Sekeldaja 200 miljardit (kakssada miljardit) eurot, mis nüüd viimati pesukäibeks välja hõigati, ei ole mikro isegi 830 km kauguselt, isegi tagurpidi binokliga vaadates.
On selle numbri päritolu kuskil ka lahti kirjutatud? Arvestades rahapesu harutamise keerukust, kahtlustaks et see number on lihtsal kõigi Eesti Danske välisresidentide antud perioodi kannete summa.
Danske panga aktsionärid peavad kolmapäeval avaldatud uurimiskokkuvõtet kallutatuks ja tulemusvaeseks ning peavad plaani käivitada uus uurimine.
Financial Times märgib, et Danske pangast läbi käinud 200 miljardit eurot uurinud advokaadibürood Bruun & Hjejle ei saa varasemate suhete tõttu Danskega pidada ei erapooletuks ega iseseisvaks.
Meil istus eile õhtul juba kass Basilio Esimeses Stuudios ja nurrus, et - ei oska midagi rohkem öelda ega lisada, emapank oli nii ilus ja austusväärne, et ei osanud 7 aastat midagi muud teha kui tütrel külas käia, - ootame ära täies mahus aruande, mida ajaloo suurim reeglite rikkuja on enda kohta koostanud ja vaatame siis edasi, mida kolleegid Taanist meile ütlevad, mida tegema peaksime - meie teovõimetus on nii püha asi, et selles kahtlemine on lubatud ainult valitud isikutele. Sisulisele küsimusele võib jätta vastamata, rünnates küsija isikut või tema elulugu.
Silver Kesler esines tõesti I stuudios nii, et võiks minna kohe poliitikasse ja Keskerakonda. Hiilis nii vastustest kõrvale. Küsija oleks võinud olla Tralla, kes Gräziniga ikka mitu korda kordas ühte küsimust.
Üllatavalt vähe on siiani esitatud küsimusi Rahapesu Andmebüroo rolli ja vastutuse osas. Kuigi põhjust oleks kuhjaga
Rahapesu andmebüroo (RAB) on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine Eestis. RAB analüüsib ja kontrollib kohustatud subjektidelt ning teistelt isikutelt laekunud teavet rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilitamiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevatele asutustele.
Kuigi siinses keisis kuulub vastutus ikkagi peamiselt FI-le : (2) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle nende krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste poolt, kelle üle ta teostab järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse alusel. Sealjuures : (1) Kui Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus, Justiitsministeerium või Notarite Koda tuvastab järelevalvet teostades olukorra, mille tunnused osutavad rahapesu või terrorismi rahastamise põhjendatud kahtlusele, teatab ta sellest § 33 lõike 4 alusel kehtestatud korras viivitamata rahapesu andmebüroole.
Siis RAB-il on õigus :
(1) Rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.
Samuti : (2) Rahapesu andmebüroo on kohustatud rahapesu, terrorismi rahastamise ning nendega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust sisaldavad andmed, prokurörile, uurimisasutusele ja kohtule.
Seega joonistub esmasel vaatlusel välja pilt, kuidas millegipärast Eesti riigiasutused - RAB, FI, prokuratuur - ei kasutanud seaduslikke võimalusi seaduserikkumiste ärahoidmiseks ? FI seitse aastat tegevu(setu)st tundub kuidagi arusaamatult leebe, kuigi saadi otseseid signaale ka RAB-ilt, nagu intervjuus välja tuli. Browderi varasem kuriteokaebus lükati ka prokuratuuri poolt tagasi. Seega poliitikute, ametnike ja riigiteenistujate jutt oma tõhusast töötamisest 7 aasta jooksul olemasolevate seaduste raames on pehmelt öeldes bioloogiline mass, mis nende aastate jooksul on jõudnud küpseda väärtuslikuks mullarammuks.
Selleks, et seda Eesti sitta teada saada, läks vaja ühte vilepuhujat ja ühte välismaalast, kes helistasid kellasid mitu aastat. Ajalugu näitab, et Eestis nad helistaksid tulemusteta kellasid rõõmsalt edasi veel praegugi, Taani jaoks läks see kõik liiga piinlikuks kätte ära. Jätame taanlased oma virtsaseid tallisid ise puhastama. Küsimus jääb, et kes oleks võimeline meie tallid puhastama? Praegu on juba tunda suurt kiusatust laotada värskeid õlgi kuhjaga peale ja näidata eemalt, et kõik on ju korras?
Kui siin praeguseks ajakirjanduses väljakuulutatud €200 miljoni suurust kahtlaste rahaülekannete käivet (millest ilmselt mitte kõik ei kvalifitseeru rahapesuks) SKP-ga võrrelda, siis tasuks tähele panna, et see €200 miljonit on kaheksa (8!) aasta ülekannete käive. Täna ühel seminaril väitis Ardo Hansson, et see on ca 6% pankade rahaülekannete selle perioodi käibest. Seega, suured numbrid küll, aga kui konteksti panna, siis enam mitte nii müstilised.
Eesti seaduste alusel (mis siis kehtisid) neid pangatöötajaid karistada väga tõenäoliselt ei saa. Kõige suurema litaka annab tõenäoliselt USA Danskele kui pangale. Tunnen muret natuke, kas tulevikus Eesti endale näppu ei lõika. Rahapesus tagurpidi tõendamiskohustus tähendab seda, et pank võib suvalisel hetkel (mitte)residendi raha külmutada ja lasta kliendil joosta nagu Buratino tõestamaks, et oled aus. Vaadakem esmalt hoolsalt, kui mitu Euroopa riiki sellise nõude kehtestab.
