sakuska Kuhu raha panna? Tõstame haridussüsteemis palkasid nii, et ükski spetsialist ei lasteaias, koolis ega ülikoolis alla 1.5 x riigi keskmise ei saa. Tekitame õpetaja ametile reaalse konkurentsi nii, et see oleks õpilaste unistuste töökoht. Taome sinna raha järgmised 15-20 aastat tuimalt. See on umbes täiendav 3% SKT-st aastas.
Meie lapsed kiidavad meid ja maksavad hea meelega selle laenu tagasi.
1) Päästeametnikud, politseinikud jms hakkavad streikima. Nad ei pea saama õpetajast 3x vähem palka. Neil oleks isegi tugev point. 2) Õpetajate tase ei pruugi tõusta. Õpetaja muutuks nt.parteiliseks ametiks, mida jagatakse teenete eest. Neile, kes 30% palgast õigele parteile annetavad.
Õpetajate oluliselt kõrgema palga katteallikas on täna olemas. See raha kulub tühjade koolimajade kütmiseks ja ebavajaliku personali ülal pidamiseks.
See, et poleks justkui kuhugi raha panna, on meile pähe topitud mõte. See, et elu koondub Eestist väljapoole või parimal juhul Tallinnani tähendab seda, et oleme võlgu mujal elavatele inimestele vähegi normaalsed turutingimused nii elamiseks, kinnisvara ostmiseks-müümiseks, kohalikeks väljavaadeteks jne. On selge, et kui seda teemat hakata arendama, siis selgub üsna ruttu, et vahenditest hakkab puudu jääma. Ja teisest küljest peaksime samaaegselt tõstma enda konkuremtsivõimet välismaailma suhtes, mis pole samuti odav ja lihtsalt 2+2 lahendatav ülesanne, vaid selgelt mitme muutujaga võrrand. Ning kui me "hiljaks jäämise" asemel hakkame tegutsema ja arutlema, mida vaja oleks, siis kasvõi paari aasta pärast ei ole me enam hiljaks jäänud.
Mina ostaks laenurahaga KV ja KL tänapäevase relvastuse. KL kasutab enamuses 50 aasta vanust relvastust, ostes tänapäevased relvad saame omale järgmiseks inimpõlveks hästi varustatud kaitseväe. Idanaaber vaevalt heaks hakkab nii,et hetkel oleks hea aeg uus keskmaa õhutõrje,hävitajad,tankid,liikursuurtükid jne.ära osta.
Eestil on eesmärk struktuurne tasakaal, teoreetiliselt võiks olla 1% struktuurne defitsiit.
Hetkel pole laenu jaoks üldse ruumi, Euroopa Komisjoni arvates pole Eesti eelarve struktuurses tasakaalus vaid on defitsiidis. Kui valitsus eesmärgi ära muudaks, oleks laenamisruumi ikkagi alla 1% SKPst.
Kui nii edasi läheb (ülekuumenemine), siis varsti peab Eesti igal juhul ülejäägiga eelarveid tegema hakkama.
Kui Eesti tahaks, suudaks ta iga kell Euroopa Komisjonile ära tõestada, miks ta eelarve ei peaks olema tasakaalus, vaid 5% struktuurses defitsiidis ja nii järgmised 5-10 aastat. Alustades laiahaardeliste kaitsekulutustega ja lõpetades n.n. haldusreformiga, mis on suhteliselt arusaadav nii majanduslikust aspektist kui ka poliitilisest aspektist, kus Venemaa piiririigina on venekeelse elanikkonna osakaal suur ja need kuuluvad peamiselt vaesemasse ja mõjutatavasse klassi. Sinna vahele lisaks tavapärased madala lisandväärtuse, piirkonna (Põhjala) madala keskmise palga jne teemad. Praegu, kus on ilmselge, et Venemaa on sunnitud majanduses pidurit tõmbama, oleks see tüüpiline rumalus jälle vaadata pealt ja ise mitte midagi teha, nagu siiani meil kombeks ja loota, et turg teeb oma töö ise ära meie eest. Selle asemel tuleks nüüd kindlustada omalt poolt, et see majanduslik erinevus ikka kindlasti suureneks Venemaaga võrreldes.
