Salaküttide privaatsus saab rikutud - trianguleeritakse hetkega ära. Seda, et kellegi salajutt mobiilimasti otsa ära kostaks, pole (vist?) väga tarvis karta.
… kui mikrofonilahendus rajaneb heli vastuvötu tundlikkusel, siis vähegi kövem pauk peax need tundliku seadmed rivist välja lööma… vöi, kuidas
AOM-5024L-HD-R.pdf - võiks nagu vastu pidada küll, iseasi millest muu ahel koosneb.
… viidatud mikrofoni SPL 110 dB… st plahvatus peaks toimuma ca 3+ km kaugusel et seade jääks töövöimelisex… eksin?!
Ei tea. Pole selle ala mees. Aga KL Männiku lasketiirus on märklauad, mis näitavad tabamuse asukoha laskuri juures olevale elektroonilisele tabloole ja see leitakse just mingite märklaua taganurkades olevate akustiliste sensoritega. Seni on paugutamise ja märklaua löögivibratsiooni ära kestnud.
njh… erinevad eesmärgid… kas et süsteem olex hästi tundlik st kuulex vaikset heli… vöi olx hästi tuim talumax valju heli…
ag sellegipoolest raske uskuda et märklaud akustiline… samas paugu helitugevus pigem ikka püssi juures, märklaud jupp kaugemal…
vibratsioon kölab vbla loogilisemalt
igths lahingtsoonis e rindel vist ei toimix… droonidega kaugpommitamise eelteavitusena on loogilisem
Soomlaste «liivast pungil saun» astus energiaärisse - tehnika.postimees.ee Soomlaste «liivast pungil saun» astus energiaärisse
2 Likes
Paldiskisse rajatav 600 miljonit eurot maksev energiat salvestav pump-hüdrojaam võimaldaks elektrit toota 500 megavatiga 30 tundi.
Soomlaste liivaaku on umbes 13 meetrit kõrge ja 15 meetrit lai. See toimib kuni 100 MWh energiasalvestina, mille tsükli kasutegur on 90%.
Ms te arvate mitu sellist Soomlaste liivaakut saaks toota 600 miljoni euro eest
5 Likes
To: tulu, sa ajad midagi siin segi.
- Pump-hüdroelektrijaam tarbib elektrit ja toodab elektrit.
- Liivaaku tarbib elektrit ja toodab sooja vett hoonete kütmiseks.
Vahet märkad?
Üks salvesti ei asenda teist salvestit mitte mingil moel. Üks ei asenda väljastava energia ajalise kestusega, teine ei asenda väljastava energia liigiga.
Pealegi, seda pump-hüdroelektrijaama ei pruugi mitte kunagi tulla.
Soomlaste liivaaku mõttekusest ja ära tasuvusest ehk saame teada mõne aasta pärast, kui nad seda piisavalt kaua kasutanud on.
1 Like
Nagu kirjutatud, asenab liivaaku puiduhakkel töötavat katlamaja.
Mida mõistlikku saab raiejäätmetega teha, kui neid ei põletata?
1 Like
Ma ei kujuta ette, kas artiklis pole kirjas mida nad raiejäätmetega peale hakkavad? Pealegi peaksid raiejäätmed ideekohaselt olema “roheline energia”, ehk süsinikukvoodivaba. Liivaakus nad neid raiejäätmeid enam kasutada ei saa. Ehk leidub keegi teine kusagil mujal, kes on huvitatud raiejäätmete sihtotstarbepärasest kasutamisest.
Ma pean oma arvutused paari nädala tagusest ajast üle vaatama.
Kasutegur 90% on soojussalvestina ilmselt, kust saab toota otse sooja vett ja õhku näiteks keskkütte jaoks.
Kui tahta soojusenergiat liivast tagasi elektriks teha, siis oleks maksimaalne kasutegur ca 60%. Isegi see peaks olema ok arvestades energia hinna kõikumisi.
Mu vanad arvutused olid 10 MWh aku jaoks, mille materjalide maksumus oli ca 60k EUR.
100 MWh peaks miski mijoni euroga kätte saama kui säästlikult/enda jaoks ehitada, v-o ca 5 miljonit kui on riiklikult tellitud projekt 
Raiejäätmed - hetkel aetakse puiduhakkena ka meetrijämedusi põlispuid ahju. Raiejäätmed katavad vaid väikese osa isegi praegusest (kunstlikult tekitatud) nõudlusest.
mõlemad seadmed kasuavad “odavat” elektrit
kas me valmistame selle raha eest (600 miljonit) 1 seadme või teeme 200 seadet (võtame ühe liivaaku hinnaks 3 miljonit), kumma variandi puhul on parem “väljund”
To: tulu
Üks seade ei asenda teist. Sinu algsest tekstist jäi selline mulje, et pumphüdroelektrijaama saame me asendada liivaakuga. Ei saa.
