Ma olen neid teemasid siin lugenud ja sellist pole leidnud. No ok, ei tahaks sellega alustada, et kas raha laenamine on hea. Alustaks nii, et praegu ECB sisuliselt pakub meie valitsusele tasuta raha. Meie valitsus peaks võlakira väljastama, ECB ostaks selle ära. Aga see on laen ja selle peab kunagi tasuma? Ei pea. Kui meil ei teki suurt tasakaalutust teiste liikmesriikidega nagu näiteks Kreekal, siis ei pea seda laenu kunagi "tasuma". See jääb alatiseks ECB bilanssi ning muutub meie tulevase majanduse suuruse juures tühiseks. Ma arvan, et kõik mõistavad, 20 aastat tagasi võetud laen 20% SKP-st oleks täna tühine, kuigi tookord tundus suur.
Ok, aga osadel liikmesriikidel on tekkinud tohutud võlad, mida nad maksta ei suuda ja see on ju kõik võlgu elamisest?
See on sellepärast nii, et selliste liikmesriikide tööjõu hinna ja tootlikkuse suhe on tunduvalt kõrgem kui euroalal keskmiselt, kui Saksamaal. Juhtub nii, et riik võtab võlgu ning kodumaine toodang on kallim Saksamaa toodangust(euroalal keskmiselt) ja raha rändab nüüd Saksamaale ning kodumaine tootmine ikka kiratseb, sest see pole konkurentsivõimeline Saksamaaga, vanasti oleks sellisel juhul valuutakurss langenud, nüüd see enam juhtuda ei saa. ok, euroalal pole keskset koordinatsiooni ja sellest võiks lõpmatuseni rääkima jäädagi, fakt on aga see, et meile pakutakse raha ja me ei võta seda vastu. Kas asi on selles, et selle nimetus on võlg ja siin on tegemist mingisuguse moraalse probleemiga? Tavaliselt me rõõmustame kui EL-i eelarvest meile vahendid saabuvad, siis me ei räägi näiteks, et aga me ei teeninud seda oma tööga välja.
Kuna sellist keskset koordinatsiooni pole EL-s, siis tõesti valitseb oht, et laename üle, meil muutub kõik liiga kalliks ning satume võlaspiraali nagu Kreeka, Hispaania jne. Ei taha ka sellega alustada, et selline valuutaliit pole jätkusuutlik, räägiks olemasolevatest piiridest ja nii nagu euro kestaks lõpmatuseni. Kas me saame võtta kodumaised ressursid kasutusele ja oma inimesed tööle rakendada? Muidugi saame ja seda Mario meile pakubki. Kui toimumas on üleüldine rahatrükk ja riikide laenamine, siis meid küll ei saa selles neto kasusaajateks nimetada. Ega Mario ju reaalseid majanduslikke väärtusi meile anda ei saa, need peame ikkagi ise looma oma tööga, küsimus ongi selles, et kas me oleme võimelised oma tööga rohkem neid majanduslikke väärtusi looma ilma, et ülejäänud eurotsooni arvelt elaksime. Mina arvan, et oleme. Kas sina või sinu firma on võimeline rohkem müüma, rohkem töötama, rohkem palkama, kui nõudlust oleks, kui sulle rohkem raha pakutakse? Kui on, siis on asi lihtne, let's lobby for it. Ükski erakond seda meil praegu ei tee.
Tarvis oleks pöörata tähelepanu reaalmajanduses toimuvale, kui meil on vabu ressursse näiteks töötute näol, siis tasub ECB raha kasutada, kui neid pole, siis ei tasu ehk?
Milleks uus teema? Miks teema "Maailma finantskriis" ei sobinud?
