Ma nüüd olen ära näinud ka selle momendi kui Vitsurit suureks arvamusliidrik arvatakse. President siiski. Kuigi ainult Tallinna, aga sellegi poolest.
(facepalm)
winger
Ma nüüd olen ära näinud ka selle momendi kui Vitsurit suureks arvamusliidrik arvatakse. President siiski. Kuigi ainult Tallinna, aga sellegi poolest.
(facepalm)
Ma saan aru, et sa oled natuke palju netis istunud, soovitaks väikest puhkust! Ehk siis ei aja inimesi segi ja ei pritsi tatti suvaliselt.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lauri-arvamus-et-riigivolakirjad-elavdaksid-eesti-majandust-on-unelm?id=70696819
Ja ongi m.o.t.t. Midagi pole vaja teha, sest midagi ei muutugi kohe. Lollidemaal tuleb oodata järgnevat olukorda, kui saab selgeks, et "nüüd on vaja kohe tegutseda, sest olukord nõuab seda" ja viime sisse koheselt kolmanda pensionisamba kohustuslikuks muutmise, ei pane lage mingile maksule, vaid paneme hoopis sellele põranda jne jne. Ma kujutan ette, milline nõudlus tekib meie rahandusministri esinemiste järgi USA-s, Jaapanis, aga ka suuremates euroriikides, sest taas on meie väikesel maakamaral sirgunud visionäär, kellel on maailmale midagi öelda ja õpetada. Oleme kõigest 25 aastaga saanud selgeks täiesti uue ja kriisivaba majandusarengu mudeli, kus jätame regulaarselt ja korrapäraselt vahele kasvuperioodi, selle asemel veedame pidevalt aega kriisiperioodides. Just see tagab meile ühtlase arengu ilma mõtetute jõnksatusteta, just seda tähendab rahandusministri parteibossi kuulus lause, et sellises kriisis ta tahabki elada - asumegi sõnadelt tegudele.
Ja ongi m.o.t.t. Midagi pole vaja teha, sest midagi ei muutugi kohe. Lollidemaal tuleb oodata järgnevat olukorda, kui saab selgeks, et "nüüd on vaja kohe tegutseda, sest olukord nõuab seda" ja viime sisse koheselt kolmanda pensionisamba kohustuslikuks muutmise, ei pane lage mingile maksule, vaid paneme hoopis sellele põranda jne jne. Ma kujutan ette, milline nõudlus tekib meie rahandusministri esinemiste järgi USA-s, Jaapanis, aga ka suuremates euroriikides, sest taas on meie väikesel maakamaral sirgunud visionäär, kellel on maailmale midagi öelda ja õpetada. Oleme kõigest 25 aastaga saanud selgeks täiesti uue ja kriisivaba majandusarengu mudeli, kus jätame regulaarselt ja korrapäraselt vahele kasvuperioodi, selle asemel veedame pidevalt aega kriisiperioodides. Just see tagab meile ühtlase arengu ilma mõtetute jõnksatusteta, just seda tähendab rahandusministri parteibossi kuulus lause, et sellises kriisis ta tahabki elada - asumegi sõnadelt tegudele.
Minu arvates võiks Eesti leida endale jõukohase ja samas arvestades meie geniaalsust - ja ütleks suisa perestroikalikku innovatsiooni majandusprobleemide lahendamisel - auväärse maailmamajanduse päästja rolli. Selleks oleks tegevusplaan, mida saaks rehepapiliku kavalusega nimetada - laenutame teised riigid surnuks. Lihtsalt tuleks siin euroaluseid kokku naelutama panna kogu see riik ehk tublilt tööd vihtuda ommukust õdakuni. Kui siis raha hakkab üle jääma - no aga kuidas ei hakka, meil ju pole midagi vaja ehitada endale - siis hakkame seda lollidele välismaalastele välja laenama. Laenutame senikaua, kuni need paisuvad ja paisuvad, suuremaks kui Kreeka täna ja ühel hetkel nad peaksid ikkagi pauguga lõhki lendama (nii näitab Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi kriisisimulatsiooni arvutiprogramm "Monopol" ). Vot siis saaksime kahjurõõmsalt käsi hõõruda ja parastada - saite nüüd, mis me ütlesime. Noh, ja siis kohe edasi tööle aluseid naelutama, magus naeratus huulil ja meeles teadmine, et meie teame seda asja kõige paremini.
