Mihkel Solvak holds a PhD in Political Science from the University of Tartu, which he earned in 2011 with a dissertation titled “Saadikute eelnõud parlamendis – Soome ja Eesti võrdlev uuring”.
1 Like
Jalgrattaga olen noorena sõitnud piisavalt- enam ei viitsi ja Tikupoisis pole kunagi ülehinnatud kotletti söömas käinud. Kuigi mööda olen sealt korduvalt sõitnud.
Ma ei saa aru, mis seos neil kahel tegevusel e-hääletusega on.
Või on sul ka nii nagu osadel kahejalgsetel, et “on minu arvamus ja vale arvamus”.
See oli Kauri (jt) argumendi kohta, kuidas e-hääletus tal 5 minutit ~kahe aasta kohta kokku aitab hoida.
Lugege mu huultelt, MAKSUD EI TÕUSE. Selle tegelase kursusevennad haldavad e-valimisi. Siin pole vaja ei koodi tunda, ei spetsialistide arvamust ega midagi muud. Reformierakonna usaldusväärsus on sama madal kui puutini oma.
9 Likes
Pane link, kus Toyota, Volkswageni, Fordi, General Motorsi või muu tunnustatud autotootja esindajad ütlevad, et VAZ-2106 ei ole hea auto. Meie panelka garaažide juures küll kõik kiidavad.
Kui sa võtad vaevaks avada https://scholar.google.com/ ja otsida seal “remote voting”, siis leiab teemakohaseid üksikartikleid ja ülevaateid. Korduv sõna on verifiability: kuidas krüptograafiliselt tõestada, et tulemus on autentne. Eesti ei paku selles osas midagi ja on usalduse-jutuga konkurentsist väljas nagu VAZ-2106, mida pole põhjust autotööstuse hetkeseisu ja perspektiive analüüsides jutuks võtta.
2 Likes
Millest sa räägid?
Oli konkreetne raulir väide → Teadlased ütlevad, et e-valimised ei ole usaldatavad.
Nüüd saime teada, et sellega pidas ta silmas Märt Põderit. Rohkem küsimusi ei ole. Kahju, et selle peale nii palju lõime kulus.
1 Like
Mis tähtsust see kõik omab kui on ära tõestatud, et hääl, mis e-valimistel antakse, võib olla üldse mitte selle kodaniku antud, kes väidetavasti selle andis ?
Ja see on juba väga vana lugu, isegi juba enne Taltechi skandaalset magistritööd e-sedelite võimaliku vahetamise kohta oli selge : e-valimistel on võimalik anda hääli teise isiku eest, kes ise sellest ei pruugi üldse teadlik olla või kui ongi teadlik, siis on see ikkagi ebaseaduslik.
25.a. neiu ei saa minna valimisjaoskonda oma 80-aastase vanaema ja 83.a.vanaisa ID kaardiga ja öelda : andke mulle nende valimissedelid kah, nad ütlesid, et ma võin valida nende eest. Talle ei anta neid sedeleid, tal ei lubata teiste isikute eest hääletada. E-valimistel saab seda teha ja ükski konn ei köhi
Ma ise maksin oma eakate vanemate eest mitmesuguseid arveid ja tegin ülekandeid mitmete kaupade ostmiseks, mida nad vajasid nende ID-kaartidega, kontrollisin online nende retsepte ja kas on neid vaja uuendada, nad ise ei olnud internetiinimesed ja ka kodust väljas üldse enam palju ei käinud halva tervise tõttu. Kuid valima ma nende eest ei hakanud, sest see pole seadusega lubatud
Täiesti kindel, et mingid poliitaktivistid nii seaduskuulekad ei ole. Vahelejäämise võimalus on null, sest kes see kaebama hakkab .
3 Likes
Siit võib ju aretada vandenõuteooriat, et kui ehääletus teha imelihtsaks ja triviaalseks, siis hakkavad inimesed “hääle andmisesse” suhtuma nagu FB või Insta “like” vajutamisse. Klik-klik ja valmis. Hetkeemotsiooni ajel. Ja “like” saab see “poliitik” kes kõige parema tiktokivideo suudab nupu ette sokutada. Võib olla (rõhutan, võib-olla!!!) see ongi eesmärk 
2 Likes
Nagu Kalev Jaik???
See on küll ebaseaduslik, aga palju neid 25 aastaseid Noororavaid ikka on, kellel on muldvanad vanaema ja vanaisad? Ja annavad kohe ID kaardi ja puha. Millise massiivse koguse ebaseaduslikke e-hääli sa üle eesti kokku saad? Oma 50tk tuleb ära?
Teadlaste seisukohta väljendab see, et Eesti e-hääletusest krüptograafia mõttes põlvkonna jagu arenenumaid süsteeme, mis püüdlevad universaalsele tõestatavusele, peetakse jätkuvalt praktiliseks kasutuseks kõlbmatuks. Kui nad on krüptograafiliselt heade omadustega, siis on nende kasutamine tavaliselt keeruline ja veaohtlik. Kui kasutada on lihtne, siis krüptograafilised omadused jäävad nõrgaks.
Imelik on oodata tagasisidet Eesti e-hääletusele, kui see on researchist mitme ringiga maas. Nagu ootaks Toyotalt analüüse VAZ-2106 turvavöödest. Pole lihtsalt teema ja see ongi teadlaste hinnang asjale.
2 Likes
Ma ei oota mingit tagasisidet. Mind lihtsalt huvitas, kellest konkreetselt ja millisest ütelusest käib jutt. Selgus, et jutt käis Märt Põderist. Ma sain vastuse mind huvitanud küsimusele.
Aitäh.
1 Like
Eesti vanasõna: Selleks ei pea kana olema, et aru saada, et muna on mäda.