Ei sobinud kindlasti, ttrust, sest seal võib jahuda lõpmatutel teemadel. Viriseda, vinguda, näpuga näidata, parastada jna. Siin on konkreetne teemapüstitus - kas võtame jalad ükskord tagumiku alt välja ja hakkame arutama, kuidas selles kõikuvas valuutakolossis hakata silmas pidama oma maa ja rahva majanduslikku heaolu - või jäämegi rääkima muinasjutte viiest rikkamast riigist ja anname Kreekale laenu nii, et Eesti otsustajate koorekiht ei saa ise mitte s...agi aru, mis nad üldse teevad (Sester riigikogu ees).
Siin on üks põhimõtteliselt ülihuvitav võimalus peidus. Kui eeldada, et Eestis leidub kümmekond majanduses hästi orienteeruvat inimest ja raha saab valitsus, siis saaks jätta arengus vahele kasutu "turureguleerimise" a la Leedo vormis, aga sarnast asja on kõikkohad täis. On selge, et meie valdava enamuse uusrikaste ärimeeste tase küündib ainult j.o.k.k. skeemi alusel seadusliku kantimise tasemele - ehk ei maksa ärimeeste ausa konkurentsi peale loota. Teiseks on meie praeguse majanduse suretaja välismaa panganduse võimalus meie arengut torpedeerida piiratud ja lisaks saame hakata oma majanduse finantseerimise proportsiooni 90% pangad- 10% kapitaliturg nihutama loomulikuma proportsiooni poole, kas või 50-50. Tegelikult on maailm täis väga meeletus koguses erinevaid teadmisi ja kogemusi erinevatest majanduse aspektidest - ehk et meil on vaja lihtsalt eriti põhjalikult andmeid töödelda ja me saaksime välja selekteerida ideaalsema majanduliku strateegia, mida saaksime ise kontrollida ja suunata. Teha seda, mida me varasemalt pole teinud, kui oleme võtnud kõige lihtsamad valikud - valuutakomitte, kontrollimatu turumajandus, lihtne maksustamine jne otsused, mis alati on andnud tulemuseks lihtsamad haldamise kulud. Nüüd, kui oleme jõudnud kannule tänapäevasele maailmale, on vaja diferentseeritud lähenemist ja selget strateegiat, mida ei saaks kõigutada välismaa pankade suva finantseerimise kokkutõmbamisest. Aga kõige raskem selle juures on riigimehelikult mõtlevate inimeste leidmine, sest vene aeg alustas ja praegune aeg on viinud massidesse isikliku mammoona kultuse ja selle õigustamise filosoofia.
Reaalmajanduses on meil ressursse kindlasti, kui praegu tundub, et võib puudu tulla, siis arvestades meie lisandväärtuse tekitamise madalat asukohta on olemas kasvõi ressurss vabastada madalamad astmed ja liikuda kõrgemale astmetele. Kusjuures on see arusaadav juba praegu ja sellised on meie senised sihid juba ka. Ressurss asub praegu tööl ka Soomes, Suurbritannias ja mujal jne
Siin on üks põhimõtteliselt ülihuvitav võimalus peidus. Kui eeldada, et Eestis leidub kümmekond majanduses hästi orienteeruvat inimest ja raha saab valitsus, siis saaks jätta arengus vahele kasutu "turureguleerimise" a la Leedo vormis, aga sarnast asja on kõikkohad täis. On selge, et meie valdava enamuse uusrikaste ärimeeste tase küündib ainult j.o.k.k. skeemi alusel seadusliku kantimise tasemele - ehk ei maksa ärimeeste ausa konkurentsi peale loota. Teiseks on meie praeguse majanduse suretaja välismaa panganduse võimalus meie arengut torpedeerida piiratud ja lisaks saame hakata oma majanduse finantseerimise proportsiooni 90% pangad- 10% kapitaliturg nihutama loomulikuma proportsiooni poole, kas või 50-50. Tegelikult on maailm täis väga meeletus koguses erinevaid teadmisi ja kogemusi erinevatest majanduse aspektidest - ehk et meil on vaja lihtsalt eriti põhjalikult andmeid töödelda ja me saaksime välja selekteerida ideaalsema majanduliku strateegia, mida saaksime ise kontrollida ja suunata. Teha seda, mida me varasemalt pole teinud, kui oleme võtnud kõige lihtsamad valikud - valuutakomitte, kontrollimatu turumajandus, lihtne maksustamine jne otsused, mis alati on andnud tulemuseks lihtsamad haldamise kulud. Nüüd, kui oleme jõudnud kannule tänapäevasele maailmale, on vaja diferentseeritud lähenemist ja selget strateegiat, mida ei saaks kõigutada välismaa pankade suva finantseerimise kokkutõmbamisest. Aga kõige raskem selle juures on riigimehelikult mõtlevate inimeste leidmine, sest vene aeg alustas ja praegune aeg on viinud massidesse isikliku mammoona kultuse ja selle õigustamise filosoofia.