Ootan, et Ilves varsti Krugmanile tweeidks:
Hansson hääletas Draghi plaani vastu, kuna "Euroopa rahatrükk on jõuetu, kuna probleemid pole seal riiklike kulude vähesuses, vaid struktuursetes vigades, mida likviidne üleujutus pigem konserveerib ja võimendab. Kui kaasneksid ka reformid, oleks lugu teine." "Aga Euroopa likviidsus on kindlasti mingitpidi lisanõudlus meie ekspordile. Ise peame laenamisel siiski lähtuma konkreetsest tasuvusest. Euroraha saajal vananeva rahvastikuga peab valik olema väga valiv." "Meil on võtta EIB praktiliselt tasuta laen. Ja on euroraha. Idee, mis õigustaks laenu/võlakirja, peab tootma nähtavalt tagasi, ei tekita riiklike kulude kõrgemat püsitaset ega sünnita tasakaalutusi makro või haru tasemel."
Kui me aga probleemi olemusele (mille ECB otsus hästi välja tõi) otsa vaatame, siis tuleb välja, et meil on ikkagi väga palju kodutööd tegemata. Me oleme jätnud ette valmistamata võimaluse, et meil läheb hästi. Täna on "viinamarjad hapud". Ja huvitav on ka küsimus, et kes oleks pidanud seda varianti kaaluma? Ega äkki . . .
Kas kusagil on usaldusväärset ülevaadet, kui palju Euroopa riikide eelarvete kulupoolest on fikseeritud ja kui suur osa on discretionary spending? Mulle tundub, et meil on eelarve mingeid kapitalirendi kohustusi täis ja neid võetakse järjest juurde. Aga struktureerima peab nii, et justkui riigivõlga ei oleks.
Seesama ühendatud ministeeriumite hange on hea näide. Võetakse kohustus 20-ks aastaks. Arendaja kasutab võimendust ja loodab oma aastase 20% ROE välja pigistada. Riigil võiks olla sama pikk raha 2-4%-ga käes, aga seda ei kasutata. Rendiperioodi jooksul makstakse arendajale renti €3360/m2. Ehitushind netoruudul selles mahus võiks olla ca. €1200. Ehk riik maksab arendajale perioodi jooksul kolmekordse maja soetusmaksumuse ja pärast rendiperioodi lõppu jääb vara arendajale. Ehk riigil on vajadus, on 20-aastane tagasivõtmatu kohustus, aga...ei ole riigivõlga.
Saaremaa silla jms projektide osas kehtib sama. Pidevalt doteeritavad tegevused, mille arvelt hankeid võitvad ettevõtjad hästi ära elavad, aga mis ümber struktureerides võimaldaks riigil odavama ja mõistlikuma lahenduse saada. Aga midagi ei saa teha, sest riiigvõlga ei tohi ju olla ja jooksvas kulueelarves pole piisavalt ruumi.
Selles osas peab Vitsuri tänase ÄP artikliga nõustuma: Mõtlemine on meil primitiivne. Parempoolsed erakonnad keelduvad väljaspool olemasolevat dogmat midagi isegi arutamast. Sotsid ja KE tahavad kõik inimestesse ja propagandasse "investeerida". Vitsurist rääkides, siis tema on vist koguaeg pigem Krugmani leeri kuulnunud :)
(http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vitsur-25-000-kroonine-palk-taitsa-reaalne?id=13882326)
Seesama ühendatud ministeeriumite hange on hea näide. Võetakse kohustus 20-ks aastaks. Arendaja kasutab võimendust ja loodab oma aastase 20% ROE välja pigistada. Riigil võiks olla sama pikk raha 2-4%-ga käes, aga seda ei kasutata. Rendiperioodi jooksul makstakse arendajale renti €3360/m2. Ehitushind netoruudul selles mahus võiks olla ca. €1200. Ehk riik maksab arendajale perioodi jooksul kolmekordse maja soetusmaksumuse ja pärast rendiperioodi lõppu jääb vara arendajale. Ehk riigil on vajadus, on 20-aastane tagasivõtmatu kohustus, aga...ei ole riigivõlga.
Saaremaa silla jms projektide osas kehtib sama. Pidevalt doteeritavad tegevused, mille arvelt hankeid võitvad ettevõtjad hästi ära elavad, aga mis ümber struktureerides võimaldaks riigil odavama ja mõistlikuma lahenduse saada. Aga midagi ei saa teha, sest riiigvõlga ei tohi ju olla ja jooksvas kulueelarves pole piisavalt ruumi.