Pank: Tõesta, et oled aus. Klient: Siin on paberid, lepingud, jne... Pank: Ei usu, pole ise tehingu juures olnud (mitte uskuda on pangatöötajale turvalisem kui uskuda)... Klient: Kas ma pean valetama? Pank: Ikka ei usu...
Finantsinspektsioon oleks saanud Danske filiaalilt tegevusloa iga hetk ära võtta. Järelikult oleks ikka midagi teha saanud küll. Miks ei tehtud on teine küsimus ja küllap oli siin ka süülist käitumist.
Normaalsed inimesed, juhul kui kohtu alla ei anta läeks peale sellist prohmakat jõukohasemale tööle.
Ei vasta tõele. Ei saanud seal midagi teha, sest raha kuritegelik päritolu polnud tõestatud. Rahapesu bürool puudusid tõendid, et tegemist oli kuritegelike rahadega.
Iseasi, et oleks võinud algata Eesti sisese uurimise. Miks seda ei toimunud? Siin on kõik selge - venelastega seotud ResPublica. Need samad kes elamislube venelaste müüsid. Just nemad kamandsid prokuratuuri. Istusid nii siseministeeriumis kui ka justiitsministeeriumis.
Finantsinspektsioon kontrollib reglementi, sisekorraeeskirju, seadust. Ja kui seda rikuti siis on neil kohustus midagi teha kuni tegevusloa peatamiseni välja. Nemad ei uuri raha kandeid. Kui Danskel sisekord puudus ja oli selles asjas segadus ja nad teadsid seda 2010 või 2014 siis arusaamatu on kuidas Danske täna üldse tegutseda saab.
Eemalt vaadates tundub ,et finantsinspektsioon lubas ja võimaldas kogu sellel asjal toimuda. Teisiti seda tõlgendada on väga raske.
Suure tõenäosusega on teiste pankade sahtlites samad asjad. Tuletage meelde kasvõi pangajuhtude lahkumisi, pankade liitmisi, kiiret eemaldumist jne. Kui kõik korras on siis sellist rabelemist tavaliselt ei ole.
Marbella112 Ei vasta tõele. Ei saanud seal midagi teha, sest raha kuritegelik päritolu polnud tõestatud. Rahapesu bürool puudusid tõendid, et tegemist oli kuritegelike rahadega.
Kust sa selle kuritegelikkuse eelduse üldse võtad? See raha oli enamuses pärit venemaa riigieelarvest ja oli enne Eestisse sisenemist puhas kui prillikivi. Samas ilmselt ei olnud ühelegi seatud instantsile saladus miks seda raha pööritati. Kuritegelikuks muutus see raha alles peale mõjuagentide kontole potsatamist, valdavalt väljaspool Eestit. Seega RAB lihtsalt vassib, neil oleks olnud 200 miljardit põhjust käsi ette panna, aga poliitilise katuse pakkujad ilmselt ei lubanud, sest osa raha potsatas ka nende kontole. Vaadake kuidas Ligi viimasel ajal vehkleb, nii selle Danske juhtumiga kui ka VEB-fondi juhtumiga seoses. Kui see ei ole süüline käitumine, mis siis veel on?
Kuidas see riigieelarvest pärit ja puhas oli? Ega see keskpangast ega riigi kontodelt vene pankades ei liikunud seal. Erinevad eksootilistes kohtades regatud omanikega firmad (15k tk) ju kandsid neid rahasid, teistele, sama eksootilistele firmadele, mis siis ostsid erinevat kallist vara millide eest, globaalselt.
Õieti vehkleb Ligi. Tema oli ainuke , kes midagi ette võttis. räägib Taani raport. Niipea kui Ligi asja ette võttis, algas tema vastu meeletu kampaania Eesti Ekspressis ja Postimehes - ja Ligi kohe kaotas rahandusministri portfelli. Juhus? Loomulikult mitte. See oli 2014. Ja siin nüüd mingi paks püüab kedagi petta , et 4 aasta jooksul ei saanud õiguskaitseorganid Eesti siseselt midagi uurida, et Ligi on süüdi selles. Lubage naerda. Ligi võetigi maha, et mingit uurimist enam ei toimuks.
Just Eesti sisesest uurimist ei toimunud, isegi informatsiooni olemasolul. ResPublica kõrvad jälle paistavad. See on probleem.
Rahapesubürool on aga selles mõttes õigus, et Venemaa ei teinud koostööd ega andnud informatsiooni, kas oli tegemist kuritegeliku rahaga või mitte. Taani samuti eitas igasuguseid kriminaalseid aspekte. Ei olnud kerge. Aga pärast Browderi avaldusi oli alus olemas, aga ResPublica kontrolli all olevad õiguskaitseorganid tõrjusid iga katset alustada uurimist.
Kui Ligi on puhas poiss, siis miks ta: 1. Takistab kõigi vahenditega Danske ja VEB-fondi* juhtumi uurimist? 2. Kahtlematult väga informeeritud inimesena, ei näita näpuga tegelikele süüdlastele, vaid tegeleb tõmblemise ja eneseõigustamisega?
* VEB-fondi tõin ma siia sisse selleks, et näidata Ligi retsidiivsust.