Reaalmajanduses on meil ressursse kindlasti, kui praegu tundub, et võib puudu tulla, siis arvestades meie lisandväärtuse tekitamise madalat asukohta on olemas kasvõi ressurss vabastada madalamad astmed ja liikuda kõrgemale astmetele. Kusjuures on see arusaadav juba praegu ja sellised on meie senised sihid juba ka. Ressurss asub praegu tööl ka Soomes, Suurbritannias ja mujal jne
Kas sa arvon kirjutasid seda tõsiselt? Äkki analüüsiks, mis on olnud põhjuseks, et mõned riigid on rikkamad, kui teised. Ja kui palju on selles olnud juhust alustada midagi õigel ajal ning ajaloolistel eeldustel. Samuti, mis sa arvad, milline näeb välja maailm 25 aasta pärast?
see mu jutus ei ole õige, et ECB nagu ostaks kohe kõik ära, ta ei saa kõike ära osrta, aga no rahastamisega probleeme ei tule enam, nüüd on sellised meetmed käigus, mida võlakriisi ajal ei olnud, turud saavad sellest aru, teistest tekkida võivatest probleemidest kirjutasin enda esimeses postituses.
Ma juhiksin tähelepanu sellele, et ega ei pea ilmtingimata valitsuse osa majanduses suurendama ja valitsus ei pea ilmtingimata midagi ehitama või investeerima. Võib jätta ka inimestele rohkem raha kätte neid vähem maksustades ja lasta erasektoril need investeeringud teha, kui me arvame, et meie valitsus juba on õige suurusega suhtena SKP-sse. Et see on kindlasti poliitiliste arutelude koht, mida me õigeks peame. Võimalust ju lausa pakutakse meile sisuliselt.
Ma juhiksin tähelepanu sellele, et ega ei pea ilmtingimata valitsuse osa majanduses suurendama ja valitsus ei pea ilmtingimata midagi ehitama või investeerima. Võib jätta ka inimestele rohkem raha kätte neid vähem maksustades ja lasta erasektoril need investeeringud teha, kui me arvame, et meie valitsus juba on õige suurusega suhtena SKP-sse. Et see on kindlasti poliitiliste arutelude koht, mida me õigeks peame. Võimalust ju lausa pakutakse meile sisuliselt.
Olen küll lauslaenamise vastane, kuid ECB rahatrüki valguses tuleks äkki ka Eestil võlakirju väljastada?
Minu ideed:
1. Kehtestada sotsiaalmaksu lagi. Arakase sõnul pidi alguses riigieelare kaotama, pikemas perioodis võitma. Seega võtta sel nimel puudujäägi võrra laenu, seniks kuni hakkab rohkem laekuma. Soodustab kõrgepalgaliste töökohtade teket ja vähendab väljarännet.
