See, kas EL on otsustamise laua tagant välja puksitud, selgub rahukokkuleppe allkirjastamisel, mitte selle pinnalt, kas Oranž otsustab sõjakurjategijaga kohtuda. Tänane parim teadmine on, et EL ja Ukraina on teatanud, et ilma nende osaluseta rahu ei sõlmita. Selle pinnalt väita midagi kellegi välja puksimise kohta on sama mõistlik, kui et me korraldaks kahekesi rahukonverentsi ja kiitleks, kuidas me Putini ja Oranži laua tagant välja puksisime.
Rahupreemia komitee liikmed võiks nagu siitpoolt ookeani olla ja sellest lähtuvalt kandidaati “õiglaselt” hinnata:)
Eks me näe mis saab, kuid Trump on alati arvanud, et EU-d kuhugi läbirääkimiste laua taha lasta tähendab ka kokkulepe põhja lasta. Liiga palju osapooli seal ja igaüks tirib erinevas suunas. Talle meeldib asju ajada üks ühe vastu alati.
Pealegi pole EU-l otsustavat jõuõlga sõjalises mõttes, millega ta saaks Venemaad survestada ja nagu näha, siis 3,5 aastat majandussanktsioone pole loodetud efekti andnud.
USA-l on jõuõlg, millega survestada mõlemaid sõjapooli ja ilma milleta kokkulepet väga pikaks vaherahuks ei tule. USAl on ka võime blokeerida mingid arengud tulevikuks . Näiteks Ukraina võimaliku NATO liikmelisuse, mida Moskva kindlasti tahab välistada, saab USA üksinda välistada. Kõne alla võiks tulla Ukraina staatus neutraalse riigina nagu näiteks Austria, mis otsustati kah suurriikide vahelises kokkuleppes. Selle kokkuleppega võib Zelenski isegi nõus olla
Trumpi arust oleks EU kaasamine laua taha mõttetu ajaraisk ja jututuba. Ta tahab Venemaaga mingi diili ära teha ja siis seada Zelenski fakti ette : niisugune kokkulepe on ja paremat sa siit ei saa. Võta või jäta . Moepärast võidakse ka Zelenski kaasata mingil etapil kõnelustesse, ehkki mul on raske ette kujutada kuidas Putin ja Zelenski teineteisel kätt suruvad. Võib olla leitakse siis mingi teine moodus …
Majanduslikult suudaks EL Ukrainat ka üksinda rahastada. Kusjuures ma ei saa aru, miks lepiti kokku relvastuse ostmises USAst seoses selle EL-USA kaubandusleppega? EL peaks vastusammuna otsustama just üldise poliitilise suunise osas, et kõik relvastus ostetakse EL-i seest.
Kusjuures on kuulda olnud, et mõned riigid, sh suurriikidest Hispaania, on otsustanud EL otsuse vastu minna ja teevadki nii.
Relvastuse tootmine võtab päris kaua aega ja investeeringuid sõjatehastesse. EU pole end 3,5 aasta jooksul, mis Ukraina suur sõda on käinud suutnud end piisavalt relvastada .
Kui vaadata kasvõi mida Eesti kõike tahab saada, siis isegi kui meil oleks laual mingi 4 B rahapakk kohe praegu valmis, et osta, läheks päris kaua aega enne kui need relvad siia saabuks
Pealegi on Trump ärimees, ta ei lase mööda ühtki võimalust, kus USA militaar-tööstuslik kompleks saaks hästi kasumit teenida. Milleks anda relvi oma varudest lausa kingiks või mingi häguse perspektiiviga tagasimakseteks kauges tulevikus, kui on keegi teine, kes on nõus selle eest kohe maksma ?
Huvitav, et oled nii valesti aru saanud. Olukord EU poolelt on ju selline nagu vana anekdoot eesti sõjaväest- venelased ründavad ja staabis käib arutelu, et kas tankid saadame. Saadame, aga mitte kolm vaid kaks, kuna üks läks katki. Kas lennuvägi toetab? Ei kahjuks, lendur on haige.
Ukraina probleem on hetkel pigem puudu olev 100 000 sõdurit, mis teeb siis ilma maksudeta umbes 300 000 000 euri kuus. Euroopa jaoks kommiraha.
Äkki selle pärast, et Euroopal puudub relvatööstus: Europe remains ‘highly vulnerable’ and dependent on US defence production
Kui isegi NATO tervikuna jääb Venemaale mäekõrguselt alla, siis mida Euroopast üksi loota:
Rutte: And we as NATO, and including the US, that is a $50 trillion economy, the US and all the other 31 Allies coupled together, a $50 trillion economy. Russia has only $2 trillion so 25 times smaller, and they produce four times more in ammunition than we are producing.
…see vahe käriseb iga päevaga suuremaks. Alles 2024 märtsis oli NATO vs Venemaa moonatoodangu vahe veel kolmekordne.
Seda nimetatatakse prioriteteetideks.Venemaa valmistub Euroopa ründamiseks, Euroopa aga tegeleb homolippude ja Hamassi tunnustamisega.
Ma olen šokis, et kohalikud presidentide vaimse tervise eksperdid ei ole juba jõuliselt sõna võtnud. Alaska on nimelt ühe vanamehe sõnutsi Venemaal.
