Eesti energeetika

Nügib akusid paigaldama lisaks paneelidele, et müüa siis kui hind kallim ja katab ka suurema marginali aga ka akude lisandudes hakkab see langetama tipuhindasid ja oled mõne aasta pärast ikka miinuses. Tegelikult on selles ikka üksikud rääkinud ka, et selline süsteem sööb ennast ise ära/on kannibal aga kes siis neid üksikuid kuulab, ikka lambakari jookseb oinaste järele. Lõpuks saab kõigile selgeks, et elektroenergeetika on ikka suurte pöörlevate rootoritega jaamade pärusmaa mis ei vaja salvestust ega suures mahus stabiliseerimist ja juhuelektri võrku tootmine lihtsalt ei tasu ära ja jäägu ainult oma tarbeks kui tõesti saad seda päikeseliste ilmadega ära kasutada.

4 Likes

Kokkuvõttes mingi 15KW päikesepaneelide ja 10 - 20KWh akupangaga on mässamist palju, kulud suured (isegi kui oma tööd ei arvesta) ning muutujaid liiga palju, et see jamamine end kuidagi ära tasuks. Lisaks veel kaudsed kulud, tööstusvool ja oluliselt kallinenud kindlustus, mida ei arvestata tavaliselt valemisse juurde.

Teenisid need midagi, kes toetuste andmise ajal ehitasid pargid valmis ning kui esimesed hinnashokid tulid, müüsid need pargid korraliku vaheltkasuga maha.

Umbes nagu üürikorterite turul on kõige rohkem võitnud need, kes müüsid lollidele “finantsvabaduse” gurudele räige hinnaga kortereid väljaüürimiseks.

Ainuke asi, mis ära tasub ongi mingi umbes 5KW paneele, juurde off-grid inerter, kust siis viid kaabli boilerisse ja teise elektriauto laadimiseks. Terve see värk maksab umbes 1.5 - 2K

See tasub mõne aastaga ära, kuid selle eeldus on, et sul on elektriauto.

6 Likes

Kas elektriauto võiks asendada ja konditsioneeriga (suveperioodil)??? On sul praktilisemat “ekseli tabelit” ka selle kohta. Minu jaoks kõlab üsna mõistlikult… mu kolm suurimat “vooluimurit” on just boila, konditsioneer (kui on kuumalaine) ja loomulikult “kollid” (4 GPUd suudavad täie rauaga kolle renderdades ka päris korralikult voolu võtta).
“Kollid” ma jätaks välja, sest pole ilmselt kuigi lõbus keset just-just juuksekarva pealt võidetavat bossfighti “rebooti” näha. Aga boila+kont?

2 aasta tagasi tehtud analüüsi alusel tulin järeldusele alla 1MW/2MWh pole mõtet mässata. Nüüd akud korralikult odavamad, aga alla 500kW ei tasu ehitada, sest ei pääse sagedusturule, kus hetkel on enamus rahast (ei ole kindel, sest Elering hakkas turu rikkuma Kiisaga).
Mis puudutab investeerimist eramaja päikesepaneelidesse, kas ei ole mõislikumaid investeerimise variante, kui vaba raha on?

1 Like

Osta kusagilt alist stepslisse käiv mõõtja ja vaata, palju elektrit võtavad päeval.

Kondi puhul vaevalt, et mingit erilist tasuvust tuleb - mul pole see aasta igal juhul tekkinud isegi tahtmist seda sisse lükata.

Elektriauto puhul, kui sõidad kuus 1K kilomeetrit, läheb kusagil 300KWh. Poole aasta peale 1.8MWh mis maksab (mu eelmise kuu arvel oli 16 senti KWh, kõik kokku) kusagil 288 eurot. Boiler juurde. Annaks ideaalis aastas kusagil 300 - 350 eurot kokkuhoidu.

Seega ideaalis, tasuks 1.5K investeering end ära kusagil 4 aastaga. Reaalselt pigem 5-6 aastaga. Suuremate läbisõitude või elektrihindade juures, muidugi kiiremini.

Selle eeldus on muidugi see, et kõik töö teed ise.

Eks see rohkem ole niisama hobi korras mässamine, kui mingi investeering. Kui vaba raha on liiga palju, soovitan pigem puhkamist.

3 Likes

Te kõik jätate valemist välja veel ühe muutuja. Elektrivõrguga liitumise maksumuse. Suvilas võib ostetav off-grid osutuda tunduvalt odavamaks kui võrguga liitumine.

Off-grid suvilate turg ei ole vist teab mis nii suur, et selle üle mingit diskussiooni üldse pidama hakata.

1 Like

Off-grid ei ole selle näite puhul üldse oluline. Off-grid tootja ei müü võrku, seega teda see müügihinna kõikumine või ülalpool viidatud EE marginaali suurendamine üldse ei puuduta.

See kui keegi tahab oma tarbeks off-grid paneelid püsti panna, “tasuta” akusid laadida või elektriautoga sõita, või vältida kallist liitumistasu, on igati OK.
See, kui igaüks tahab 15-50 kW paneele võrku ühendada ja “ülejäävat” elektrit turule müüma hakata, teatud piirist enam nii OK ei ole, sest kuigi üksikuna väikesed, siis kogumina juba arvestatavad toodangud, mille output kõigub täpselt ühte takti koos aastaaja ja ilmaga, tekitavad võrguhaldurile juba teistsuguse väljakutse.

