SA pole vist ikka veel aru saanud, me saame nende Tariffide läbi nii rikkaks, et me ei tea kuhu neid miljardeid ära panna. Ma panin oma sündimata tütrelegi juba Tariff nimeks ära.
8 Likes
Mis asjad meil julmalt kallinevad (põhjustavad inflatsioonirallit) kui USA laksab tollid eu-le ja EU vastu ?
Pigem ennustaks deflatsiooni ja tööstustoodangu konkurentsivõime kasvu (odavamaid sisendeid kohalikule tööstusele) USA-le ennustaks samas küll inflatsioooni.
2 Likes
Seda tuleb küll tunnistada, et kui Trumpil õnnestub USA ja kogu rahvusvahelist kaubandust piisavalt halvata, siis täitub tema lubadus, tuua nafta hind alla. Tõsi, seda küll nõudluse ärakukkumise tõttu… 
ELi tariifid tekitavad sellise mõju aga USA omad tekitavad tohutu õnne ja rikkuse? Küll need tariifid on ikka salakavalad 
7 Likes
WSJ täna: Hot-rolled coil steel prices are up 1/3 since Trump took office because U.S. manufacturers like Cleveland-Cliffs and Nucor have raised prices in anticipation of tariffs.
Oraanž keenjus ei õppinud midagi oma 1. ametiaja tariifide saagast, mitte aint imp. pesumasinad ei läinud kallimaks tänu tollidele, vaid ka kodumaised ja lisaks veel ka pesukuivatid, kus poleks pidanud üldse mingit efekti olema. Tootjad lihtsalt vaatasid, et jey, miks ka mitte, kõik hinnad üles.
5 Likes
Kaval asi vastumeetmena on hoopis sümmeetrilised eksporditariifid.
A la kui Trump paneb terasele 25% otsa, siis peaks EL panema samale voole omaltpoolt 25% otsa.
Kanada ähvardas energia eksporditollidega ja Trump andis kohe järele (peale pmst genotsiidis süüdistamist).
Moraal on see, et tollidega rikkaks ei saa, kuna sama raha saab korjata ka teine pool.
1 Like
Kui vaadata maailma terase netoimportijate top-i, paneb Trumpi tariifitegevus terase osas sügavalt kukalt kratsima. Mis otsast saab maailma suurim netoimportija sellest kasu, kui oma sisemaise tööstustarbija jaoks imporditoorme hinna lakke ajab??
| Rank | Country | Mt |
|---|---|---|
| 1 | United States | 13.6 |
| 2 | European Union | 10.0 |
| 3 | Saudi Arabia | 7.2 |
| 4 | Philippines | 6.6 |
| 5 | Vietnam | 6.6 |
Vastuse võib anda valemi teine pool, ehk see, kes on maailma suurimad netoeksportijad:
| Rank | Country | Mt |
|---|---|---|
| 1 | Russia | 26.4 |
| 2 | Japan | 24.8 |
| 3 | South Korea | 16.1 |
| 4 | Ukraine | 13.9 |
| 5 | China | 13.5 |
Et eeltoodud tabel on täiemahulise agressiooni eelsest ajast, võib Ukraina terase Venemaa omale liita sest Donbas (ja selle Euroopa suurim terasetööstus Azovstal) on Venemaa kontrolli all. Kui paksul on tagataskus Venemaaga tehtud tagatoadiil, mis USA terasepuudujäägi katab, asetub tegevus majandusloogika konteksti.
6 Likes
Trump tahab tuua tootmise tagasi USA-sse.
Ma pole küll teab mis makroexpert, aga senine asjade areng, ei ole mitte kuidagi USA-le ega EU-le pikas plaanis kasulik.
Võiks isegi öelda, et juba täna on pupu majas.
Alles Hiina ütles Trumpile, et F off.
1 Like
Kui vaadata seltskonda, kes on GDP osakaalu poolest maailma tööstusriikide tipus, pole tööstustootmise esitosin iust kadestamisväärne:
Saudi Arabia
United Arab Emirates
Indonesia
Iran
China
South Korea
Norway
Colombia
Russia
Venezuela
Mexico
Thailand
Kui jätta siit kõrvale riigid, kes on siia sattunud naftatööstuse tõttu, on allesjäänutest vaid Lõuna-Korea riik, mis on suutnud middle-income-trap-ist välja rabeleda ja ülejäänud on nagu on.
Võrreldes seda riikide top-iga, mis on teinud aga panuse teenusmajandusele (GDP osakaalu järgi), on tegemist palju eksklusiivsema klubiga:
France
United States
Greece
United Kingdom
Belgium
Denmark
Italy
Netherlands
Spain
Japan
Sweden
Germany
Enamus väärtusahela lisaväärtusest luuakse ikkagi muudes lõikudes, kui tööstus. Koormata suurt osa oma riigi suhteliselt hästiharitud elanikkonnast tegevustega, millega saab sama hästi paarikuulise väljaõppe järel hakkama tüüp, kes enne seda vesipühvliga riisipõldu haris, on lihtsalt raiskamine.
Väljub Trumpi teemast, aga samal põhjusel ei suuda ma hästi mõista ka neid, kes propageerivad Eestisse tootmise toomist, et üritada siis Indoneesia, Filipiinide jms riikidega konkureerida, kelle nimi tavaliselt “Made in …” lipikule läheb.
Probleem Hiinaga ei seisne mitte selles, et oleks vaja neilt odavtöö üle lüüa, vaid hoopis selles, et paljud on munad ühte korvi pannud. Kui kaaluda strateegiliselt tootmise outsource-mist alternatiivsetesse ja sõbralikuma loomuga riikidesse ja mitmekesistada nende tootmis-lähteriikide hulka, kaob Hiina sõltuvusmure laualt.