Kui nii edasi läheb (ülekuumenemine), siis varsti peab Eesti igal juhul ülejäägiga eelarveid tegema hakkama. Kas see ülekuumenemine käib Eesti kohta või mida sa täpsemalt sellega mõtlesid ?
Kas on mõistlik võtta laenu lihtsalt sellepärast, et seda pakutakse, samas omamata laenu järele põhjendatud vajadust? Arvan, et Eesti ei pea leanu võtma. Anname parem ise laenu oma naaberriikidele ja kaubanduspartneritele ning kui nendel hakkab paremini minema, siis jõuab varem või hiljem selle positiivne mõju ka eestisse. Lisaks teenime intresse. Ehk et teeme eestlaslikut rehepappi ja upitame ennast teiste arvel, ise laenu võtmata.
Euroopa komisjoni metoodika järgi oli Eesti SKP 2014 1.4% suurem kui nn potentsiaalne SKP. Seetõttu moondub 0.4% nominaalne defitsiit 0.8% struktuurseks defitsiidiks. Ülekuumenemise märgid "loduses" on minu meelest langenud tööpuudus ja kiiresti kasvavad palgad. Eesti panga arvutuste põhjal on SKP siiski pisut alla potentsiaalse, OECD ja IMF kah pigem seda meelt.
1% struktuurset defitsiiti on Fiscal Compacti järgi suurim lubatud piir, seega 5% defitsiiti ei saa kuidagi kokku leppida kellegiga.
Reeglite järgi peaks Eesti 2015 vähendama struktuurset defitsiiti 0.5pp Uute tõlgenduste järgi võiks haldusreform olla põhjenduseks, miks mitte defitsiiti vähendada, kuid see ei saaks olla põhjuseks defitsiiti suurendada.
Mingit avalikku debatti, kas eesmärk peaks olema 0 või -1 struktuurne defitsiit ma pole kahjuks täheldanud.
See on küll keniaanlne mõte. Suurendame makse, vähendame palku ja pensioneid ja laename raha negatiivse intressiga soomlastele, et neil ikka paremini läheks.
toun Kas on mõistlik võtta laenu lihtsalt sellepärast, et seda pakutakse, samas omamata laenu järele põhjendatud vajadust? Arvan, et Eesti ei pea leanu võtma. Anname parem ise laenu oma naaberriikidele ja kaubanduspartneritele ning kui nendel hakkab paremini minema, siis jõuab varem või hiljem selle positiivne mõju ka eestisse. Lisaks teenime intresse. Ehk et teeme eestlaslikut rehepappi ja upitame ennast teiste arvel, ise laenu võtmata.
Reeglite järgi käitudes jäämegi aegade lõpuni sabassörkijateks. Osaleme mängus, kus kõik teised osalejad on eiranud reegleid ja nüüd räägivad tõsise näoga, et "teeme ikka reeglite järgi". Kusjuures osadele jõulisematele mängijatele kohtunik jätab millegipärast väiksemad vead ka praegu vilistamata. Lisaks sellele mängime selle väljakuserva juures, kus meid loobitakse pudelite ja prahiga, samal ajal peame meie suutma keskenduda mängule, kohtunikud aga pealtvaatajaid ei suuda korrale kutsuda. Kui millegi jaoks üldse Brüsseli vahet käivaid poliitikuid tarvis on, siis just selleks, et teha selgeks, miks meil on vaja erandeid reeglitest teha. Erand on täiesti loomulik osa reeglist, kui tegemist on keeruka süsteemiga.