2 Likes

Oot, mida siin nüüd suvilate puhul üldse “Elektrivõrguga liitumise” all mõeldakse? Kas sellist liitumist, et elektrit võrgust tarbida, või ka lisaks, et elektrit võrku müüa?
Kui seda esimest, siis selle vastu olev inimene on peast päris lolliks läinud. Et selle mugavuse asemel paned päikesepaneelid ja istud, nagu padakonn, off-gridis?

Seda enam, et rõhuvas enamuses (98+% ?) on suvilad elektrivõrguga juba liitunud.

Teisest küljest, miks ise paneelidega ise endale elektrit toota, kui elektrivõrk pakub sellel samal ajal sulle niigi odavat elektrit? Seda enam, et võrgutasud nihkuvad aina enam püsitasude poole ja aina vähem sõltuvad elektri tarbimisest või elektri võrku müümisest?

1 Like

Igasugune kohustus, et eraomanik peaks oma kodus, suurmajas või kustahes ise elektrit tootma on debilism debilissimus .
Samahästi võiks siis kohustada ise liha ja piima tootma, rõdul kurke kasvatama , villast lõnga ketrama vms . Selleks spetsialiseerunud tööstus-/ põllumajandusettevõtted ei saa ju sellega ise hakkama, tuleb neid aidata .

Selle kohustuse ja nende ametnike kohta, kes selle välja mõtlesid oleks väga palju sõnu öelda, paraku on nad kõik ebatsensuursed .

4 Likes

Kunagi üks vene arst Antartika baasis tegi ise endale pimesoole opi, kuna teisi med töötajaid ei olnud. Ma muidugi ei kujuta seda päris hästi ette, aga ära tegi ))) ei ole nali.

Nii inflatsiooni küll pidama ei saa.

4 Likes

Siin on tore jälle maailma kõige ülbemat rahandusministrit tsiteerida:
Hinnad pole valitsuse kontrolli all ega saa valitsus ka inflatsiooni põhjustada ega kontrolli all hoida, ütles viimaseid inflatsiooninäitajaid kommenteerides rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

13 Likes

Selle uudise juurde sobib ülevaade ülekandevõrgu- ja jaotusvõrgutasude omavahelisest suhtest:

Eleringi soovitud tasutõus püstitaks ülekandevõrgutasude proportsiooni osas Euroopa rekordi.

7 Likes

Hind tõuseb 1-2% ja rahvas kohe pöördes? Hankige hobi endale.

Numbrid lähevadki järjest suuremaks ja see on inflatsiooni puhul tavaline.

Kui numbrid lähevad suuremaks siis hobid muutuvad pigem vähemaks. Hobitehnika läheb müüki ja hobid muutuvad elukoha lähedasemaks(raamatulugemiseks ja oma maja ümbruses jalutamiseks/jooksmiseks)

3 Likes

Äsja olid uudised, kuidas turism Eestis kängub. Turismitalud lähevad järjest pankrotti ja need pannakse müüki. Ei ole vaja oma maja hoovist või kortermaja rõdult kaugemale reisida ja kui reisid siis kaugeim koht olgu Pirita või Stroomi rand.

2 Likes

… ja nii tallataksegi sisse tee vesiniku tootmise tasuvusele… seda ei pea mööda kalleid ülekandeliine pidi kärutama, vötad lähimast tankasst purgi ühes ja teed ise oma elektri vöi lükkad massinale hääled sisse… no kes ütles, et siga ei lenda… küll hakkab kui mudu ei saa

5 Likes

Halb ajastus hinnatõusu teatamiseks. Oleks pidanud enne tantsupidu avaldama siis oleks eesti rahvas tantsides selle ära unustanud juba.

8 Likes

Sa, sm. Kloun, ikka mõistad, et sellised äärmuslikud ja erandlikud 100k liitumistasud on a) erandjuhtumid b) mõneti turumoonutus.
Jah, taristu ON sotsialism, on alati olnud sotsialism ja JÄÄB sotsialismiks. Need, kes elavad tiheasustusalal doteerivad neid üksikud “äärde” jäävaid punkte. Muud moodi väga ei saa. “Taristuvõrdsus” on üks väheseid sotsiaalse sidususe loosungeid, mis kohe oksele või kätt kabuuri järele ei aja. Miks – sest kui me teeme 100% “turutingimustel” taristu, siis “käärid” linna ja maa vahel (elektrivõrk, sideteenused) lendavad kohe hiigelsuureks. Saame “ääremaastumise”, maa tühjaks jooksmise (jäävad ainult need 3% PMST rahvast ja natuke teenust lähimas “keskuses” ja veel mustmiljon väga halba tendentsi ja neid kahjusid ei suuda siis enam keegi kinni taguda. Ma saan linna-inimesena aru, miks ON vajalik pidada kusagil üleval ka maa-algkoole ja maakoole ja minu maksuraha vaates võib see olla ristsubsideerimine. Aga see on odav hind, kui mõtleme hüpoteetilisele stsenaariumile, kus nt. Lasnamäel on võrgutasu 1EUR kuus (sest tihe, sest jagame kogukulu matside peale ära ja saame sellise tulemuse) ja kusagil "maa"piirkonnas on see 100 EUR. Väga Äärmuslikud Erinevused on alati üpris halvad asjad, ükskõik mis alal.

3 Likes