Kas selle Alaskaga ei olnud nii, et tegelikkuses ei kuulunud see otseselt Vene riigile vaid ühele erafirmale?
Kas Alaska müügist saadud kuld läks ka kaduma enne kui tsaaririigi kassasse jõudis või mis sellega oli?
Alaska läks müüki seetõttu, et just oldi Krimmis kõvasti tappa saadud ja riigikassa oli tühi. Umbes sama seis mis praegu.
1 Like
Alates 41 min. Raivo Vare paart lauset- laev tõsteti üles ja kulda ei olnud.
https://vikerraadio.err.ee/1609756319/valistund-venemaa-ja-usa-presidentide-kohtumine
Venemaa päris kulda sellest müügist kuigipalju ei saanudki vaid n.ö. arveldati pangaarvete kaudu. ( sularahas saadi vaid 3,4 % saadud summast ehk Vene riigikassa dokumentide järgi 390 243 rubla ja 90 kopikat ümberarvestatuna rubladesse) .
USA dollar oli kullastandardil nii et oleks saanud ka ülejäänud kulla vastu vahetada igal hetkel kui oleks vaja olnud, kuid seda ei hakatud tegema, pangandus oli juba piisavalt arenenud sularahavabaks arvelduseks, tšekkideks jne . Peale Alaska sai USA ka 10 miili rannikumerd ja hulga saari, sealhulgas Aleuudi saared. Ainuüksi Kodiaki saar on mitu korda suurem kui Saaremaa ja Hiiumaa kokku .( 9300 ruutkilomeetrit )
Alaska eest saadud raha eest osteti mitmesuguseid tehnilisi vahendeid, millega arendada sellal veel viletsat Venemaa raudteevõrku. Keisri valitsus pidas Vene impeeriumi tohutute vahemaade tõttu raudtee arendamist kõige tähtsamaks eesmärgiks Vene majanduses .Võiks meenutada, et 1867.a. polnud Eestis veel ühtegi raudteed ja Tallinn-Tapa-Narva-Peterburi raudtee avati alles 1870 , Tartusse jõudis esimene rong alles 1876 ja Valka alles 1887, siis kui isake imperaator Aleksander II oli juba tapetud.
Nii et päris huugama raha ei läinudki, kuid tundes Venemaa kombeid võis arvata, et sellest raudtee arendusest pandi kenake osa raha lihtsalt pihta.
Suur enamus Alaska elanikke olid sellal põlisrahvad, eskimod ja aleuudid. Neile oli USA võimu alla minek kindlasti positiivne pikas perspektiivis, ehkki tollal põlisrahvaste huvidest ei hoolitud õieti kuskil. Praegu on Alaska põlisrahvaste hõimud USA valitsuse otsuse tõttu ka suured maaomanikud, neil on hulk privileege, mida valgel mehel polegi. Vene võimu all pole põlisrahvastel mitte kunagi hästi läinud
4 Likes
Alaska toonase müügi tagamaad ja põhjused on siiski veidi teised. Nimelt 19. sajandi teises pooles kuulus Alaska (koos Kanadaga) Briti Impeeriumi koosseisu. Ja peale 1856 saadud korralikku kaotust Krimmi sõjas valitses Vene Impeeriumis arusaam, et on ainult aja küsimus, kui Briti Impeerium jälle ründab. Kardeti, et kui see peaks juhtuma, siis toimub rünnak 2 suunast korraga: nii Euroopa suunalt, kui Põhja-Ameerika suunalt. Tollasel Vene Impeeriumil, kes oli nõrgestatud Krimmi sõjast, lihtsalt polnud piisavalt ressurssi (lisaks veel ka Alaska geograafiline kaugus Vene Impeeriumi keskusest, eriti arvestades toonaseid transpordiühendusi ja -võimalusi Venemaal), et sõdida potentsiaalselt 2-l suunal korraga. See oli peamine põhjus, miks otsustati oma Põhja-Ameerika asumaad ära müüa. Aga mitte Briti Impeeriumile vaid USA-le, sest arvati, et kuna tegemist on endise Briti kolooniaga, siis USA-le ei sümpatiseeri koostöö Briti Impeeriumiga.