Laiendatud varaostukava käivitamine ei ole iseenesest argument võlakirjade emiteerimiseks. Riigi otsus raha laenata peab olema põhjendatud sisulise vajadusega katta eelarve tulusid ületavad väljaminekud, mitte asjaoluga, et üks võimalik laenamise viis muutus senisest soodsamaks. Selge, kui ikka on võetud kallim laen, siis pole moraalset õigust vahetada seda odavama vastu, isegi kui see on lubatud ? Ehk loe - ärme liiguta ennast
Riigieelarve rahastamise plaanide tegemisel on oluline lähtuda nii Euroopa Liidu reeglitest kui ka riiklikest seadustest, mis näevad ette struktuurset eelarvetasakaalu. Selge, ärme vaata ringi, et ühe aasta jooksul on sõda alanud Euroopas, ärme vaata ringi, et oleme vale puu all istunud 7 aastat, jätkame oma missiooni - küll ikka lepapuu alla ka ikka käbid ükskord kukuvad
Eesti majanduse tsüklilist positsiooni arvestades ei ole Eesti riigieelarve rahastamiseks vaja täiendavalt võlakirju emiteerida. Eesti Panga hinnangul on Eesti majandus praegu sellises etapis, kus valitsus peaks pigem säästma, kui lisakulutuste jaoks juurde laenama. Pole ka mingi ime, meie plaani järgi peabki valitsus koguaeg säästma, mis sest et mujal riikides on valitsuse käitumine seotud vajadusega säilitada töökohti ja kulutada juhul, kui erasektor seda ei suuda. Rootsi valitsus ei soovi tänase uudise järgi kulutada mitte sellepärast, et nende võla/SKP suhe on 40% juures, vaid pigem sellepärast, et era- ja juriidilised isikud on laenanud rohkem, kui peaks ja selge, et riik peab sellisel juhul tagasi tõmbama. Juba mälestusväärsetel 1998 aasta kriisis näitas Eesti Pank muljetavaldavat loomingulisust, kui likviidsuskriisi saabudes kommertspanganduse valeotsuste tulemusel otsustas EP likviidsust ka omaltpoolt koomale tõmmata pankade kapitaliseerituse nõuete karmimaks keeramise abil. Paneme aga edasi samas vaimus
Eesti peaks riigirahanduses säilitama oma võime laenata tulevikus, sest Eestis hakkab rahvastik üsna järsult vananema, mistõttu töökäsi jääb vähemaks ja toetusevajajaid tuleb juurde. Lisaks hakkavad edasise jõukuse kasvuga vähenema Euroopa Liidu toetused. Mõlema muutusega kohanemiseks võib olla vajalik raha laenata.
Vot nüüd jõudsime tuumani. Istume hinge kinni hoides vaikselt oma kohal, et äkki selle aja peale midagi juhtub ja äkki aitab keegi kunagi meil pensione maksta. Ma saan aru, kui seda juttu räägib Sotsiaalministeerium, sest neil puuduvad hoovad majanduse suunamiseks. Aga meil tulistab selle tõe välja EP. Mitte et võtaks ette majandusprogrammi, kuidas planeerida tulevikuks tulude kasvu, kuidas ehitada majandust sellisel viisil, mida tänane Euroopa pakub, kuidas kasutada vahepealset aega võimalikult efektiivse majanduse ehitamiseks - ei, hakkame juba praegu ette reserveerima laenumahtu toetuste väljamaksmiseks.
No ma ei tea, Eesti Pank - istu, 2. Kuigi Hansson tundub tõesti otsustusvõimeline ja sirge seljaga tüüp (VEB fond, eriarvamused Draghiga), siis see on küll allapoole Sotsiaalministeeriumi taset.
Mõned mõtted ka, mida tuleks Eestis tegema hakata. Need on mõned vaalad, mille peal majandusareng seisab. Kuigi sõnades tuttavad, on seni seal taga olnud töö puudulik ja tegemata, seega selle tõeline tegemine vajab ja seob ka tublisti ressursse. 1. Konkurentsi suurendamine igal pool, kus vähegi võimalik. Kuskil on vaja pakkumispoolset, kuskil nõudluspoolset, kuskil on vaja eestvedada, kuskil on vaja kontrolli tõhustada. Selle tõhus toimimine on ka hinnakasvu piduriks. 2. Tööhõive ja tootmisvõimsuste maksimaalse lähedane saavutamine. Keeruline ja kompleksne ülesanne, aga tulemuseks peaks seadma tulevikku positiivsemalt vaatavad Eesti inimesed. 3. Tulevikutrendidele rõhu asetamine ja teiste riikide vigade mitte kordamine. Lähema kümnendi jooksul muutub majanduse arengu trendid veelgi rohkem IT ja uute tarbimisharjumuste põhiseks ja siin on meil ka teatud eelis taas jälle mitte rumalalt investeerida, lisaks ehk üks valdkond, kus me pole kõvasti maha jäänud. 4. Eesti sisese ebavõrdsuse vähendamine, mis on ühest küljest palju nämmutatud haldusreform, aga lisaks (ja mitte ainult) tuleks eeskuju võtta ka USA-s peale 2008 aastat ette võetud koduomanike turu stabiliseerimisel. 5. Erisuste toomine tavapäraseks nähtuseks, kus vaja ja kui vaja Eesti eesmärkide saavutamiseks. Lihtne arusaam on oma aja ammu ära elanud ja muutunud ammu konkurentsieelisest komistuskiviks. Tänapäeval on ka keeruliste süsteemide haldamine IT abil võimalik igale memmele teostatavaks muuta.