5 Likes
See areng on juba ammu muutunud. NAFTA ja hiljem USMCA lennutasid naabrid põmst mööda hiinast suurimate USA imp. partneritena. Nüüd trump pole rahul ja tahab neid karistada (kuigi ise selle diili tegi) ja lisaks kogu ülejäänud maailma kah.
Mingit tohutut tööstust ameerikasse keegi ehitada ei jõua nii kiirelt ja ei julge ka, sest kogu see möll tollidega mõjutab igasugu sisendeid mida tänapäeva tehased ja tarneahelad vajavad.
5 Likes
Selle tootmisega on veel see kamm ka, et kohalikud on juba vähe parema ninaesisega harjunud ja ei viitsi mingi riisikoti eest pikki vahetusi tehases küürutada ja siis ilmuvad poliitikute uksi kraapima selle odavtööjõunäljas ettevõtja lobistid, jutuga: no las ma nüüd toon endale väljast siia töölisi juurde. Ausõna, nad lähevad kõik tagasi, kui töö on tehtud.
5 Likes
Ega jah, päris raske ettekujutada, et USAs oleks need aknast allahüppamise vastaste võrkudega koostetehased kus mingeid sendiseid lelusid või landfill-Androidi kokku lapataks.
1 Like
Päris ühe haluga ei maksa kogu tööstusele lajatada. Ketsivabrik või mõni Temu rämpsu tehas ei lisa tõesti meeletut väärtust. Samas sõjatehnikat võiks ju toota? Mõni kiibitehas?
Tehas kus me mõnda oma maavara väärindame?
Tugev majandus on ikka mitmekülgne.
7 Likes
Nõus selle ääremärkusega. Teatud strateegiliste kaubagruppidega nagu nt toiduainetööstus ei ole mõistlik kõike outsoutrceda vaid tuleb (vähemalt minimaalse toidujulgeoleku ulatuses) toetada omamaist ettevõtjat, isegi kui see majanduslikult rentaabel pole.
3 Likes
Ainult sellepärast, et “Trumpile meeldib ka tööstus” pöörduda tagasi service-economy kultuse juurde ja lihtsate asjade tootmist maha teha. Kas ikka tasub? Kogu see kõrge-lisandväärtusega majandus ei saa tekkida tühja koha peale. Mingi kultuurkiht peab ikka ees olema, kuhu neil kinnituda.
EL juba pikemat aega on üritanud kampaaniakorras (“EU Industrial Renaissance” jm. lalala) tööstust uuesti ellu äratada, Juncker nt. ajas seda tugevalt taga. Millegipärast arvavad, et senine tööstusbaasi aeglane suremine ei ole olnud majanduslikus ja sotsiaalses mõttes kõige parem otsus.
3 Likes
Eitan kategooriliselt, et mu vaade tööstusele vs. ajudega töö tegemisele oleks kuidagi mõjutatud Trumpi toimetamistest. Sama seisukoht oli mul ammu enne kui too kangide külge pääses.
Kõrge lisandväärtusega (aga samas ka kõrgete sisenemisbarjääridega) majandusele ülemineku põhiliseks takistuseks on kapital. Isegi, kui eestlane mingi asja käima suudab panna, mis rahvusvahelises mastaabis suudab kasumit hakata tegema, jookseb ta laienemiseks vajaliku kapitali puudumise taha kinni ja välismaa onu ostab ta äri üle.
Ka tootmine ei tohiks olla eesmärk ise-eneses, vaid vaja oleks siis pigem rahvuslikul kapitalil põhinevat tootmist. See, kui Eestisse lüüakse püsti võõrkapitalil tuginev tootmine, ei loo meie jaoks kõrge-lisandväärtuse vundamenti. Parimal juhul toob natuke madalapalgalist tööhõivet ja tööjõumakse; halval juhul muutub üldse immigratsioonipumbaks. Koor sellelt riisutakse ikka välisriigis ja vaadates, milline rahamuskel on pandud “Belt and Road” poliitika taha, võivad selle koorijaks olla vabalt lõpuks ka hiinlased.
1 Like
Kusagil jookseb siiski joon kust väga primitiivsete esemete tootmine 1. maailma riigis on pigem ressursi raiskamine. Ja nkn ei suuda sama ühikuhinnaga toota mis arengumaa teeb.
2 Likes
1 Like
Jutu vahele soovitan vaadata mõnda fotoreportaaži Rust Beltist
Rikaste välismaa onude tehastes on alaliste töötajatena palgal jah pigem madalapalgaline seltskond, aga seda ei saa nii kitsalt vaadata. Nende tootmisettevõtete pealt elatuvad hulk kohalikke tööstusele kõrgepalgalist teenust müüvaid ettevõtteid - Alas Kuulid, Festo, Dormeri, Fanuc jt. kontorid, jne. Kui neid teenuspakkujaid (tööstusbaasi) ees pole, siis seda va kõrge lisandväärtusega tootmist on võimatu püsti panna. Üleüldse mul on tunne, et pool jutust “ah see on nii odav asi, seda siin pole mõtet teha” on tegelikult hapud viinamarjad ja suutmatus konkurentsist mahajäämist tunnistada.
See ammune artikkel annab üsna hea ülevaate, kuidas Apple üritas USAs iPhone toota (see siis pole landfill Android eks). Lühidalt - USA ei suuda ja ei oska enam, Hiinas on tööstusbaas oluliselt parem. Küsimus pole ammugi tööjõukuludes, lihtsalt spetsialiste ja infrat pole enam Läänes.
4 Likes