3 Likes
Europe’s weapons factories are expanding at three times the rate of peacetime, stretching over 7mn sq metres of new industrial development that represents rearmament on a historic scale.
2 Likes
Hmm, kus ma küll seda juba kuulnud olen? No mitte ei tule meelde…
USA president Donald Trump ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et Venemaad ootavad rängad tagajärjed, kui president Vladimir Putin ei nõustu sõda Ukrainas lõpetama.
3 Likes
Taat ütles ka juhtumisi, et tippkohtumine Putiniga toimub Venemaal. Aina rohkem juhtub selliseid apse,kõrge iga teeb oma töö. Kõrvalseisjad tegid kivinäo nagu poleks seda kuulnudki.
Pole võimatu, et ametiaja lõpuks on onu Donald sama sooda nagu Biden oli ja abid peavad teda meedia eest peitma hakkama, et piinlikke momente vähem oleks. Loodetavasti see autopen on neil löögivalmis, et seal presidendi allkirja vorpida kui ta ise juba väga segaduses peaks olema …
Kusjuures veebikohtumisel Trump ise ei osalenudki, ainult Vance ja Kellog. Sealt Alaskast võib ükskõik mida tulla.
LIsaks nimetas Suur Oranzh eile Peterburgi Leningradiks (viimati kandis linn sellist nime 1991). Ei oleks üldse ime, kui oma teise ametiaja lõpuks ongi praegune USA presdient samasugune nagu Biden oma ametiaja lõpuks. 3,5 aastat veel minna ja USA saab endale Oranzhi Bideni 
4 Likes
Kutt jah peksab segast, järjest enam. Osad jutud on täiesti hallutsinatsioonid:
in mid-July, Trump claimed his uncle, prof. John Trump, had taught Ted Kaczynski, better known as the Unabomber, at MIT.
Trump recalled: “I said: ‘What kind of a student was he, Uncle John? Dr John Trump.’ I said: ‘What kind of a student?’ And then he said: ‘Seriously, good.’ He said: ‘He’d correct – he’d go around correcting everybody.’ But it didn’t work out too well for him.”
The problem is: that cannot possibly be true. First, Trump’s uncle died in 1985, and Kaczynski was only publicly identified as the Unabomber in 1996. Second, Kaczynski did not study at MIT.
“The story makes no sense whatsoever, but it’s told in a very warm, reflective way, as if he’s remembering it. This level of thinking really has been deteriorating.” Veel näiteid.
3 Likes
Võiks teha ka ennustust : kas selle tippkohtumise tõttu Ukraina sõjas üldse midagi muutub ?
Ma arvan, et ei muutu.
Vaherahu / rahu hakkab Putin siis tahtma kui
a) raha otsa saab
b) mehed otsa saavad, kes on valmis “metalli eest surema”
c) või rauakola otsa saab .
Putin muidugi arvestab variante, et mis siis saab kui onu Donald hakkabki tõeliselt pigistama ka kolmandate riikide (looduslike ressursside) kaubandust Venemaaga, see oleks tuluallikatele tõeline hoop. Kuid seni kuni seda pole, püüab ta põigelda ja venitada aega ja rindel edeneda niipalju kui võimalik. Paugupealt sõda seisma küll ei jää.
Küsitav kas isegi sel aastal see peatub.
6 Likes
Loomulikult ei muutu midagi, puutin vaid venitab aega. Lepitakse kokku uus kohtumine kuskil vene kaug-idas ja kõik, ning kuni järgmise kohtumiseni ei tule ka mingeid sanktsioone USA poolt. Õnneks on muidugi vene majanduse seis kehv ja kogu selle venitamise peale võib pangandus lihtsalt ühel päeval kokku kukkuda.
1 Like
Taat haaras toru. proovis vist Nobeli rahupreemiat vahetada madalamate bjuutiful tariifide vastu?
