The legislation would appropriate $150.3 billions. Of that amount, almost all would
be for the Department of Defense (DoD),
Päris priskelt keevitatakse “kaitsele” juurde. Muidugi, kui Kanada ikka kallale tuleb, siis peabki end kaitsma … Ühekorra ajaloos nad ongi tulnud ju …Isegi Valge Maja ja Kapitooliumi põletasid maha ! Iial ei saa neid Canuckseid usaldada.
Mõned teemad kuhu lisaraha suunatakse :
1)$33.8 billion for shipbuilding programs,
2)$24.7 billion for air and missile defense activities,
3)$20.7 billion for the acquisition of munitions and
sustainment of the defense industrial base,
4)$13.5 billion to expedite the delivery of low-cost
weapons and capabilities,
5)$12.9 billion for improvements to nuclear forces (of which
$3.2 billion would be for the Department of Energy )
jne, jne
See, et pistrikud järgnevatel aastatel lubavad end eelarves tagasi tõmmata on kõik tuleviku muusika. Kirjutatud kriidiga järgmise talve jää peale. Hea mees kes lubabki
Peab tõdema, et see ajaleheartikli lõik oli üks jaburamaid asju, mida ma viimasel ajal lugenud olen. On “jabura pruuni nina” skaalal ilmselt uus maailmarekord tehtud.
Trumpist ma ei mõelnud, vihje oli Muski käeviipele. On hea, kui leitakse vanadele ja normaalsetele sümbolitele nagu haakrist või Rooma tervitus uued tähendused. Kasvav põlvkond näib olevat ideoloogiavabam ja haritum kui “baby boomerid” ja Gen X, kes neid kasvatas ja hetkel nö maailma juhib. Edu.
Lääs ei ole seni ühtki suurt kriisi üle elanud (kui arvestada Lääne algust umbes aastast 1000). WWI ja WWII olid suured, kuid Läänesisesed.
Trumpi hea pool (halb, ta ei usu kapitalismi - kaitsetollid nt Euroopa või Kanadaga, Ukraina värk) on see, et mingigi kriitika Lääne ülbuse suhtes on hakanud tagasi tulema. Inimesed ei karda enam oma hakkamasaamise ja töökoha pärast. Komissaride institutsioon suurfirmade juures on ka suuresti oma mõju kaotanud.
Alfaisasest on asi kaugel. Rohkem nagu tähelepanuvajadust põdev teismeline, kes arvab et kui ta piisavalt plärtsub ja ärpleb, siis on ta rohkem täismehe moodi.
Mitte ainult tariifid, vaid ka kogu Donald Trumpi majandusagenda on hädas.
Üks tariifide eesmärkidest oli varjatult kehtestada uus föderaalne maks. Umbes nagu VAT, aga ainult imporditava kauba pealt. Seda neil föderaaltasandil pole.
Oli lootus, et vähemalt osaliselt suudaks see täiendav maksustamine tasakaalsutada ‘One, Big, Beautiful Bill’ poolt tehtavaid maksukärpeid kõrgemate sissetulekute teenijatele ning täiendavaid föderaalkulutusi.
Revenue from Trump’s tariffs, meanwhile, could, at least in part, help pay for Trump’s and congressional Republicans’ massively expensive tax cuts, which could boost economic growth and add certainty for financial markets by raising the debt ceiling.
Because of its fragile construction, Trump’s plan to usher in a new economic Golden Age has plenty of naysayers, including most mainstream economists, who argue that the administration lacks the discipline, authority and political support to make it happen.
“Let’s not forget that one justification behind current trade tensions was not only the US trade balance deficit but also the search for additional government revenues,” said Inga Fechner, senior economist at ING, in a note to clients. “The lack of which would further fuel the current debt (un-)sustainability debate.”
USA divikate föd. tulumaks 15 → 20%, kui senatis biig bjuutiful seadus läbi läheb. Kongressist sai ülinapilt, ühe poolthäälega läbi. Oranži uhhuu arvates on km ka spets ameeriklaste vastu suunatud maks ju. Ja need katsed USA firmade euroopas teenitud rahast osa euroopasse jätta.
GTlaw: Proposed Section 899 would significantly increase U.S. federal income tax rates—by 5% to 20%—on certain types of income earned by non-U.S. individuals and entities that are tax residents of, or are established or effectively managed in, “discriminatory foreign countries.”
These jurisdictions are defined as those that impose an “unfair foreign tax” under the proposed legislation.
These elevated rates would apply to passive U.S. source income (such as dividends, interest, royalties, and rents), as well as income effectively connected with a U.S. trade or business (ECI).
The legislation defines “unfair foreign taxes” broadly, encompassing digital services taxes and other measures that have been widely adopted by foreign jurisdictions. As a result, a large number of non-U.S. individuals and entities could fall within the scope of the increased tax rates.