Selles osas peab Vitsuri tänase ÄP artikliga nõustuma: Mõtlemine on meil primitiivne. Parempoolsed erakonnad keelduvad väljaspool olemasolevat dogmat midagi isegi arutamast. Sotsid ja KE tahavad kõik inimestesse ja propagandasse "investeerida". Vitsurist rääkides, siis tema on vist koguaeg pigem Krugmani leeri kuulnunud :)
(http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vitsur-25-000-kroonine-palk-taitsa-reaalne?id=13882326)
no aga siis ju liigub ajakirjanikke ja ka inimesi kes tunnevad neid
võtke teema üles
saatke Maris Laurile avalik kiri, las ta siis põhjendab, milles seisneb sellise tehingu majanduslik kasu riigile võrreldes laenu võtmisega
võtke teema üles
saatke Maris Laurile avalik kiri, las ta siis põhjendab, milles seisneb sellise tehingu majanduslik kasu riigile võrreldes laenu võtmisega
Idee, mis õigustaks laenu/võlakirja, peab tootma nähtavalt tagasi, ei tekita riiklike kulude kõrgemat püsitaset ega sünnita tasakaalutusi makro või haru tasemel.
Põhimõte ju õige, aga kas see, et inimesed lähevad ära siit, ei ole siis nähtava tegematajätmise tagajärg, mis on sünnitanud tasakaalutuse ? Need parempoolsete parteide kutsikad, kes siin miinuseid selle peale laovad, loomulikult ei tunnista, et see nii on. Ja siin lõpebki üleüldse reaalne väitlus ära, sest meetodid on tegelikult samad, mis kesikutel või misiganes parteilastel.
Kas Saaremaa silla ehitus 15 aastat tagasi oleks olnud 40% odavam, kui täna ? Suure tõenäosusega. Kas 15 aasta pärast ehitamine oleks 40% kallim ? Jällegi suure tõenäosusega. Ja kui isegi keskmisele Jürile on selge, et Leedo on lüpsnud meid kõiki tänu parteilistele kaitseinglitele, siis täna oleme saanud Leedo asemele pisut vähem lüpsva riigifirma, kes ülla-ülla ? - kuulub poliitikutele. Tasub olla parteile tubli kutsu. Ometigi riigile ning inimestele oleks kasulikum, kui seal ei oleks mingeid vahemehi auto rataste ja tee vahel, aga paber kannatab paljut ja seega võib treida lõpmatuseni erinevaid tasuvusarvutusi, mis selle ebamõistlikuks kuulutavad.
Neid näiteid võiks tuua loomulikult igast erinevast valdkonnast. Rahandusministeeriumi maja ehitust pole vaja, sest rahmini tööd saaks programmeerimise abil automatiseerida olulises määras juba praegu - kas arvate, et selle protsessi algatab rahmin ise ? Ja mitte ainult rahmini tööd - kogu Eesti administratiivset osakaalu saaks oluliselt tänapäeval efektiivsemaks automatiseerida. Rahmini hoonet aga hakatakse ehitama, Saaremaa silda, kuhu minnakse alati, on mindud alati ja jäädaksegi alati käima, aga ei ehitata. Jne
Edit : pull on see, et ilma Blinki postitusest teadmata on teemad kuidagi samad :)
Põhimõte ju õige, aga kas see, et inimesed lähevad ära siit, ei ole siis nähtava tegematajätmise tagajärg, mis on sünnitanud tasakaalutuse ? Need parempoolsete parteide kutsikad, kes siin miinuseid selle peale laovad, loomulikult ei tunnista, et see nii on. Ja siin lõpebki üleüldse reaalne väitlus ära, sest meetodid on tegelikult samad, mis kesikutel või misiganes parteilastel.
Kas Saaremaa silla ehitus 15 aastat tagasi oleks olnud 40% odavam, kui täna ? Suure tõenäosusega. Kas 15 aasta pärast ehitamine oleks 40% kallim ? Jällegi suure tõenäosusega. Ja kui isegi keskmisele Jürile on selge, et Leedo on lüpsnud meid kõiki tänu parteilistele kaitseinglitele, siis täna oleme saanud Leedo asemele pisut vähem lüpsva riigifirma, kes ülla-ülla ? - kuulub poliitikutele. Tasub olla parteile tubli kutsu. Ometigi riigile ning inimestele oleks kasulikum, kui seal ei oleks mingeid vahemehi auto rataste ja tee vahel, aga paber kannatab paljut ja seega võib treida lõpmatuseni erinevaid tasuvusarvutusi, mis selle ebamõistlikuks kuulutavad.