The Norwegian outlet Dagens Næringsliv reported: “Out of the blue, while finance minister Jens Stoltenberg was walking down the street in Oslo, Donald Trump called … He wanted the Nobel prize – and to discuss tariffs.”
The outlet added that it was not the first time that Trump had raised the question of a Nobel peace prize nomination to Stoltenberg, who said “I will not go into further detail about the content of the conversation,” adding that several White House officials were on the call.
Each year, 5-member Nobel committee reviews hundreds of candidates before choosing laureates. The committee members are appointed by Norway’s parliament according to the will of Alfred Nobel, a industrialist. Laureates are announced in October.
Trump has previously complained multiple times about not receiving the Nobel peace prize, an award which four of his predecessors, including Barack Obama, have received.
1 Like
Kuidas me üldse sellesse punkti jõudsime, et homolippude ja rohetuulikutega relvastatud Euroopa Liit ja Euroopa mandri julgeolek sõltub ühe teise suure konkureeriva riigi taadi tujudest? Eriti kui see taat on ise öelnud, et tema koduriigi huvid kõigepealt. Kes see oligi, kes ütles, et kui meid ei ole laua taga, siis me oleme menüüs?
Aga ehk on siiski EL kõrgel julgeolekupoliitika esindajal plaan olemas, kuidas edasi minna, juhul kui Trump ja Putin diilitavad NATO 1997. aasta piiridesse. Sest kui Euroopa ise oma huvide eest ei seisa, ei tee seda ka Trump.
8 Likes
Ennustamine: pean kahjuks võimalikuks, et Donald teatab USA sõdurite Baltikumist lahkumisest.
Põhjendus: Putin pole Ukrainas saavutanud ühtki oma sõja algul välja käidud eesmärkidest. Ukraina on selgelt demilitariseerimata, Moskva vaates ka denatsifitseerimata ning isegi need rahvavabariigid, kellele ametlikult appi mindi, pole vist kõik veel 100% ära vallutatud. Seetõttu vajab Putin relvarahu tegemiseks mõne Ukrainast suurema eesmärgi täitmist ja selleks sobib hästi enne sõda välja käidud nõue NATO Vene piiridelt tagasi nihutada. No Balti riike NATOst välja viskama keegi ei hakka, aga USA kontingendi saab välja viia küll ja USA ju Vene geopoliitilistes rehkendustes võrdubki NATO.
2 Likes
Ma arvan, et muutub. Kui mitte praegu, siis selle aasta lõpuks. See ongi nende esimene kohtumine - mis on juba iseenesest märgiline sündmus. Trump soovib sõda lõpetada, Putin soovib sõda lõpetada - likviidsed vahendid nagu oleks otsa saamas (Russian National Wealth Fund andmeid vaadates). Põhiline küsimus on, mis tingimustel sõda lõpeb. Kui Euroopa ei sekku, siis pigem kehvakestel ning see muudaks Eesti väljavaadet kehvaks.
1 Like
EL koosneb iseseisvatest riikidest, kes kõik ajavad oma asja ja see kõrge julgeoleku esindaja ei otsusta sittagi. Seda teab apelsin ja seda teab ka väike värd.
5 Likes
Aladevahetuse üle ?
https://www.err.ee/1609771647/trump-lubas-lasta-ukrainal-otsustada-aladevahetuste-ule
Mis alasid Vene Föderatsioonis on Ukraina kontrolli all ? See Kurski enklaav, mis vahepeal oli, peaks olema ju nüüd pmst kadunud ?
Kas ta mõtleb, et mõned juba okupeeritud Ukraina alad vahetatakse veel okupeerimata alade vastu ? Et Ukraina vahetatakse Ukraina vastu ?
Võib olla Donald ( tõenäosemalt mõni tema abi / nõuandja ) on lugenud Korea sõja ajalugu ja teab, et seal vaherahu sõlmimisel kah vahetati mõnesid väiksemad alasid, et see eraldusjoon vaenujõudude vahel oleks maastikul loogilisem.
Ja oi kui vaenulikud need jõud on seniajani…
2 Likes