2. Meie hea idanaabri tõttu kiirendada kaitseinvesteeringuid, osta varustust/moona, mis on nt järgmise nelja aasta jooksul ette nähtud ja seda veel sel aastal. Sel aastal hüppab kaitse-eelarve osa SKPst 2,5 % peale (100 mln laenu saab kolme kuu Eesti Panga ostudega kokku), järgnevatel aastatel jääb aga 1,8 % piiresse. 0,2% kulub tagasimakseteks. Vastavalt Riigikaitse arengukavale 2013-2022 on järgmise 8 aasta kaitse-eelarve lukus ja kolm suurimat parteid on lubanud hoida kaitse-eelarve vähemalt 2 % peal. Intress on kindlasti väiksem kui ettenähtud hangitava varustuse inflatsioon.
3. Saaremaa silla ehitamine, Tallinn-Tartu mnt vms kolme- või neljarajaliseks ehitamine. Nafta hind madal, hea aeg ehituseks.
Targemad võiksid jätkata.
Minu ideed:
1. Kehtestada sotsiaalmaksu lagi. Arakase sõnul pidi alguses riigieelare kaotama, pikemas perioodis võitma. Seega võtta sel nimel puudujäägi võrra laenu, seniks kuni hakkab rohkem laekuma. Soodustab kõrgepalgaliste töökohtade teket ja vähendab väljarännet.
2. Meie hea idanaabri tõttu kiirendada kaitseinvesteeringuid, osta varustust/moona, mis on nt järgmise nelja aasta jooksul ette nähtud ja seda veel sel aastal. Sel aastal hüppab kaitse-eelarve osa SKPst 2,5 % peale (100 mln laenu saab kolme kuu Eesti Panga ostudega kokku), järgnevatel aastatel jääb aga 1,8 % piiresse. 0,2% kulub tagasimakseteks. Vastavalt Riigikaitse arengukavale 2013-2022 on järgmise 8 aasta kaitse-eelarve lukus ja kolm suurimat parteid on lubanud hoida kaitse-eelarve vähemalt 2 % peal. Intress on kindlasti väiksem kui ettenähtud hangitava varustuse inflatsioon.
3. Saaremaa silla ehitamine, Tallinn-Tartu mnt vms kolme- või neljarajaliseks ehitamine. Nafta hind madal, hea aeg ehituseks.
Targemad võiksid jätkata.
HansBert
Et kirjutise mõte oligi see, et hakata analüüsima. Ja teine mõte oli see, probleeme ei lahendata tõeliselt edukalt kunagi samal tasandil, kus need tekivad (Einstein väidetavalt), seega ongi ülesanne mõtelda ja leida lahendus n.ö. kastist väljas analüüsil
Et kirjutise mõte oligi see, et hakata analüüsima. Ja teine mõte oli see, probleeme ei lahendata tõeliselt edukalt kunagi samal tasandil, kus need tekivad (Einstein väidetavalt), seega ongi ülesanne mõtelda ja leida lahendus n.ö. kastist väljas analüüsil
Hans Bert
Kas sa arvon kirjutasid seda tõsiselt? Äkki analüüsiks, mis on olnud põhjuseks, et mõned riigid on rikkamad, kui teised. Ja kui palju on selles olnud juhust alustada midagi õigel ajal ning ajaloolistel eeldustel. Samuti, mis sa arvad, milline näeb välja maailm 25 aasta pärast?
Arvoniga nöus. Ja löpetame oma ebaönnestumiste ja lolluste pöhjendamise ajalooga. Viimase 7 aasta paigaljooks on ikka meie endi otsuste tulemus, mitte okupatsioonist jne. tingitud. Jah stardipositsioon on meil erinev, samas suutsime öigel ajal IT jne rongile hüpata ja olime selles vallas arenenud naabritest ees, miks see ei ole arengusse konventeeritud, ongi küsimus. Mitu aastat on selge olnud, et meie majandus- ja rahanduspoliitika on endale mütsi silmini tömbamine. Olukorras, kust teiste euroala riikide völga usinalt inflateeritakse ja euro kurss kukub kolinal, tegeleme meie aktsiiside ja bürokraatia suurendamisega ning ekspordime edukalt meie suurimat ressurssi, väljaõppinud tööjöudu. Sama on ka meie maavarade, näiteks fosforiidi kasutamisega. Me isegi ei ürita uurida, mis ja kuidas, vaid välistame köike eos.
