Karbooni hind on ajas muutuv:
Need mõne puudu oleva MW põhjustatud 1000+€/MWh hinnad silub ikka ära, või ei?
1 Like
Tallinkil äkki mõni vaba laev, akusid tuugalt täis ja panna käima Soome-Rootsi-Eesti. Kui ühes hinnapiirkonnas odav hind, seal laeb akud täis ja kallis piirkonnas laeb tühjaks. Ei pea Estlink 3 peale raha kulutama.
3 Likes
KST (kurat seda teab). Näiteks Kiisa gaasijaam ei hakanud siluma 4000-eurost elektrihinda. Ometigi on väidetavalt tegu kiireltkäivituva elektrijaamaga.
Tõenäoliselt takkajärgi võime tabada end mõttelt, et ka akupank ei hakanud ühte või teist hinnatippu siluma. Võib-olla hinnatippude silumise all peetaksegi silmas seda, et akupank ei silu mitte igapäevaseid hinnatippe, vaid hakkab siluma ainult neid tippe kus hind ulatub mitmesaja euroni MWh eest.
Kui ma mäletan õigesti, siis 1 MWh elektri tootmiseks kulub umbes 1 tonn CO2-te, mis praeguste hindade juures on 90 EUR/ton. Auvere elektrijaama toodangu omahind, koos kõigi elektritootmisega seotud kuludega pluss keskkonnatasud ja tuhaärastus, peaks olema 48 EUR/MWh. Ehk siis kokku tuleb omahinnaks ca 138 EUR/MWh, millest siis 2/3 moodustab CO2 kvoodi hind.
1 Like
Long story short:. Akutehnoloogia ei suuda kompenseerida sesoonseid tootmis- ja tarbimiserinevusi. Hea, kui nendega saab siluda päeva- või nädalaerinevusi. Vajalikud on tehnoloogiad, mis võimaldavad talletada taastuvenergia tootmisülejäägi selle soodsal tootmisperioodil vedel- (või gaasilistesse) kütustesse. Mõned lubavad tehnoloogiad on katsetamisel, aga mitte veel valmis laiaks kasutuselevõtuks. Elame-näeme.
2 Likes
Kiisa ei tohigi sekkuda. Tegu on avariielektrijaamaga, mis on pidevas valmisolekus väljakukkuvat tootmist asendama. Kui sa võtad avariireservi niisama kasutusele, siis rikke korral on vaja tarbijaid hakata lahti ühendama.
Silumiseks ongi akujaamad ja ei ole mitmesaja euroseid hindu vaja. Piisab juba 100€ hinna erinevusest, küllap see hind on isegi madalam
2 Likes
Onu_Ott, Dureiko sügisel käis kuskil meedias selle 90 eur välja. Nüüd on jah lollildele tehtud co2 turu co2 hind tõusnud. Kuna auvere kasutab puitu jm, siis tema MWh olevat seotud co2 hinnaga ca 50-60%
1 Like
See, et Kiisa gaasielektrijaam ei tohi käivituda, selgus alles tükk aega hiljem, kui imestati, et miks ei käivitu. Alguses lubati selle jaamaga seoses samuti maad-ja-ilmad kokku.
Eks nende akujaamadega hakkab olema samamoodi, et alles hiljem selgub, et nad ei tee seda, mida inimesed arvasid neilt eeldavat. Praktika näitab tegelikkust.
1 Like
Taskaalustamisturg sulgub enne päev-ette turgu. Seega kui sealt saab korraliku nutsu peale siis päev-ette turule ei minda sama võimsusega. Hangetes tehti muudatused nii, et sama võimsusega tohib mõlemal turul pakkuda. Ehk teisisõnu kui on prognoos rohkem juhuelektrit mida peab tasakaalustama siis lööb hinnad üles. Võrdluseks Auveret ja teisi soojuselektrijaamu ei pea tasakaalustama kuna need on oma olemuselt juba ise inertsi tootjad ja tasakaalustajad.
Kuna alguses? Aastal 2011 ehk siis 2 aastat enne jaama valmimist öeldi:
Elering sõlmis Soome firmaga avariijaama lepingu | Majandus | ERR
Igapäevaselt elektrijaam elektrit ei tooda ning käivitatakse vaid avariide korral. Eleringi kohustus on asendada rikke tõttu tekkiv puudujääk vähemalt 15 minutiga.
Aastal 2010:
Elering rajab kahe miljardi eest avariielektrijaama | Majandus | ERR
Need jaamad on mõeldud kasutamiseks vaid elektrisüsteemi avariide korral ning igapäevaselt elektriturul ei osale.