Vabandan, kui ma sain valesti aru.
Pumphüdroelektrijaam tarbib elektrit siis kui elektri hind on väga odav, aga selle ülesanne on müüa elektrit elektrivõrku siis, kui elektri hind on kallis. Tulemuseks peaks olema odavam elektri hind turul müügihetkedel, muidugi kui pumphüdroelektrijaama võimsus katab ära tarbimise mingil madalamal hinnatasemel. Kui pumphüdroelektrijaam ei suuda katta tarbimist mingil madalamal hinnatasemel siis määrab väga kõrge elektrihinna sellel ajahetkel fossiilkütusest elektrit tootev jaam, millel on kaelas süsinikukvoodid.
Liivaaku tarbib küll elektrit sellel ajal kui elektri hind on väga odav, aga ta ei alanda elektri hinda siis kui elektri hind on kõrge. Jah, liivaaku võtab võrgust ära osa tarbijaid sellel kalli hinnaga hetkel, aga kui sellel ajal ei tööta nii tuulegeneraatorid kui päikesepatareid, siis elektri hind võib olla sellegi poolest laes, sest elektrit toodetakse samal ajal fossiilkütustest, mille omahind on tänu süsinikukvootidele väga kõrge. Lihtsalt fossiilkütuseid kulub vähem, kuna osa tarbijaid on võrgust maas.
2 Likes
See 90% on RTE: Round-trip efficiency (RTE) is the ratio of useful energy output to useful energy input in an energy storage system, representing the percentage of energy that can be retrieved after a complete charge and discharge cycle.
Ja sommid arendavad liiva-akule ka elektri väljastamise võimalust lisaks termaal-energiale. https://polarnightenergy.com/sand-battery/
Need juhuelektritootjad võiksidki jääda ainult liiva üles kütma ja sooja tootma, mitte elektrivõrgu sagedust risustama mille stabiliseerimiseks tuleb teha üha suuremaid kulutusi.
3 Likes
Vedelikkütuste tootmine päikesest ja tuulest võib samuti perspektiivi omada. SWISS juba kuigi palju kasutab.
90% efektiivsust on soojuse puhul hämmastavalt vähe. Ilmselt pole piisavalt soojustust, et 10% kuhugi ära kaob - elektriliste küttekehade kasutegur on pmst 100%.
Võib olla on võimalik lisada ka soojuspumpasid üle 100% kasuteguriga, aga nende praktiline piir on ca 120C ja spetssüsteemide piir 200C. Lisaks poleks selline süsteem enam nii lihtne ja odav kui lihtsalt torudega liivaanum.
Samas teistpidi konversioon antud parameetrite - 600C liiv ja 20C väljas - puhul on maksimaalne soojusest elektrienergiaks tagasikonverteerimise kasutegur ca 60% (66.44% ideaalis). See on põhikoolifüüsika tasemel piiratud Carnot nimelise mehe poolt, sõltumata elektritootmise viisist.
Kui sa pead “üle 100% kasuteguri” all silmas seda, et x kogus elektrienergiat suudab anda x+n suurema koguse soojusenergiat vajalikul temperatuuril, siis oled sa õigel teel ja täiesti ära tabanud soojuspumba sisulise mõtte ja kogu selle tehnoloogia kasutusele võtmise mõttekuse. Ilma selleta efektita poleks soojuspumbal mitte mingit otstarvet, ju.
Liivaaku konkureerib odavale elektrile tuulise ilmaga ja päeval. Samuti nagu UK-s viimasel ajal suhteliselt populaarsed elektrimüüja poolt reguleeritava laadimisega EV-d (su auto laadimisäpp on ühendatud müüja süsteemiga ja sa ütled, et olgu näiteks homme kell 8 hommikul aku täis - aga millal ja kui palju öö jooksul laetakse jääb müüja otsustada).
Siin räägitakse viimasel ajal jälle vähem energia salvestamisest, kuna sellised paindlikud tarbimissüsteemid on madalate hindadega perioode vähendanud ja madalhindu tõstnud. Igasugused pumplahendused ja akud on aga sellele äriliselt väga tundlikud.