Ma olen sinuga pahurik absoluutselt nõus. Püüdes ümber jagada unustame, et ümberjagatavat on vähe, sellepärast tammumegi paigal ja püüame luua maksude ning aktsiisidega lappida heaoluriigiga kaasnevaid auke. Sestap küsisingi arvonilt, et kas ta mõtleb tõsiselt, kui tahab luua keerukamate valikutega riiki. Niigi on meil bürokraatiat ja keeldusid viimaste aastatega tohutult juurde tulnud. Igasugu toredad asutused, nagu EAS, KIK, PRIA, Arengufond jne on seda bürokraatiat tohutult juurde tekitanud ja tekitanud olukorra, kus suur osa saadavast abirahast läheb bürokraatiast tekitatud nõudmiste täitmiseks. Tihti on kuidagi mugavam ja rahulik oma rahadega toimetada, kui minna rahastamise taotlusega kuhugi.
Vikerraadios oli just hea kild, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik võttis sõna.Kuna Eestil omal võlakirjad puuduvad siis hakatakse teiste riikide võlakirju kokku ostma, ei välistanud ka Kreeka võlakirjade ostu.Veel ei ole otsustatud mida osta, tegu on siiski turutundliku infoga, et seda laiemalt teada anda, milliste riikide võlakirju me ostma hakkame.
aivo1
Vikerraadios oli just hea kild, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik võttis sõna.Kuna Eestil omal võlakirjad puuduvad siis hakatakse teiste riikide võlakirju kokku ostma, ei välistanud ka Kreeka võlakirjade ostu.Veel ei ole otsustatud mida osta, tegu on siiski turutundliku infoga, et seda laiemalt teada anda, milliste riikide võlakirju me ostma hakkame.
Mis selle tegevuse mõte on?
„Üks eurooplane laenab teisele maksuvõimetule, et see võiks maksta keskpangale. Seda olukorras, kus keskpank sülgab raha. Seda pole nähtud kusagil läänemaailmas,“
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/01/27/syriza-soomele-jt-laenuandjatele-olete-maksnud-meile-liiga-palju
Selgub, et jõuamegi sujuvalt uude majandusse. Mina ei tea, mis see on, aga ootan huviga, loodan, et see pole google translate, mis mõtleb välja uue reaalsuse. Aga igatahes meie pole veel jõudnud oma hoiakutega isegi laenumajandusele järele, kui demokraatia häll sünnitab järgmise lapse/reptiili/annunaki k.s.t
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/01/27/syriza-soomele-jt-laenuandjatele-olete-maksnud-meile-liiga-palju
Selgub, et jõuamegi sujuvalt uude majandusse. Mina ei tea, mis see on, aga ootan huviga, loodan, et see pole google translate, mis mõtleb välja uue reaalsuse. Aga igatahes meie pole veel jõudnud oma hoiakutega isegi laenumajandusele järele, kui demokraatia häll sünnitab järgmise lapse/reptiili/annunaki k.s.t
Eesti Pank on ise juba kinnitanud, et programm mõjutab panga tegevust, bilanssi ja suurendab riske. /../
On võimalik, et Eesti Panga enda reservidest ja iga-aastasest kasumist uute lisanduvate riskide jaoks vahendeid ei piisa. Panga puudujäävat kapitali saab seega täiendada vaid riigieelarve ehk maksumaksja arvel. Tõenäoliselt tuleb arvestada ka sellega, et riigieelarve võib edaspidi ilma jääda Eesti Panga iga-aastasest kasumieraldisest.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/soerd-euroopa-keskpanga-otsuse-tulemusel-minnakse-ka-eesti-maksumaksja-raha-kallale?id=70656117
