Kõik on artiklis Kiisa akupargi kohta kena, aga arvud on juurde panemata - kui suure võimsusega see kui pikalt suudab elektrit võrku anda. Ja muidugi ka need tingimused juurde, et millal ja mis tingimustel seda akupanka ka reaalselt kasutama hakatakse. Kindlasti kasutatakse seda siis, kui on vaja elektrivõrgus mingi anomaalia mis vajab kiiret sekkumist. Aga muidu, millal kasutatakse? Kas hinna alla toomine on ikka põhjus, et seda akupanka kasutada? Sest näiteks Kiisal on ka kiirelt käivituv avariielektrijaam, mida väga kõrgete hindade puhul ei käivtata. Ei käivitatud minu teada ka siis kui hind oli 4000 eurot MWh.
Kas hakkab nende akuparkide puhul kehtima sama töökorraldus, mis on nagu tuuleparkidel – kus tuul puhub, aga tiivikud ei pöörle, sest elektri hind on tuulepargi jaoks madal ning tuulepargi omanik ei taha elektrit võrku müüa?
Kõik see jutt, mida Kiisa kohta artiklis räägitakse, võib ju tekstiliselt ilus välja näha, aga reaalsuses hakkab olema mis?
See on tõesti kahetsusväärne, et eesti ajakirjandus ei taha rohenergias rääkida MWH. See H seal lõpus tähendab väga palju. Ehk siis kui palju see roheenergia meile siis reaalselt energiat annab. Kui palju see akupank reaalselt energiat annab.
Kui te näete akude ja rohenergias ainult MW, siis see on eksitamine!
Reaalsuses on nii, et akupangad töötavad täna ainult minutitega sisuliselt. Ehk viie aasta pärast tulevad naatriumi põhised akud, siis need ehk veavad ka rohkem välja (3-4h), kui hind kukub piisavalt.
Sunly oma: 144 MW/ 600 MWh.
Loomulikult on tegemist eelkõige rajatava päikesepargi toodangu ajutise (kuni ööpäev) salvestina. Kuivõrd meil aga päris mitu kuud aastast päikesepargist ei tule suurt midagi, siis sel ajal tõenäoliselt kaupleb stabiilsusreservi jms “tavaturust” kallimat kraami. Ööpäevasiseseid piike tasandab aga suures plaanis loomulikult olulist muutust ei too. Selleks on vaja vähemalt 10 korda suuremat salvestusmahtu.
Olkiluoto 3.ei läinud soome rahvale midagi maksma sest see oli eraprojekt, mille rahastas Teollisuuden Voima Oyj, kes võttis selleks European Investment Bank laenu, mis oli tagatud Prantsusmaa (Coface) riigigarantiiga. Lisaks maksis pool reaktori hinnast trahvidena kinni Areva/Siemens konsortsium.
IM(H)O, First Principles lähenemine probleemile dikteerib, et tuumajaamadele hetkel alternatiivi pole, ka Eestis, sest pole olemas sellist kalli, volatiilse ja ebakindla energiatootmisega majandust, mis oleks samaaegselt üldpopulatsiooni seisukohast edukas ja kõrge elatustasemega. Does Not Exist. Ükski rohepesu seda ei väära.
Et numbrid oleks korra läbi käinud, siit pikk jutt eelmise aasta elektri kohta:
Eesti importis ligikaudu poole eelmisel aastal tarbitud elektrist Soomest ning aasta keskmine elektri hind oli keskmiselt 80,39 eurot megavatt-tunni kohta.
Elektri hind oli mullu Eestis keskmiselt 80,39 eurot megavatt-tunni eest ning võrreldes 2024. aastaga langes see 6,86 euro võrra megavatt-tunni kohta.
Partsi peksti ja mõnitati, aga reformierakond ise pole peale tuulikute ja päikesepaneelide suutnud kogu selle aja jooksul midagi teha. Ilma Partsi kangekaelsuseta poleks sedagi Auvere.
Ühele suurele (tuuma)jaamale väikeriigi energeetikat üles ehitada tundub täiesti ebaloogiline. Mis siis kui see saab kahjustada läbi mõne looduskatastroofi, sabotaazi, lihtsalt rikke või varuosa puuduse tõttu? Rääkimata sellest, et meie idanaabrile on see meeldiv sihtmärk nii sõja kui “rahu” ajal. See hoiame mune ühes korvis sobib krüptoinvestoritele ja pokkerimängijatele, aga riigis võiks laiapõhisem ja hajutatum lahendus olla. Gaasielektrijaamad, rohkem välisühendusi, salvestusi jne.
Lisaks tuumaenergeetikast saadav elekter on kallim kui gaas või rohe.
Päris arvestatav üldkulu riigile tekib ka lihtsalt tuumajaama olemasolust. Seadusandlus, järelevalvet, osalus? Inseneride koolitamine, Päästeameti võimekuse kasvatamine jne.
Kui neid asju peab nagunii tegema, siis suurema jaama puhul on see overhead jaotatuna MW peale madalam kui väikese jaama puhul.
Ma olen valmis lahjemat mürki võtma, et nendest samadest inimestest, kes hetkel Sandor Liivele ja Andres Suttile tuumajaama osas rõõmsalt kaasa ruigavad, saavad mõne aja pärast tuumajaama kõige suuremad vaenajad, kui nad ära jagavad, et käsi on küünarnukini nende enda tasku aetud ja kohale jõuab, et sellest elektrist mitte tilkagi ei jõua vabaturule, vaid müüakse mõnele Soome, Austria või Kanada kontsernile aastakümneteks ettemüügilepingutega ette maha.
See on ainuke jaam, mis meil üldse on veel Sa tahaksid ainult päikese ja tuule käes elada?
Parts oli Eestis viimane PM, kel mingi strateegiline vaade olemas oli.
Ole nüüd, kui see Auvere oleks oma pideva remondisolekuga ainuke siis oleks ikka päris pekkis. Partsu teeneid ma ei vaidlusta, igati aus ja isamaaline mees erinevalt varastatud tugrikute eest ostetud juuradiplomiga mõisapreilist )))
Elektrijaama ehitas Prantsuse ettevõte Alstom[3], ehitusleping sõlmiti 2011. aasta algul ja jaam anti üle 2018. aasta keskpaigas.[4] Jaama üleandmine venis kolm aastat võrreldes esialgse tähtajaga.[5]
Tähelepanu on pälvinud jaama vähene töökindlus. Kuni 2023. aasta lõpuni on Eesti Energia kulutanud jaama hooldusele ja remondile 24 miljonit ning investeeringutele 29 miljonit. Ettevõte hindab, et projekteeritud 92-protsendilise töökindluse saavutamiseks kulub veel vähemalt 10 miljonit eurot. Auvere elektrijaam pidi panustama Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse, aga lisaks ehitusaja plaanitust kolm aastat pikemaks venimisele on jaam ehitaja poolt üleandmisest 31. juulil 2018 kuni 2023. aasta lõpuni töötanud vähem kui 52% ajast. Seisakuid on olnud 531 päeva rikete, 193 päeva plaaniliste hoolduste ning 87 päeva madalate elektrihindade tõttu.[5]
Sa tahaksid ainult päikese ja tuule käes elada?