Neid näiteid võiks tuua loomulikult igast erinevast valdkonnast. Rahandusministeeriumi maja ehitust pole vaja, sest rahmini tööd saaks programmeerimise abil automatiseerida olulises määras juba praegu - kas arvate, et selle protsessi algatab rahmin ise ? Ja mitte ainult rahmini tööd - kogu Eesti administratiivset osakaalu saaks oluliselt tänapäeval efektiivsemaks automatiseerida. Rahmini hoonet aga hakatakse ehitama, Saaremaa silda, kuhu minnakse alati, on mindud alati ja jäädaksegi alati käima, aga ei ehitata. Jne
Edit : pull on see, et ilma Blinki postitusest teadmata on teemad kuidagi samad :)
Vitsuti riigivõla jutu taustal on probleemiks pigem see, et otstarbekalt ja mõistlikult finantsvõimendust tehes avatakse pandora laegas järeltulevatele parteidele, kes hea ja selleks otstarbeks mõistlikud finantsinstrumendid võimendavad hoopis inimestesse.
Kahe otsaga asi. Nõus kõigega, mida Blink väljendas.
Kahe otsaga asi. Nõus kõigega, mida Blink väljendas.
Vitsut ei ole Vitsur, Singer ei ole Winger
winger
Vitsuti riigivõla jutu taustal on probleemiks pigem see, et otstarbekalt ja mõistlikult finantsvõimendust tehes avatakse pandora laegas järeltulevatele parteidele, kes hea ja selleks otstarbeks mõistlikud finantsinstrumendid võimendavad hoopis inimestesse.
Kahe otsaga asi. Nõus kõigega, mida Blink väljendas.
Winger, ma eespool juhtisin su tähelepanu sellele, et ajad inimesed segi ja määrid neile külge ameteid, mida nad pidanud ei ole, aga ikka sama.
"..et otstarbekalt ja mõistlikult finantsvõimendust tehes avatakse pandora laegas järeltulevatele parteidele, kes hea ja selleks otstarbeks mõistlikud finantsinstrumendid võimendavad hoopis inimestesse."
selle vastu aitaks lüke, et Eesti Riigil õigus võlakirju emiteerida vaid konkreetsete (taristu-)projektide realiseerimiseks
Pigem on teema selles, et juba praegu on Eesti riigieelarves ca veerand ulatuses tulupoolt mis ei tule kohalikust majandusest ja maksudest vaid EL fondidest. Ehk kui hetkel veel riigivõlakirju lisaks emiteerida, siis jookseb kohalik sisemajandus korralike steroidide peal ja jääb ainult üle ette kujutada mis saab 7a pärast.
Ehk oleks mõttekas riigi võlakirjade emiteerimised sellesse aega planeerida kui suuremad EL struktuuritoetused läbi saanud?
selle vastu aitaks lüke, et Eesti Riigil õigus võlakirju emiteerida vaid konkreetsete (taristu-)projektide realiseerimiseks
Pigem on teema selles, et juba praegu on Eesti riigieelarves ca veerand ulatuses tulupoolt mis ei tule kohalikust majandusest ja maksudest vaid EL fondidest. Ehk kui hetkel veel riigivõlakirju lisaks emiteerida, siis jookseb kohalik sisemajandus korralike steroidide peal ja jääb ainult üle ette kujutada mis saab 7a pärast.
Ehk oleks mõttekas riigi võlakirjade emiteerimised sellesse aega planeerida kui suuremad EL struktuuritoetused läbi saanud?
ozbot ja seni siis ostame teiste riikide völakirju ja toetame neid?
Kui keegi ikka pole aru saanud, siis hetkel käib suurejooneline mütsi silmini tõmbamine, kui see meile meeldib, siis jah, ütlemegi nii.
Kui keegi ikka pole aru saanud, siis hetkel käib suurejooneline mütsi silmini tõmbamine, kui see meile meeldib, siis jah, ütlemegi nii.
Seega me jõuame tagasi asja olemuseni - meil ei ole vaja mitte kaasaminna laenamisega (Maris Lauri:"Mõttetu laenamine ei vii kuhugi"), vaid meil on selgelt puudu keskpika- ja pika perspektiivi riigi arengusuundade kava. Nüüd , mil riigikapitalismi praamid tulevad, ei tule Saaremaa püsiühendus jutuks enne 2045 aastat. Aga mida me siis teeme Eestis vahemikus 2015-2045? Mind näiteks see väga huvitab. Juba lugedes DARPA väljavaateid 2025 aastal kättesaadavate tehnoloogiliste reaalsuste osas on selge, et ka üks dekaad arengut on äärmiselt progressiivne.