Nii, üritan nüüd seda mõtestada teiselt poolt. Meil oma riigi võlakirju pole, mis antud programmi raames vabastaks kapitali sealt alt, mida saaks kasutada majanduse elavdamiseks, inflatsiooni suurendamiseks jne. Ehk seda me ei saa. Eesti Panga bilansis on juba praegused võlakirjad riski suurendavad, et ehk vajavad maksumaksja raha ehk tuleb täiendav maksukoormuse kasv või suureneb võlakoorem. Kusjuures see on praegune hetk - midagi toimunud pole, aga meie juba miinuses. Ja käivituva varaostukava järgi soetame teiste euroriikide ja institutsioonide võlapabereid, mille riski saame endale 80% ulatuses (loodetavasti sain õieti aru?) Mis tähendab taas automaatselt, sarnaselt senisega, veel täiendavat koormust riigieelarvele. Ehk Eesti talupoja vaatevinklist : saame raha (teoreetiliselt), ise seda me ei taha, saadame selle Kreekale, Portugalile ja Itaaliale, vastu saame riski ja küüntenärimise, lisaks koormame enda riigi eelarvet sõprade võlale puhvri moodustamisega ? Ma väga loodan, et leidub keegi, kes ütleb, et ma ajan idioodi juttu
Ehk et jätkates meile nii omases "laenu me ei võta, talupoegade tarkus elab meis edasi" tähendab see maksude suurendamist, mis siis ongi meie tee majanduskasvule ja inflatsioonilise 2% eesmärgi saavutamiseks ? Või teiselt poolt vähendame erinevaid toetusi (ettevõtluse, töötuse, mida iganes), et Kreeka, Portugali ja Itaalia töötu saaks endiselt oma abiraha kätte ja ei tuleks tänavale laamendama ? See ongi see meie oma plaan ?
On võimalik, et Eesti Panga enda reservidest ja iga-aastasest kasumist uute lisanduvate riskide jaoks vahendeid ei piisa. Panga puudujäävat kapitali saab seega täiendada vaid riigieelarve ehk maksumaksja arvel. Tõenäoliselt tuleb arvestada ka sellega, et riigieelarve võib edaspidi ilma jääda Eesti Panga iga-aastasest kasumieraldisest.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/soerd-euroopa-keskpanga-otsuse-tulemusel-minnakse-ka-eesti-maksumaksja-raha-kallale?id=70656117
Nii, üritan nüüd seda mõtestada teiselt poolt. Meil oma riigi võlakirju pole, mis antud programmi raames vabastaks kapitali sealt alt, mida saaks kasutada majanduse elavdamiseks, inflatsiooni suurendamiseks jne. Ehk seda me ei saa. Eesti Panga bilansis on juba praegused võlakirjad riski suurendavad, et ehk vajavad maksumaksja raha ehk tuleb täiendav maksukoormuse kasv või suureneb võlakoorem. Kusjuures see on praegune hetk - midagi toimunud pole, aga meie juba miinuses. Ja käivituva varaostukava järgi soetame teiste euroriikide ja institutsioonide võlapabereid, mille riski saame endale 80% ulatuses (loodetavasti sain õieti aru?) Mis tähendab taas automaatselt, sarnaselt senisega, veel täiendavat koormust riigieelarvele. Ehk Eesti talupoja vaatevinklist : saame raha (teoreetiliselt), ise seda me ei taha, saadame selle Kreekale, Portugalile ja Itaaliale, vastu saame riski ja küüntenärimise, lisaks koormame enda riigi eelarvet sõprade võlale puhvri moodustamisega ? Ma väga loodan, et leidub keegi, kes ütleb, et ma ajan idioodi juttu
Ehk et jätkates meile nii omases "laenu me ei võta, talupoegade tarkus elab meis edasi" tähendab see maksude suurendamist, mis siis ongi meie tee majanduskasvule ja inflatsioonilise 2% eesmärgi saavutamiseks ? Või teiselt poolt vähendame erinevaid toetusi (ettevõtluse, töötuse, mida iganes), et Kreeka, Portugali ja Itaalia töötu saaks endiselt oma abiraha kätte ja ei tuleks tänavale laamendama ? See ongi see meie oma plaan ?
