, või üldse kuidagi relevantne oleks, aga justnimelt võibolla sellepärast ongi oluline mainida):
Ilma irooniata jätkates (seejuures sisaldamata ülestunnistust või ülestunnistuse puudumist iroonia olemasolu või mitteolemasolu kohta eelnevas lõigus) - põhimõtteliselt võib ju nõustuda, et üliefektiivne salvestusvõimsus ja -maht on see maagiline komponent mis tuult ja päikest absoluutsest õnnest ja kommunistliku töö triumfist eraldab. Võtmeküsimus - kas tänane akutehnoloogia suudab sellistesse õõnsatesse saabastesse astuda?
1 Like