Äkki lubab ka uue Lada osta, no nii toetuse pärast.
Endast ja Vancest räägib?
Mis USA aktsiaturgu puutub, siis seal kehtib ilmselt veel mõnda aega lihtne reegel, sell baby, sell!
Trumpi Mehhiko/Kanada praeguse kaubandussõja komöödiamoment seisneb selles, et selle USMCA nime all tuntud kaubandustariifide lepingu (pika nimega: United States–Mexico–Canada Agreement), millest Trump nüüd taganeb ning mida ta ülimalt ebaõiglaseks ja USA-d kahjustavaks nimetab, sõlmis ta oma esimesel ametajal ise. Tol hetkel polnud ta üldse kitsi selle lepingu ja omenda diilimeistri geniaalsuse kiitmisega, tituleerides seda USMCA-d talle omase tagasihoidlikkusega ei vähemaks, kui “the best trade deal ever made”, “One of the most important Trade Deals in World History” ning ennustades, et “The USMCA will be fantastic for all!”:
Nagu lõik filmist “Hukkunud alpinisti hotell”, kus tegelane kurdab: “Mina tulin minule peale.”
Sellega on vast päris selgeks saanud, et mingit pointi pole Trumpiga mingeid riikidevahelisi lepinguid sõlmida. Need kehtivad nkn ainult teisele lepingu osapoolele. Putin on olnud hea õpetaja.
Trump lubas homsest tõsta terase ja alumiiniumi tariifi Kanada jaoks 50% peale.
EU võiks Kanadasse shoppama minna. Saaks hunnikus tanke, suurtükke ja lennukeid vorpida
Mitte et ma arvaks, et kärpimine halb oleks, aga vägisi tikub pähe mõte uue ja varasemast rumalama põlvkonna kasva(ta)ma hakkamisest.
Väidetavalt USA siis taganes sellest viimasest terase ja alumiiniumi tariifide tõusust. Aga esialgse 25% lubavad ellu viia.
Päeva trump on ikka vast see:
Kujutan vaid ette, kui pikkade nägudega egred ja trumpistad seda lugema pidid, et nüüd tuleb neil hakata neid kliimasegaste ja wokede sümboliks kujunenud hiinas toodetud elektriautosid ostma sest Trump ei saa ju ometi eksida.
See tuleb sellest, et sa oled, andke andeks, tropp. “Mida rohkem ametnikke mereministeeriumis, seda vähem laevu merel”. Klassika. Interpoleerides: “Mida rohkem ametnikke haridusministeeriumis reguleerimas, seda kehvemad õppetulemused / vähem lõpetajaid / madalam haridustase”.
Ühtlasi võite mõtiskleda teemal “ametnike arv MKMis vs. majanduskasv” või kasvõi oma lemmik teemal: “Kliimaministeeriumi bürokraaatide arv vs. keskkonna tervis”
Aktsiaturgudel langus jätkub.
Vunderlainel karistab oma tollidega tegelikult ikkagi Euroopa Liidu elanikke ja käkerdab niigi hädas olevat EL majandust veelgi rohkem ära ning alustab järjekordse inflastiooniralliga. Need EK poolt tehtud tollid tuleb ikkagi siinsel tarbijatel kinni maksta.
SA pole vist ikka veel aru saanud, me saame nende Tariffide läbi nii rikkaks, et me ei tea kuhu neid miljardeid ära panna. Ma panin oma sündimata tütrelegi juba Tariff nimeks ära.
Mis asjad meil julmalt kallinevad (põhjustavad inflatsioonirallit) kui USA laksab tollid eu-le ja EU vastu ?
Pigem ennustaks deflatsiooni ja tööstustoodangu konkurentsivõime kasvu (odavamaid sisendeid kohalikule tööstusele) USA-le ennustaks samas küll inflatsioooni.
Seda tuleb küll tunnistada, et kui Trumpil õnnestub USA ja kogu rahvusvahelist kaubandust piisavalt halvata, siis täitub tema lubadus, tuua nafta hind alla. Tõsi, seda küll nõudluse ärakukkumise tõttu…
ELi tariifid tekitavad sellise mõju aga USA omad tekitavad tohutu õnne ja rikkuse? Küll need tariifid on ikka salakavalad
WSJ täna: Hot-rolled coil steel prices are up 1/3 since Trump took office because U.S. manufacturers like Cleveland-Cliffs and Nucor have raised prices in anticipation of tariffs.
