no ma ei tea kui erakätes see nüüd on, ma ütleks, et suht hästi ära vangerdatud, et saaks mängida mängu - “guud cop, bäd cop”.
vikipeediast:
Aastal 1966 jätkus mingil määral töö Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti Filiaalis, mis tegi kaubaturgude uuringuid. Aastal 1990 filiaal iseseisvus ja nimeks sai taas Eesti Konjunktuurinstituut. Aastatel 1990–1997 tegutses asutus Majandusministeeriumi alluvuses. Aastal 1997 asutus erastati ja aktsiate omanikeks said Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, AS BCS ja 7 eraisikut. Aastast 2007 on asutuse ainuvaldaja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
EKI-ga on mälu järgi ka Josingu ajal olnud olukordi, kus nad tahaks justkui rääkida uuringu tutvustuses mingit oma narratiivi, kuigi numbrid midagi sellist otseselt välja ei ütle.
Statistikaga ongi see lugu, et numbrid võivad olla korrektsed, aga lisaks sellele loeb ka rõhuasetus ja see, mida meedia pealkirjadeks välja nopib.
Näiteks üldse ei eruta teadmine, et meil läheb mingis valdkonnas keskmisest paremini. Hoopis põnevam on rääkida, kuidas juba kaks aastat mingi näitaja langeb.
Legendaarne negatiivne lause on “kasv aeglustub” mis annab positiivsele sündmusele (kasv) negatiivse varjundi.
Ja kui uuring on piisavalt sügav, annab sealt alati noppida välja endale sobiva positiivse või negatiivse trendi ja sellele pealkirjas rõhudes võib ka suuta turgu mõjutada.
Kui plaanid on tehtud eeldades kasvutempo püsimajäämist, siis on kasvu aeglustumine tõepoolest negatiivne sõnum. Ilma mingit rõhku asetamata. Eriti kui see peaks pikaajaline trend olema.
Lehekülje lõpus on huvitav graafik “The following chart shows presidents by their age”. Ma pole kunagi selle peale mõelnud, et Clinton oli aastakene noorem kui Obama, kui ametisse sai. Ma olin alati arvanud, et Obama on viimaste aastakümnete erand, et nii noorelt presidendiks sai.
Almann toob välja, et “vaatamata sellele, et Donald Trump ei ole väga järjekindel oma poliitikas on ta ühes asjas olnud alati väga järjekindel - ta ei tee kunagi mitte midagi, mis on Vladimir Putini huvide vastane.”
Juba ammu oleks aeg oranzi peale lootmine lõpetada ja lasta EL kõrgel julgeolekupoliitika esindajal Ukraina küsimuses rohkem vastutust võtta. Samas küsimus, et miks on see kõrge julgeolekupoliitika esindaja lasknud EL otsustamise laua tagant välja puksida?
Või usub keegi tõsimeeli, et USA hakkab ja peaks seisma üksi ELhuvide eest?
EL saamatuse peamine oht seisneb selles, et selline EL abitus annab Putinile julgust kombata uusi piire ja kõige rohkem on siis juba ohus Baltikum.
Ei maksa arvata, et trumpeteid huvitaks Eesti saatus. Sama toimub ka juba praegu Ukraina küsimuses, oranzil on ükskõik, peaasi et ta saaks oma Nobeli rahupreemia kätte.
See, kas EL on otsustamise laua tagant välja puksitud, selgub rahukokkuleppe allkirjastamisel, mitte selle pinnalt, kas Oranž otsustab sõjakurjategijaga kohtuda. Tänane parim teadmine on, et EL ja Ukraina on teatanud, et ilma nende osaluseta rahu ei sõlmita. Selle pinnalt väita midagi kellegi välja puksimise kohta on sama mõistlik, kui et me korraldaks kahekesi rahukonverentsi ja kiitleks, kuidas me Putini ja Oranži laua tagant välja puksisime.
Eks me näe mis saab, kuid Trump on alati arvanud, et EU-d kuhugi läbirääkimiste laua taha lasta tähendab ka kokkulepe põhja lasta. Liiga palju osapooli seal ja igaüks tirib erinevas suunas. Talle meeldib asju ajada üks ühe vastu alati.
Pealegi pole EU-l otsustavat jõuõlga sõjalises mõttes, millega ta saaks Venemaad survestada ja nagu näha, siis 3,5 aastat majandussanktsioone pole loodetud efekti andnud.
