Oleks siis tuulepargid vaid raudbetoonist.
How long do wind turbines last? The expected service life of wind turbines is approximately 30 years. This does not mean that every individual turbine component is designed to last for 30 years.
Põhjalikum selgitus hetke kõrgetele elektrihindadele.
Hinnad on kõrged moonutuste tõttu, toetused CO2 jne.
Seltsimehed Stenbockis hõõruvad juba õnnest käsi, vasti saab jälle puutini käest odavat gaasi ja elektrit.
3 Likes
Kui põlevkivi poleks ja juhitav elekter oleks vaid gaas siis sa ei kujuta ette mis megataseme hinnad alles siis oleks.
Kallas saab Venemaalt tuua ehitusmaterjale teise maja tarbeks. Sai muidugi ka esimese jaoks aga siis hakkas segama meedia ebasobiv tähelepanu nendele kaubavoogudele. Päikseprillidki tuli osta. Hiinast.
Tsiteerimine on mõistlik - vähemalt on aru saada, kes millele vastab ja silme ees mõlemad osad.
Kusagilt lugesin, et betoonalus (vundament)…see pidi kestma kauem isegi vbl. 40a. Meretuules aga ehitatakse betoonvai - kaua selle tegelik vastupidavus soolases vees on, ei tea. Aga torni osa on metall ja kuna seal mõjuvad pidevalt risti pinged, siis metall kipub “väsima” ja tuleb asendada.
1 Like
Elektri kõrge hinna põhjendamine kõrge gaasi hinnaga on tsipa veider. Gaasi hind on praegu ca 55€/MWh. Gaasiturbiini kasutegur pidavat olema ca 50%. Paneb igasugu kapitalikulusid ja CO2-e ka juurde, aga üle ca 200€/MWh ei peaks see ikka minema. Rohkem tundub, et tootmisvõimsuseid lihtsalt ei piisa.
3 Likes
Saates räägitakse ja näidatakse põlevkivielektri tootmise jälge loodusele. Lisaks ei tasuks meil tänases geopoliitilises olukorras unustada, et ühte kohta konsentreeritud elektritootmise saab vajadusel üsna lihtsalt hävitada.
Kaur79, räägi meile palun, mitut hajusat, detsentraliseeritud, “delegeeritud vastutusega”, liiasusega ja tõrkesiirde-võimelist taristut oled sa ka kavandanud, planeerinud või koguni implementeerinud, et siin targutad?
1 Like
Nähes, et Ukrainas on löögi alla kogu territoorium, mis on kümneid kordi suurem kui Eesti, siis loota meil hajutatuse peale on kahtlane. Tuulikud ei suuda ka ilma võrguta midagi toota. Me võiksime küll teha ühe biomassi tarbiva elektrijaama Pärnu kanti ja teise Tartu kanti.
3 Likes
Eile, ühes saates, oli lõik aastast 2022. Kaja rääkis u. järgmist (õnneks on ta lapsesuu ja oskab asju välja rääkida): “jah, meil oli siin just kohtumine Läänemere riikidega uute meretuulparkide rajamise teemal. Et ehitada välja neid ühendav elektriliühenduste võrgustik, mis siis aitaks suunata seda elektrit just sinna kus vaja. Näeme siin tohutut potentsiaali.” Ja sel momendil sa näed silmist ja näost ära, kuidas ta ise teab, et varjab tegelikku motiivi ja ajab kärbest…
Hiljem, 2023 sõlmiti siis Baltic WindConnector ehk kaablite ühendus Saksamaaga. Tundub, et see tees ikkagi sai sellest Kaja jutust veel enam tuge.
Mihhail aga ei julge seda otse välja öelda, et varjatud eesmärk on? hoopis Saksamaa varustamine elektriga. Kuidas põhjendada eestlaste 2.6 mldr maksmist? Seep ta silmi pööritamas, erinevaid põhjendusi selleks välja mõtleb. Eksport olemuselt polekski niivõrd probleem, kui see, et lisanõudlus ajab meil hinda üles + see, et seda doteeritakse eestlaste rahaga (Simsoni väide, EL energiaturu regulatsioon vms.)
Näeme ju, et planeeritavad tuuleenergia mahud ületavad liigselt meie vajadusi. 1+1+1…tuleb kokku panna.
9 Likes
Paned kõrvuti kahe riigi hinnagraafikud ja samasse ka tuuletoodangu. Saab kohe selgeks, et suurimad käärid on tuulevaikuse korral. Kuidas meile täiendavate tuulikute püstitamine seda olukorda leevendaks mina ei tea aga õnneks on meil špešialistid, kes teavad.
Kindlasti ei saa Soomlaste hinnagraafikul kõrgete tippude puudumises süüdi olla tuumajaamad, sest põhjused …
5 Likes
Wiki järgi Soome elektritootmise suurused protsentides aastal 2024:
Hydro (17.1%)
Wind (24.0%)
Solar (1.4%)
Nuclear (37.6%)
Wood (11.4%)
Imports (3.8%)
Coal (1.5%)
Oil (0.3%)
Gas (0.8%)
Peat (1.1%)
Other (1.0%)
Miks siis ahvid küsivad, et Soome elektri hind on odav ja stabiilne, mis sest, et tuuleenergiat on seal nii palju rohkem võrreldes Eestiga? Sealne hüdroenergia katab ära suure osa sealsest tuuleenergiast.
Ja kui kui lisatakse uus tuumareaktor juurde, läheb asi seal veelgi stabiilsemaks.
Soomes paistab olevat u. 220 hüdrojaama: allikas
1 Like
LHV teemast alguse saanud dr. Lõhmuse OÜ Genius Research möllab ka siin…
ESTvsFINHunter.pdf (54.3 KB)
3 Likes
Ja vanamoodsale lugejale pikemalt:
EnergyEEvFI.pdf (268.0 KB)
1 Like
Soomlastel vastutab hinna eest konkreetselt FinGrid, kes on ka Nordpooli liige ja saab infole rohkem ligi. Meil ei vastuta hinna eest keegi ja Elering müüs ka Nordpool osaluse maha. Soomlased teevad väga põhjalikult analüüsi millised jaamad börsi hinda kujundavad ja sellest teevad pikaajalisi otsuseid. Soomlased on ka kavalad ja leiavad võimalusi juhitavate elektrijaamade kulusid alla näidata, mis määrab börsi hinna kui Rootsist ja Norrast küllaldaselt hüdroenergiat ei tule. Tuumajaamad soomes müüvad enamuse energiast otselepingutega osanikele, suurtele metsafirmadele.
2 Likes
Seniks preemiumteenusele kohast muusikat https://www.err.ee/1609605725/niigi-korge-elektrihind-kasvab-laupaeval-veel-poole-vorra
1 Like
Lihtsal suvaliseks infobitiks hommse hinna kõrvale. Kõige kallimal tunnil kell 8 on tootmisega umbes nii:
- Eesti toodab ise ca. 87% oma tarbitavast elektrist
- Läti toodab ise ca. 142% oma tarbitavast elektrist
- Leedu toodab ise ca. 19% oma tarbitavast elektrist