Ma ise kaldun siiski seisukohale, et riikide võlakirjade ostmine reaalmajandusele otsest mõju ei avalda. Draghi plaan, ma arvan, on QE näol nagu ikka pehmemat (headline, signaling) tüüpi. Seda juhul kui otse ettevõtete võlakirju ei osteta. See "signaling" mõju on olnud juba vägagi mõjus. Ühisvaluuta devalveerimise abil soovitakse tabada kahte kärbest ühe korraga - tekitada kunstlikku inflatsiooni läbi sisendite ja kauba kallinemise ning muuta kodumaine toodang relatiivselt odavamaks ning ergutada eksporti.
Euro-Zone 2015: Can Stimulus Jump-Start Economy?
Euro-Zone 2015: Can Stimulus Jump-Start Economy?
Meie hakkame aga Venemaa sõbra võlakirju ostma. Äkki annaks kohe otse Venemaale sõjaväe arenduseks raha?!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-uut-peaministrit-pahandas-kohe-venemaa-uute-sanktsioonidega-ahvardamine?id=70660427
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-uut-peaministrit-pahandas-kohe-venemaa-uute-sanktsioonidega-ahvardamine?id=70660427
Kahjuks tuleb arvoniga nõustuda . . . tahama me seda või mitte, aga vältida seda stsenaariumit ""laenu me ei võta, talupoegade tarkus elab meis edasi" tähendab see maksude suurendamist" me tõenäoliselt (1:4) ei suuda.
Siiski . . . see muutus on võimalik.
Siiski . . . see muutus on võimalik.
Eesti Pank on ise juba kinnitanud, et programm mõjutab panga tegevust, bilanssi ja suurendab riske. /../
On võimalik, et Eesti Panga enda reservidest ja iga-aastasest kasumist uute lisanduvate riskide jaoks vahendeid ei piisa. Panga puudujäävat kapitali saab seega täiendada vaid riigieelarve ehk maksumaksja arvel. Tõenäoliselt tuleb arvestada ka sellega, et riigieelarve võib edaspidi ilma jääda Eesti Panga iga-aastasest kasumieraldisest.
Aga prooviks mõelda nii, et räägime ainult Eestist, lihtsalt mõtteharjutus:
Eesti Panga kasum ei saaks sellisel juhul kuskilt mujalt tulla kui erasektorist raha vähemaks võttes, mis oleks ju sisuliselt sama nagu valitsus maksustaks erasektorit kõrgemalt ceteris paribus. Seega rõõmuhõise, et näe, Eesti Pank teenis kasumit, mis koormab vähem riigieelarvet justkui ei päde? Sama hästi oleks võinud ju ka makse tõsta, et riigieelarvesse raha saada. Lihtsalt nimetame seda teisiti, aga mõlemil juhul võeti erasektorilt rohkem raha ära. OK ütled sa, õigus, aga me ei räägi ainult Eestist, meil on terve euroala. Terve euroala räägib samuti keskpankade kasumitest ja meie loodame ECB-lt kasumit saada tulevikus. OK, nüüd me vähemasti teame, kust see kasum tuleb. Nüüd me teame, et kui Eesti Pank ostab Tallinna börsilt aktsiaid ja kiitleb, et ta on kasumis, siis nii palju on erasektoril kasumit vähem. Kui riigiettevõte nagu EE on elektri monopolist ja saab kasumit, siis me teame, kust see kasum tuleb?