USA-l on jõuõlg, millega survestada mõlemaid sõjapooli ja ilma milleta kokkulepet väga pikaks vaherahuks ei tule. USAl on ka võime blokeerida mingid arengud tulevikuks . Näiteks Ukraina võimaliku NATO liikmelisuse, mida Moskva kindlasti tahab välistada, saab USA üksinda välistada. Kõne alla võiks tulla Ukraina staatus neutraalse riigina nagu näiteks Austria, mis otsustati kah suurriikide vahelises kokkuleppes. Selle kokkuleppega võib Zelenski isegi nõus olla
Trumpi arust oleks EU kaasamine laua taha mõttetu ajaraisk ja jututuba. Ta tahab Venemaaga mingi diili ära teha ja siis seada Zelenski fakti ette : niisugune kokkulepe on ja paremat sa siit ei saa. Võta või jäta . Moepärast võidakse ka Zelenski kaasata mingil etapil kõnelustesse, ehkki mul on raske ette kujutada kuidas Putin ja Zelenski teineteisel kätt suruvad. Võib olla leitakse siis mingi teine moodus …
Majanduslikult suudaks EL Ukrainat ka üksinda rahastada. Kusjuures ma ei saa aru, miks lepiti kokku relvastuse ostmises USAst seoses selle EL-USA kaubandusleppega? EL peaks vastusammuna otsustama just üldise poliitilise suunise osas, et kõik relvastus ostetakse EL-i seest.
Kusjuures on kuulda olnud, et mõned riigid, sh suurriikidest Hispaania, on otsustanud EL otsuse vastu minna ja teevadki nii.
Relvastuse tootmine võtab päris kaua aega ja investeeringuid sõjatehastesse. EU pole end 3,5 aasta jooksul, mis Ukraina suur sõda on käinud suutnud end piisavalt relvastada .
Kui vaadata kasvõi mida Eesti kõike tahab saada, siis isegi kui meil oleks laual mingi 4 B rahapakk kohe praegu valmis, et osta, läheks päris kaua aega enne kui need relvad siia saabuks
Pealegi on Trump ärimees, ta ei lase mööda ühtki võimalust, kus USA militaar-tööstuslik kompleks saaks hästi kasumit teenida. Milleks anda relvi oma varudest lausa kingiks või mingi häguse perspektiiviga tagasimakseteks kauges tulevikus, kui on keegi teine, kes on nõus selle eest kohe maksma ?
Huvitav, et oled nii valesti aru saanud. Olukord EU poolelt on ju selline nagu vana anekdoot eesti sõjaväest- venelased ründavad ja staabis käib arutelu, et kas tankid saadame. Saadame, aga mitte kolm vaid kaks, kuna üks läks katki. Kas lennuvägi toetab? Ei kahjuks, lendur on haige.
Kui isegi NATO tervikuna jääb Venemaale mäekõrguselt alla, siis mida Euroopast üksi loota: Rutte: And we as NATO, and including the US, that is a $50 trillion economy, the US and all the other 31 Allies coupled together, a $50 trillion economy. Russia has only $2 trillion so 25 times smaller, and they produce four times more in ammunition than we are producing.
…see vahe käriseb iga päevaga suuremaks. Alles 2024 märtsis oli NATO vs Venemaa moonatoodangu vahe veel kolmekordne.
Alaska on näide kuidas kommiraha eest saab osta terve varanduse
7,2 miljonit kulddollarit sai Venemaa selle eest .Argument oli, et USA krahmab selle varsti niikuinii endale, vene asundusi on seal vähe ja parem müüme enne ära kui see tasuta meilt ära võetakse
Mõned majandusteadlased väidavad, et kuna föderaalvalitsus peab Alaskale jooksvates kuludes peale maksma, siis see ei olnud mõttekas kulutus.
Ometi ei teki kellelgi isegi fantaasiat, et võiks selle Venemaale tagasi müüa, “mis me selle tohutu maalahmaka peale raha raiskame?” . Maad läheb alati vaja ja issand jumal seda suures mahus juurde ei loo. Ja mis see summa võiks olla ? 10,8 tonni kulla eest nagu tollal vaevalt USA müüma hakkaks…
Aleksander II tegi viletsa tehingu, eriti arvestades, et selle rahaga ei osatud midagi erilist peale hakata. Ja 50 aasta pärast röövisid bolshevikud kogu imperaatori riigikassa kulla ning hakkasid seda läbi Eesti Läände smugeldama. Tsaar ise aga mõrvati 14 aastat hiljem .
Kui nüüd aus olla, siis mulle tundub juba paar aastat, et see vikerkaarelippude rakendamine nii poliitilise vankri ette kui erinevate ettevõtete ja korporatsioonide turunduse virtue signaling tööriistana kasutamine hakkab vaikselt minevikku jääma.
See pole küll asi, milles Euroopa hädade põhjust aastal 2025 otsida.
Probleem on selles, et see on poliitiline tellimus, selle jama pealesurumisega raisatakse ametnike ja õpetajate aega ning see lõhestab ühiskonda. Rääkimata maksumaksja raha raiskamisest.