Alaska on näide kuidas kommiraha eest saab osta terve varanduse
7,2 miljonit kulddollarit sai Venemaa selle eest .Argument oli, et USA krahmab selle varsti niikuinii endale, vene asundusi on seal vähe ja parem müüme enne ära kui see tasuta meilt ära võetakse
Mõned majandusteadlased väidavad, et kuna föderaalvalitsus peab Alaskale jooksvates kuludes peale maksma, siis see ei olnud mõttekas kulutus.
https://www.visualcapitalist.com/states-depdendent-federal-government/
Ometi ei teki kellelgi isegi fantaasiat, et võiks selle Venemaale tagasi müüa, “mis me selle tohutu maalahmaka peale raha raiskame?” . Maad läheb alati vaja ja issand jumal seda suures mahus juurde ei loo. Ja mis see summa võiks olla ? 10,8 tonni kulla eest nagu tollal vaevalt USA müüma hakkaks…
Aleksander II tegi viletsa tehingu, eriti arvestades, et selle rahaga ei osatud midagi erilist peale hakata. Ja 50 aasta pärast röövisid bolshevikud kogu imperaatori riigikassa kulla ning hakkasid seda läbi Eesti Läände smugeldama. Tsaar ise aga mõrvati 14 aastat hiljem .
Kui nüüd aus olla, siis mulle tundub juba paar aastat, et see vikerkaarelippude rakendamine nii poliitilise vankri ette kui erinevate ettevõtete ja korporatsioonide turunduse virtue signaling tööriistana kasutamine hakkab vaikselt minevikku jääma.
See pole küll asi, milles Euroopa hädade põhjust aastal 2025 otsida.
Probleem on selles, et see on poliitiline tellimus, selle jama pealesurumisega raisatakse ametnike ja õpetajate aega ning see lõhestab ühiskonda. Rääkimata maksumaksja raha raiskamisest.
Kas selle Alaskaga ei olnud nii, et tegelikkuses ei kuulunud see otseselt Vene riigile vaid ühele erafirmale?
Kas Alaska müügist saadud kuld läks ka kaduma enne kui tsaaririigi kassasse jõudis või mis sellega oli?
Alaska läks müüki seetõttu, et just oldi Krimmis kõvasti tappa saadud ja riigikassa oli tühi. Umbes sama seis mis praegu.
Alates 41 min. Raivo Vare paart lauset- laev tõsteti üles ja kulda ei olnud.
https://vikerraadio.err.ee/1609756319/valistund-venemaa-ja-usa-presidentide-kohtumine
Venemaa päris kulda sellest müügist kuigipalju ei saanudki vaid n.ö. arveldati pangaarvete kaudu. ( sularahas saadi vaid 3,4 % saadud summast ehk Vene riigikassa dokumentide järgi 390 243 rubla ja 90 kopikat ümberarvestatuna rubladesse) .
USA dollar oli kullastandardil nii et oleks saanud ka ülejäänud kulla vastu vahetada igal hetkel kui oleks vaja olnud, kuid seda ei hakatud tegema, pangandus oli juba piisavalt arenenud sularahavabaks arvelduseks, tšekkideks jne . Peale Alaska sai USA ka 10 miili rannikumerd ja hulga saari, sealhulgas Aleuudi saared. Ainuüksi Kodiaki saar on mitu korda suurem kui Saaremaa ja Hiiumaa kokku .( 9300 ruutkilomeetrit )
Alaska eest saadud raha eest osteti mitmesuguseid tehnilisi vahendeid, millega arendada sellal veel viletsat Venemaa raudteevõrku. Keisri valitsus pidas Vene impeeriumi tohutute vahemaade tõttu raudtee arendamist kõige tähtsamaks eesmärgiks Vene majanduses .Võiks meenutada, et 1867.a. polnud Eestis veel ühtegi raudteed ja Tallinn-Tapa-Narva-Peterburi raudtee avati alles 1870 , Tartusse jõudis esimene rong alles 1876 ja Valka alles 1887, siis kui isake imperaator Aleksander II oli juba tapetud.
Nii et päris huugama raha ei läinudki, kuid tundes Venemaa kombeid võis arvata, et sellest raudtee arendusest pandi kenake osa raha lihtsalt pihta.
Suur enamus Alaska elanikke olid sellal põlisrahvad, eskimod ja aleuudid. Neile oli USA võimu alla minek kindlasti positiivne pikas perspektiivis, ehkki tollal põlisrahvaste huvidest ei hoolitud õieti kuskil. Praegu on Alaska põlisrahvaste hõimud USA valitsuse otsuse tõttu ka suured maaomanikud, neil on hulk privileege, mida valgel mehel polegi. Vene võimu all pole põlisrahvastel mitte kunagi hästi läinud
Alaska toonase müügi tagamaad ja põhjused on siiski veidi teised. Nimelt 19. sajandi teises pooles kuulus Alaska (koos Kanadaga) Briti Impeeriumi koosseisu. Ja peale 1856 saadud korralikku kaotust Krimmi sõjas valitses Vene Impeeriumis arusaam, et on ainult aja küsimus, kui Briti Impeerium jälle ründab. Kardeti, et kui see peaks juhtuma, siis toimub rünnak 2 suunast korraga: nii Euroopa suunalt, kui Põhja-Ameerika suunalt. Tollasel Vene Impeeriumil, kes oli nõrgestatud Krimmi sõjast, lihtsalt polnud piisavalt ressurssi (lisaks veel ka Alaska geograafiline kaugus Vene Impeeriumi keskusest, eriti arvestades toonaseid transpordiühendusi ja -võimalusi Venemaal), et sõdida potentsiaalselt 2-l suunal korraga. See oli peamine põhjus, miks otsustati oma Põhja-Ameerika asumaad ära müüa. Aga mitte Briti Impeeriumile vaid USA-le, sest arvati, et kuna tegemist on endise Briti kolooniaga, siis USA-le ei sümpatiseeri koostöö Briti Impeeriumiga.