Tänasest Dagens Industri'st: 2013 aastast alates US dollar kallinenud Kanada dollari suhtes 22%, Austraalia dollari suhtes 17%, Norra krooni suhtes 31%. Euro suhtes? Inflatsiooon igatahes vägev:)
Hüperinflatsioonile on alati eelnenud rahatrükk, rahatrükile hüperinflatsiooni mitte alati. Milton on seda kunagi-kuskil maininud.
Hüperinflatsioonile on alati eelnenud rahatrükk, rahatrükile hüperinflatsiooni mitte alati. Milton on seda kunagi-kuskil maininud.
Kristjan1
See, mida sa tsiteerisid, oli Sõerdi tekst, mida mina lihtsalt osundasin eraldi artiklist. See järgnenud sinu arutluskäik ei olegi mulle võõras, vaid nõustun sellega. Mis aga jäi sinu arutluskäigust välja, oli see, et toimuva hakkav QE tõmbab täiendavalt Eesti puhul raha erasektorist välja, toimides vastupidiselt loodetavale või plaanitavale efektile, mida QE peaks majandusele võimaldama. Isegi kui muidu võiks kujutleda, et koormuse suurenemine riigieelarve kaudu võiks olla väiksem võlakirjade alt vabanevast kapitalist, mis kokkuvõtvalt peaks tähendama ikkagi positiivse efekti võimalikkust, siis kuna meie jaoks ei vabane ka mittemingisugust kapitali, siis kokkuvõtvalt on ikkagi tegemist lollidemaal asetleidvate tavaliste protsessidega.
See, mida sa tsiteerisid, oli Sõerdi tekst, mida mina lihtsalt osundasin eraldi artiklist. See järgnenud sinu arutluskäik ei olegi mulle võõras, vaid nõustun sellega. Mis aga jäi sinu arutluskäigust välja, oli see, et toimuva hakkav QE tõmbab täiendavalt Eesti puhul raha erasektorist välja, toimides vastupidiselt loodetavale või plaanitavale efektile, mida QE peaks majandusele võimaldama. Isegi kui muidu võiks kujutleda, et koormuse suurenemine riigieelarve kaudu võiks olla väiksem võlakirjade alt vabanevast kapitalist, mis kokkuvõtvalt peaks tähendama ikkagi positiivse efekti võimalikkust, siis kuna meie jaoks ei vabane ka mittemingisugust kapitali, siis kokkuvõtvalt on ikkagi tegemist lollidemaal asetleidvate tavaliste protsessidega.
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/01/30/vitsur-meie-majanduslik-motlemine-on-primitiivne
Ütleme nii, et mida vanemaks saad, seda soliidsemaks muutud, kaasaarvatud väljendustes. Kõige sellega arvestades võiks öelda, et Vitsur tegelikult tahaks karjuda idioodikarja peale. Millega me siis saame uhkustada : Eesti Pank, Rahandusministeerium, majandusnõunikud jne, kokku tuhatkond inimest, kes on õpetatud sügama kahte ümmargust kuulikest, kes sügavad neid ka praegu ja kui Jumal annab meile rohkem ja pikemaajaliselt Ligisid ja Sestreid, nende seljatagust kindlustavaid kõlavate nimedega parteisid, siis sisseharjunud liigutused jäävad ka tulevikus kestma
Ütleme nii, et mida vanemaks saad, seda soliidsemaks muutud, kaasaarvatud väljendustes. Kõige sellega arvestades võiks öelda, et Vitsur tegelikult tahaks karjuda idioodikarja peale. Millega me siis saame uhkustada : Eesti Pank, Rahandusministeerium, majandusnõunikud jne, kokku tuhatkond inimest, kes on õpetatud sügama kahte ümmargust kuulikest, kes sügavad neid ka praegu ja kui Jumal annab meile rohkem ja pikemaajaliselt Ligisid ja Sestreid, nende seljatagust kindlustavaid kõlavate nimedega parteisid, siis sisseharjunud liigutused jäävad ka tulevikus kestma