2 Likes
Kui on küsimus e-hääletuse progemises/läbiviimises või ka krüptograafias/matemaatikas, siis ma usaldan Põderit rohkem kui su toodud riigipalgalisi politolooge ja lühikese lõa otsas olevat matemaatikut.
Põder võiks vabalt oma tegevuse e-hääletuse osas teadustöödena vormistada - see, mis ta teinud on, vastab hea teadustöö nõuetele.
Aga eks neid e-valimistes kahtlejaid on teisi ka aga millegipärast sa piirasid valiku Eesti omadega.
2 Likes
See on sinu õigus teda selliselt usaldada. Aktsepteeri lihtsalt, et mõned teised usaldavad teda sellises teemas tsipa vähem.
2 Likes
Ei, eesmärk on see, et valimisi üldse polekski. See on igasuguse võimu unistus : olla igavesti võimul ja kui tuleb füüsiline surm, siis saavad võimule su kambajõmmid , igast kabajantsikud tõusevad redelipulgal astme võrra kõrgemale. Parem- või vasakpoolsed , fašistid või liberastid, kui on võimul, on ikka sama eesmärk
See süsteem töötas hästi NSV Liidus tervelt 70 aastat ja töötab edasi Venemaal ja paljudes postsoveti maades praegugi. Mis demokraatiat on kuskil Usbekistanis või Tadžikistanis ?
Eestis oli seda raskem säilitada, sest justkui deklareeriti end kuuluvat demokraatliku läänemaailma komberuumi ja õigusruumi ja isegi kehtestati vastav põhiseadus, mis seda ei talu .Seepärast mõeldigi välja meetod, kus valimisi on võimalik vaid näidelda, tegelt lihtsalt manipuleerida niiviisi, et see annab alati võimule sobiva tulemuse.
Mingit muud põhjust ei ole.
Valelik loba sellest kuidas e-hääletus toob suurema osa elektoraadist valimistele kui paberhääletus on ammu ümber lükatud.
Seda võib võrrelda kasvõi nende rahvahääletustega, mis olid põhiseaduse vastuvõtmisel või EU -sse astumisel. Ei ole praegu suuremat osalusprotsenti.
Viimastel Soome parlamendivalimistel oli osalus 72,6% , Eestis 63,5% .
Kummal siis suurem osa kodanikest valima tuli ?
Ja muuseas, efekt võib olla lausa vastupidine. Kui ikka teatav osa ühiskonnast on veendunud, et niikuinii e-võltsitakse valimised nii nagu võimule on kasulik ja tema häälest ei sõltu midagi, ei lähe nad ka jaoskonda valima.
Milleks ?
Samahästi võib minna ka pühapäeval kõrtsi jooma või mõnele naiskale käppa krae vahele ajama või panna märtsikuus juba tomati-ja kurgitaimed suure akna juurde kastidesse kasvama, mille saab aprillis kasvuhoonesse ümber istutada, oma värske ja odav toidukraam hea võtta sellal need seal Toompeal jälle mingit maksu tõstavad ja vihakõneseadust karmistavad
3 Likes
Kellel siin aktsepteerimisega probleeme on?
1 Like
Kui seda viimast 50 postitust lugeda, siis mulle tundub, et usaldus või usaldusväärne on ikkagi subjektiivne skaala. Küsimus on selles, kui palju keegi usaldab ja kas on piisavalt usaldusväärne.
‘Piisavalt’ näiteks on seesama stagna poolt toodud vanaema näide, et tema pin koodi teades saan kellegi eest hääletada. Samamoodi võib paberhääletajaid mõjutada või hääli osta.
Valimiste usaldusväärsuse kontekstis on oluline, kui lihtne kellegi eest hääletada on või kui palju see valimiste tulemusi saab mõjutada. Vanaema pin koodi teavad võib-olla paljud, aga vähesed neist lähevad tema eest e-häält andma (kui just vanaema ise seda ei palu teha) ja nendel inimestel on ikkagi ainult 1-2 lähedast vanurit, nii et lõpptulemuse mõjutamise võimalus on piiratud.
Praegu tundub ühiskonnas seetõttu olevat selline seis, et ühes nurgas istub turris vähemus, kes räägib, et kuna iga liigutus pole auditeeritud, on kõik võlts ja vale, aga vaikiv enamus (kellest suur osa ka ise e-hääletavad), tajub, et valimistulemused vastavad nende ootustele ja valimiseelsetele küsimustele, nii et võltsimist pole vaja karta ja kahtlustada.
See ongi osalt see usalduse küsimus - kas ma usaldan, et tulemus on õige ja kellegi karvane käsi ei ole mängus.
Paraku on ka nii, et kui usaldust üldse ei ole, siis võib tehniliselt asju ükskõik kui peeneks tõestada. Skeptikuid sellega ikka ei veena.
2 Likes
Põder ei esita unikaalseid mõtteid, et oleks põhjust personaalteemat üles võtta. Ta refereerib rahvusvahelise teadlaskonna seisukohti nagu vajadus universaalse tõestatavuse järele. Nende seisukohtadega võib Google Scholari ja SciHubi vahendusel igaüks tutvuda.
Millegipärast käib “usume teadlasi” rahvaga sel teemal kaasas veider tahtmatus end teadustöödega kurssi viia.
2 Likes
Huvitav miks Arne Koitmäed veel vangi pole pandud, pole kedagi kes süüdistuse saaks esitada.
Kuidas see oli, mõned väliseestlased peale seda kui olid ära kuulanud loo 1941. a juuniküüditamisest esitasid küsimuse, et miks te politseid ei kutsunud. Olen kuulnud ka varianti, et kas need pätid saadi hiljem ikka kätte.
Praegu meil nende e-valimistega on sama seis.
2 Likes