Oraanž keenjus ei õppinud midagi oma 1. ametiaja tariifide saagast, mitte aint imp. pesumasinad ei läinud kallimaks tänu tollidele, vaid ka kodumaised ja lisaks veel ka pesukuivatid, kus poleks pidanud üldse mingit efekti olema. Tootjad lihtsalt vaatasid, et jey, miks ka mitte, kõik hinnad üles.
Kaval asi vastumeetmena on hoopis sümmeetrilised eksporditariifid.
A la kui Trump paneb terasele 25% otsa, siis peaks EL panema samale voole omaltpoolt 25% otsa.
Kanada ähvardas energia eksporditollidega ja Trump andis kohe järele (peale pmst genotsiidis süüdistamist).
Moraal on see, et tollidega rikkaks ei saa, kuna sama raha saab korjata ka teine pool.
Kui vaadata maailma terase netoimportijate top-i, paneb Trumpi tariifitegevus terase osas sügavalt kukalt kratsima. Mis otsast saab maailma suurim netoimportija sellest kasu, kui oma sisemaise tööstustarbija jaoks imporditoorme hinna lakke ajab??
Rank | Country | Mt |
---|---|---|
1 | United States | 13.6 |
2 | European Union | 10.0 |
3 | Saudi Arabia | 7.2 |
4 | Philippines | 6.6 |
5 | Vietnam | 6.6 |
Vastuse võib anda valemi teine pool, ehk see, kes on maailma suurimad netoeksportijad:
Rank | Country | Mt |
---|---|---|
1 | Russia | 26.4 |
2 | Japan | 24.8 |
3 | South Korea | 16.1 |
4 | Ukraine | 13.9 |
5 | China | 13.5 |
Et eeltoodud tabel on täiemahulise agressiooni eelsest ajast, võib Ukraina terase Venemaa omale liita sest Donbas (ja selle Euroopa suurim terasetööstus Azovstal) on Venemaa kontrolli all. Kui paksul on tagataskus Venemaaga tehtud tagatoadiil, mis USA terasepuudujäägi katab, asetub tegevus majandusloogika konteksti.
Trump tahab tuua tootmise tagasi USA-sse.
Ma pole küll teab mis makroexpert, aga senine asjade areng, ei ole mitte kuidagi USA-le ega EU-le pikas plaanis kasulik.
Võiks isegi öelda, et juba täna on pupu majas.
Alles Hiina ütles Trumpile, et F off.
Kui vaadata seltskonda, kes on GDP osakaalu poolest maailma tööstusriikide tipus, pole tööstustootmise esitosin iust kadestamisväärne:
Saudi Arabia
United Arab Emirates
Indonesia
Iran
China
South Korea
Norway
Colombia
Russia
Venezuela
Mexico
Thailand
Kui jätta siit kõrvale riigid, kes on siia sattunud naftatööstuse tõttu, on allesjäänutest vaid Lõuna-Korea riik, mis on suutnud middle-income-trap-ist välja rabeleda ja ülejäänud on nagu on.
Võrreldes seda riikide top-iga, mis on teinud aga panuse teenusmajandusele (GDP osakaalu järgi), on tegemist palju eksklusiivsema klubiga:
France
United States
Greece
United Kingdom
Belgium
Denmark
Italy
Netherlands
Spain
Japan
Sweden
Germany
Enamus väärtusahela lisaväärtusest luuakse ikkagi muudes lõikudes, kui tööstus. Koormata suurt osa oma riigi suhteliselt hästiharitud elanikkonnast tegevustega, millega saab sama hästi paarikuulise väljaõppe järel hakkama tüüp, kes enne seda vesipühvliga riisipõldu haris, on lihtsalt raiskamine.
Väljub Trumpi teemast, aga samal põhjusel ei suuda ma hästi mõista ka neid, kes propageerivad Eestisse tootmise toomist, et üritada siis Indoneesia, Filipiinide jms riikidega konkureerida, kelle nimi tavaliselt “Made in …” lipikule läheb.
Probleem Hiinaga ei seisne mitte selles, et oleks vaja neilt odavtöö üle lüüa, vaid hoopis selles, et paljud on munad ühte korvi pannud. Kui kaaluda strateegiliselt tootmise outsource-mist alternatiivsetesse ja sõbralikuma loomuga riikidesse ja mitmekesistada nende tootmis-lähteriikide hulka, kaob Hiina sõltuvusmure laualt.