Näiteks 2000 aastal Nobeli premia võitnud bioloogid luminisensi DNA lisamise eest teiste liikide DNA-sse, et valgustada konkreetset DNA-d / mõjuala, siis 2008 aastal tehti seda sama katset Biohacking ürituse raames bioloogias täiesti võhiklike persoonide poolt lihtsalt nägemaks kui lahe on bioloogia ja mida bioluminisensiga teha võib. A la "Teeme ära" talgud või leivaküpsetuse õpitubades osalemine.
Seega meil on tegelikult kaks äärmiselt rasket probleemi. Me ei tea milleks meile laenu vaja ning mida laenuga peale hakata.
Näiteks 2000 aastal Nobeli premia võitnud bioloogid luminisensi DNA lisamise eest teiste liikide DNA-sse, et valgustada konkreetset DNA-d / mõjuala, siis 2008 aastal tehti seda sama katset Biohacking ürituse raames bioloogias täiesti võhiklike persoonide poolt lihtsalt nägemaks kui lahe on bioloogia ja mida bioluminisensiga teha võib. A la "Teeme ära" talgud või leivaküpsetuse õpitubades osalemine.
Seega meil on tegelikult kaks äärmiselt rasket probleemi. Me ei tea milleks meile laenu vaja ning mida laenuga peale hakata.
pahurik, ma olen aru saanud. Aga näpuga näitamine ja õigustamine, et teised tegid ka, on veits selline 1. klassi koolijütsi õigustus miks ta kiviga akna sisse viskas.
Samas, hetkel jah, ECB mahud on nii suured, et selle laviini taltsutamiseks tuleks ka ise rongile hüpata. Aga nagu eestlastel kombeks, siis rong on juba peatusest välja sõitnud kui kohalikud matsid hakkasid mõtlema, et võiks ka..
Euro klubisse astusime ka siis kui pirukad olid jagatud (Kreeka) ja kätte jõudnud arve tasumise kord..
Samas, hetkel jah, ECB mahud on nii suured, et selle laviini taltsutamiseks tuleks ka ise rongile hüpata. Aga nagu eestlastel kombeks, siis rong on juba peatusest välja sõitnud kui kohalikud matsid hakkasid mõtlema, et võiks ka..
Euro klubisse astusime ka siis kui pirukad olid jagatud (Kreeka) ja kätte jõudnud arve tasumise kord..
Kuhu raha panna? Tõstame haridussüsteemis palkasid nii, et ükski spetsialist ei lasteaias, koolis ega ülikoolis alla 1.5 x riigi keskmise ei saa. Tekitame õpetaja ametile reaalse konkurentsi nii, et see oleks õpilaste unistuste töökoht. Taome sinna raha järgmised 15-20 aastat tuimalt. See on umbes täiendav 3% SKT-st aastas.
Meie lapsed kiidavad meid ja maksavad hea meelega selle laenu tagasi.
Meie lapsed kiidavad meid ja maksavad hea meelega selle laenu tagasi.
See pandora laeka argument nagunii ei päde. Kohe kui sotsid või kesikud võimule saavad, võetakse laenu ükskõik milleks. Ainult sellest seisukohast vaadates oleks võib-olla isegi parem kui kõik laenulimiidid oleks selleks ajaks maxed out ja raha kusagile betooni pandud. Muidu pannakse Stolitsasse ja TTV-sse ja "inimestesse".
Riik ei pea võlakirjamüügist laekuvat raha tingimata kuhugi betooni matma.
Siinsamas foorumis on räägitud töötajamaksude alandamisest, millele tulupoolel katet pole. Miks mitte siis võtta ja kasutada suhteliselt odavat võimalust selleks, et näiteks sotsiaalmaksumäära allapoole tõmmata ja/või tulumaksuvaba palgaosa tõsta. Kui valida viimane variant, siis 3% defitsiit lubaks tulumaksuvabastuse piiri tõsta ~200 euro võrra kuus; enamik sellest läheks otse tarbimisse tagasi.
Siinsamas foorumis on räägitud töötajamaksude alandamisest, millele tulupoolel katet pole. Miks mitte siis võtta ja kasutada suhteliselt odavat võimalust selleks, et näiteks sotsiaalmaksumäära allapoole tõmmata ja/või tulumaksuvaba palgaosa tõsta. Kui valida viimane variant, siis 3% defitsiit lubaks tulumaksuvabastuse piiri tõsta ~200 euro võrra kuus; enamik sellest läheks otse tarbimisse tagasi.