These higher rates would apply across a broad spectrum of existing tax provisions and would affect nonresident individuals, foreign corporations, and even sovereign entities.
BBC-le intervjuu andnud eksperdid lükkavad tagasi Donald Trumpi idee, et sõda Ukrainas lõpeks, kui OPEC langetaks naftahindu.
„Moskvas naerdakse selle idee üle, sest suurimaks kannatajaks oleks USA kildanafta tööstus, mis on maailma vähima konkurentsivõimega naftatootja,“ ütles Milov. Raghunandani sõnul on Venemaa toornafta tootmine odavam kui OPEC-i riikides, näiteks Saudi Araabias, mistõttu tabaks madalam naftahind esmalt just neid, mitte Venemaad.
„Pole mingit võimalust, et Saudi Araabia sellega nõustub. Seda on varem proovitud ja see on viinud Saudi Araabia ja USA vahelise konfliktini,“ selgitas ta.
Rosner juhtis tähelepanu nii moraalsetele kui ka praktilistele vastuoludele olukorras, kus Lääs ostab Vene fossiilkütust, samal ajal toetades Ukrainat: „Meil on olukord, kus me rahastame agressorit sõjas, mida me samal ajal hukka mõistame, ja samal ajal rahastame ka vastupanu sellele sõjale. See sõltuvus fossiilkütustest tähendab, et oleme tõesti maailma energiaturgude, energiatootjate ja vaenulike diktaatorite meelevallas.“
Lühiajaliselt annab naftatootmise suurendamine efekti, kuid ainus jätkusuutlik lahendusus on kogu nafta tarbimist vähendada. Teisi võimalusi diktaatorite nuumamise vähendamiseks ei ole!
Kaur79 on ilmselgelt langenud kremli propagandistide ohvriks. Guugeldasin veidi ja sain sellised tulemused:
vene nafta omahind Mustamere ja Läänemere sadamates on natuke üle $50, Saudi Araabia tootmise omahind on $3,5.
AI arvas sedasi:
Venemaa nafta omahinna täpne hind varieerub sõltuvalt mitmest tegurist, näiteks naftavälja vanusest ja tüübist, transpordikuludest ning valitsuse maksudest.
Üldiselt on Venemaa nafta tootmise otsene omahind (ehk “lifting cost”) suhteliselt madal, jäädes vahemikku umbes $10–$20 barreli kohta. See hõlmab peamiselt puurimise ja nafta maapinnale pumpamise kulusid.
Kuid oluline on mõista, et “omahind” ei ole ainult otsene tootmiskulu. Arvesse tuleb võtta ka:
Transpordikulud: Nafta vedamine tootmispiirkondadest sadamatesse või rafineerimistehastesse lisab kulusid, mis võivad olla $10–$12 barreli kohta.
Arendus- ja hoolduskulud: Vanade väljade tootlikkuse hoidmine ja uute väljade arendamine nõuab suuri investeeringuid. Hinnanguliselt võivad need lisada kogu omahinnale $18–$20 barreli kohta.
Maksud ja aktsiisid: Vene valitsus kehtestab naftatootjatele mitmesuguseid makse, mis moodustavad olulise osa kogukulust.
Ekspertide hinnangul on Venemaa nafta täielik omahind (break-even cost), mis hõlmab kõiki neid kulusid ja maksab tootmiskulud tasa, olnud vahemikus $40–$45 barreli kohta. Mõningatel hinnangutel on see isegi $44 barreli kohta, mis on ligi kaks korda kõrgem kui näiteks Saudi Araabia omahind.
Lisaks on Venemaa nafta, eriti Uralsi toornafta, müügil globaalsel turul tavaliselt allahindlusega võrreldes Brenti toornaftaga (mis on rahvusvaheline võrdlushind). See allahindlus on tingitud nii kvaliteedist kui ka praegustest sanktsioonidest. See tähendab, et Venemaa saab oma nafta eest vähem tulu, isegi kui globaalsed naftahinnad on kõrged.
Seega, kuigi otsesed tootmiskulud on Venemaal madalad, muudavad transpordi-, arendus- ja maksukulud ning turuolukord (sh allahindlused) Venemaa jaoks kasumliku naftatootmise oluliselt keerulisemaks ja kulukamaks.
Kui divikate maks tõuseks 20 peale, siis mingi talupoja loogika ütleks, et aktsiate tagasiostude populaarsus peaks veelgi tõusma. Keegi vist pakkus isegi idee tasandil välja ka maksu aktsiate tagasiostule maks peale panna, ala et 1% tuleb maks otse riigile aktsiaid tagasi ostes, väga ei üllataks mingi sarnane lüke tulevikus.
ja siis alles taadu näitab putjale 