1 Like
Mul ei ole mingeid tsitaate tuua, aga isiklik mälu ütleb, et niikaua kui ma olen teadnud et seal Kiisal üldse mingi jaam on, olen ma alati seda teadnud kui avariijaama. Iseasi on inimlik soov järgmise päeva graafikuid vaadates teinekord, et seda olukorda võiks “avariiks” kvalifitseerida ja jaama siiski käima panna, aga see ei muuda asja, et fakt et tegu on avariijaamaga ei tohiks kedagi üllatada.
Küllaltki palju on olnud neid, kes on pahandanud Kiisa gaasil töötava elektrijaama peale, et see ei käivitu. Ju siis sõnum “avariijaamast” ei jõudnud kohale või inimesed tõlgendavad seda sõnumit erinevalt.
Einoh, see on ju tavainimese vaatenurgast täiesti mõistetav lähenemine, et mis ta seisab seal niisama, miks ta turule ei tooda ja raha ei teeni. Ja olukorda muudab kindlasti veel segasemaks see, et mingid kindlad korrad aastas peab teda testkäivitama isegi siis, kui avariid pole, ja ega sel toodangul ei lasta niisama masinaruumi põrandale joosta, vaid ikkagi vist müüakse turule, kui ma ei eksi. Ja siis vaatad, et kui seda võis seekord teha miks siis teinekord ei või teha jne…
Aga kui võtta aega järele mõelda, siis kui mitte midagi reservis ei ole ja kõik on käigus, mida siis teha kui avarii tuleb? Igaüks peaks ju aru saama, kui lihtsalt võtab natuke mõelda. Mis sõnumit siin ikka vaja on.
Sellise loogikaga ei tohiks muidugi ka iga avarii ajal käivitada, sest kui töötamise ajal uus avarii tuleb, siis pole enam midagi käivitada.
Äkki võiks mõne elektrituru anomaalia maha tõmmata näiteks poole võimsusega? Ja samal ajal ka käivitamist testida.
3 Likes
Ilgelt suured rahad pumbatakse tarbijalt välja selle CO kvoodiga ja mis neist rahadest edasi saab, isegi habemega juut ei tea seda, enamus lihtsalt aurab ära nagu vesi soojal suvepäeval
Osa sellest läheb korterelamute renoveerimiseks. See sama Kredexi toetus, mida kindlasti kõik teavad. Ühtlasi vahepeal toetati elektriautode ostmist
Kliimaministeeriumi lehelt võib täpsemalt lugeda, kuhu see “juut ka ei tea” raha läheb:
Avarii elektrijaama eesmärk oli süsteemi käivitamine blackoutist, lisaks ka avariidele reageerimine.
Kui Kiisa on töös, midagi muud seisab ja ei saa avarii jooksul käivituda, sest on aeglasem.
Nüüd Elering sekkub turgu ja rikub investorite äriplaane, sest sai selleks riigi poolt luba. AFRR alternatiivse pakkumise olemasolul, saab Kiisat kasutada turu solkimiseks, avariist see enam ei päästa, kuid süsteemi taastamist saab ikka teha sõltumata olekust enne avariid.
Samas Kiisa tunnid on piiratud nii mootorite ressursidega kui ka keskkonna nõuetega.
Elering sekkus turgu juba mõni aasta tagasi kui tegi Soome pakkumisi. Turuosalised olid selle peale väga kurjad ning nimetasidki Eleringi turu solkijaks.
Kiisa tunnid ei tohiks minu teada keskonna nõuetega piiratud olla (muidugi võin eksida). Maksku CO2 tasu ära ja jooksutagu palju tahavad. Muid heitmeid on vist tööstusheitmete direktiivi piires. Võimalik, et Elering sai kunagi tasuta CO2 kvooti ning see on piirajaks. Aga ei tea seda peenikest 6 punkti kirja.
Muidu on mootori ressurs kõigil pöörlevatel ja liikuvatel asjadel. Ka Kiisa elektrijaamal. Seda saab tavaliselt pikendada hooldustega, remontidega, kuluvate sõlmede asendamisega jms. Teistes elektrijaamades nii tavaliselt tehaksegi 
Kiisa töötab gaasil. Põhjendada Kiisa mittekäivitamist keskkonnanõuetega ja ehitada samal ajal uus gaasijaam Narva ei ole loogiline. Kusjuures Narva mootoritel on ressurssi aastas poolteist kuud elektrit toota, aga Kiisa omadel ei ole?