Ettevaatlik peaks olema laenamisega ainult selles võtmes, et tekitame liignõudlusega inflatsiooni, meie hinnatase muutub liiga kõrgeks võrreldes teiste liikmesriikidega ja siit edasi hakkame importima, mis võib olla justkui ennast toitev tsükkel eurotsoonis, raha voolab välja ja jälle on vaja valitsuse defitsiiti ainult selleks, et hing sees hoida. Ma arvan, et me ei ole liignõudlusele lähedalgi praegu, lisaks sellele on 3% reegel, seega jutt, et me ei tohi defitsiitselt kulutada, ei vasta tõele. Selle võla rahastamisel saavad tekkida ainult poliitilised probleemid. Sellist olukorda enam tekkida ei saa nagu 2008-l aastal, kus meil võlga polnud, kuid mõistliku intressiga laenu ka poleks saanud. Ühegi euroala valitsuse võlal pole enam finantsriski. Riskid on ainult poliitilised nüüd. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks meile kuidagi erand tehakse ja öeldakse, et teie minge pankrotti, kuigi teie võlatase on madalam kui euroalal keskmiselt.
Urve Palo programm on Saksa Stadtumbau Osti arglik cover-versioon. Nii nagu sakslased, tahab ka Palo ühe käega lammutada ning teisega ehitada-renoveerida. Tänavu eraldab riik Kredexi kaudu 700 tuhat eurot tühjade elumajade lammutamiseks. Selle raha eest saab lammutada 35000-38000 ruutmeetrit ehk tuhatkond kahetoalist hrustsovkat.
On selge, et see on üks asi, mis tuleb teha, aga alati on oluline, et see poleks arglik katse, vaid terviklik üritus, muidu kokkuvõttes tuleb tulu asemel kulu ja idee on taas ära lörtsitud, nii et keegi ei julge seda hiljem enam puutuda.
Meil siin räägitakse, et vaja rohkem harituid spetsialiste. Ülikoolis õpitakse tasuvsuanalüüse, omakapitali hinda ja pankrotikordajaga mängides riski / kasu suhet projekteerida. Mingeid ulmekõrgeid sihtides jahutakse ning siis saabub mingi sotsialistist ilus mimm, kelle aisnaks kõrgsaavutuseks on müügiagent mingi soome vanameeste Eesti harus ning paneb sellist lollust sõltumata kas öeldakse, kritiseeritakse või isegi vaevutakse kõike ülal nimetatud asju läbi analüüsima.
Kuna mimm mõtles, et nii on vaja, siis mimm nii ka käitub, sest ilusad mimmid ei saa ju valesti toimida.
Sven Mikseril oli õigus - selle 9 kuuga, mis nad valitsuses on olnud, pöörasid nad Eesti viimase 4 aasta edu pahupidi.
winger Kas sulle vahest ei tundu, et rohkem infot ei võrdu rohkem arusaamisi ? Kas sulle ei tundu, et ainuüksi ülikooli läbimine ei tee veel targaks ? Kas sulle ei tundu, et ülikoolis õpetatakse sellist turumajandust, mida päriselus tegelikult ei eksisteeri ? Kas sulle ei tundu, et olles stereotüüpides kinni, ei saa võidelda stereotüüpide vastu ? Jne Kõigepealt peaks saama üle oma isiklikest kompleksidest, et saaks märgata seejärel teiste inimeste komplekse ning seejärel saaks alles rääkida ideedest, mitte takerduda kogu aeg samadesse stereotüüpidesse.