Kas te mio ja gurmanka ei ole ikka aru saanud, miks tsele uusi ettevõtteid ei lisandu?
Sest pärast avalikuks muutumist süüakse sind ju elavalt ära. Sa pead hakkama kõikvõimalikele karvajalgadele
kõikvõimalikke asju seletama. Näiteks, miks sa endale uue auto ostsid või selle asja maha müüsid.
See on ju sulaselge piin, siis tuleb Tähismaa või mõni muu ÄP tegelane ja tõelise Pavlikuna teeb sinu kohta ettekande "sinna kuhu vaja".
Preatoni, Neivelt jne, jne.
ristime talse ymber FALSE'ks :)
Ma vaatan jah, et tühist tähenärimist on palju. Milleks rääkida sentimeetritest, kui mahajäämus on kilomeetrites, on jänkide ütlus. Olgu reegleid vähem pealegi, peaasi, et süsteem funktsioneeriks. Peaks ju olema võimalik kindlaks teha korruptiivne kasu saamine. Mulle käib ka närvidele detailide kallal irisemine, suured asjad on olulised.
kuna eestis on majandus veel kaugel maas usa omast siis miks mitte ka majanduses anda vabad käed, kaotame k6ik regulatsioonid!
THIN!K
THIN!K
Mis puutub CSFB, siis on ta kahtlemata yks suuremaid brokerage house finants maailmas. Kahtlemata on see positiivne, et ta saabus EESTI turule.
Mida mu vennad ja yed asjast arvavad? Ykki on parasaeg TVB tagasi osta?- alega (kui ta yldse maha myydi, ei myleta seda tehingut enam typselt)
Kuid tegelikult keda see TVB "nothing going on" market ikka nii vyga huvitab. Samuti juba konkurentsi myttes peaks looma uue byrsi, mis peaks olema TVB pyhimytetel kuid firmade listimine byrsil peaks olema TASUTA. Marketmakerid ehk membership peaks olema samuti tasuta kuid mis pyhineb ainult MARGINIL.
See on yks vyheseid vyimalusi kuidas vyita konkurentsis pankasid, millest enamik saavad byrsi liikmeteks. Samuti kui company on niinimetatud public, siis miks mitte teha ka neile firmadele soodustusi kuna nemad jagavad oma kasumit.
Systeem peaks olema enamvyhem sama kui E-bay vyi YAhoo auctions. Samamoodi ka vyiks olla hinnatud turutegijate ja firmade reitingud byrsi ja traderite poolt. Raha peaks tulema ainult comissionitest.
Byrsi executive board vyiks koosneda aktiivsematest turutegijatest ning parimatest firmade juhtidest. Nad tyytavad byrsi heaks tasuta, vyljaarvatud stockoptsioonid quarterly, sest ka see byrs on aktsiaselts.
Enne pole mytet reguleerima hakata kui asi tyytab. Yldistav vaade uuest EESTI byrsist!
Mida mu vennad ja yed asjast arvavad? Ykki on parasaeg TVB tagasi osta?- alega (kui ta yldse maha myydi, ei myleta seda tehingut enam typselt)
Kuid tegelikult keda see TVB "nothing going on" market ikka nii vyga huvitab. Samuti juba konkurentsi myttes peaks looma uue byrsi, mis peaks olema TVB pyhimytetel kuid firmade listimine byrsil peaks olema TASUTA. Marketmakerid ehk membership peaks olema samuti tasuta kuid mis pyhineb ainult MARGINIL.
See on yks vyheseid vyimalusi kuidas vyita konkurentsis pankasid, millest enamik saavad byrsi liikmeteks. Samuti kui company on niinimetatud public, siis miks mitte teha ka neile firmadele soodustusi kuna nemad jagavad oma kasumit.
Systeem peaks olema enamvyhem sama kui E-bay vyi YAhoo auctions. Samamoodi ka vyiks olla hinnatud turutegijate ja firmade reitingud byrsi ja traderite poolt. Raha peaks tulema ainult comissionitest.
Byrsi executive board vyiks koosneda aktiivsematest turutegijatest ning parimatest firmade juhtidest. Nad tyytavad byrsi heaks tasuta, vyljaarvatud stockoptsioonid quarterly, sest ka see byrs on aktsiaselts.
Enne pole mytet reguleerima hakata kui asi tyytab. Yldistav vaade uuest EESTI byrsist!
Rahakompassil olevat tänavu vähem külastajaid olnud kui varem. Mis kinnitab minu väiteid. Investorid ei tule enne, kui usalduse taastamiseks midagi on ette võetud, kasvõi mingi näilise efektiga tegevus, mis mõjuks psühholoogiliselt.
noh, näilise efektiga tegevus on ju tehtud - FI võitleb inside trading'uga enneolematult vihaselt ja leppimatult ning vastavad uudis ka pressile saadetud...
ÄP 10.10.2002
Hüvasti, gängibörs!
Raimo Ülavere
Äripäeva uudistetoimetuse juht
Kui teilt “Tahad miljonäriks” saates peaks küsitama, kellele kuulub Tallinna börs, ja te vastate, et Soome börsile HEX, siis tõenäoliselt õnnitleb Hannes Võrno teid ilusa ümmarguse rahasumma võitmise eest ning lubab asuda raskemate küsimuste juurde. Formaalselt on teil tõesti õigus ja olete oma raha ausalt välja teeninud. Sisuliselt on aga Tallinna börs ärastatud, seda juba mõned aastad tagasi.
Tallinna börs on kitsa huvigrupi mängukann
Tallinna börs on mängukann mõnekümnest inimesest koosneva gang’i, eesti keeles jõugu käes: börsiettevõtete juhid, näputäis muid suurettevõtjaid ning nende käepikendused – maaklerid, analüütikud ning järelevalvega tegelejad. Väikeinvestoril pole börsile asja. Ja vaadates viimastel kuudel toimunut, tundub see nii jätkuvat veel pikka aega.
Teisipäeva õhtupoolikul tegi börsi noteerimiskomisjon üsna ootuspärase otsuse – Hansapank sai 100 000 krooni trahvi, et ta ei takistanud Indrek Neiveltil insaidertehingut tegemast. Ehkki olemuselt pisut kummaline, no kuidas oleks Hansapank kui organisatsioon saanud takistada pangajuhti sisetehinguid tegemast, aga siiski asi põhijoontes selge – pangas puudus korrektne süsteem ja pank sai Neivelti kiire rikastumise himu tõttu trahvi. Kuid asi, millest ma sugugi aru ei saa, on see, miks ei avalikustata uurimisematerjale.
Mäletan, millise bravuuriga avaldas börs uurimismaterjalid Pro Kapitali juhtumi puhul – detailsed tehingute kirjeldused koos viidetega, milliseid reglemendipunkte on rikutud. Asja vürtsitasid veel börsijuhi Gert Tiivase mahlakad kommentaarid… Ühesõnaga, kõigile sai selgeks, mida ja kuidas on Pro Kapital ja Ernesto Preatoni valesti teinud. Ja samas, insaiderluse ja börsi läbipaistvuse koha pealt sadu kordi olulisem juhtum, elik mis ikkagi toimus Neivelti tehinguga, jäetakse saladuseks. Pro Kapitali juhtum avalikustati, kuna aktsia oli niigi väheatraktiivne ja pealegi oli tegu välismaalasega. Neivelti juhtumit ei avalikustata, kuna tegemist on Eesti suurima panga juhiga ehk mõjukaima ärimehega mitte ainult Eestis, vaid Balti riikides üldse. Muud põhjendust ma sellele kahjuks küll ei leia.
Lugesin esmaspäevasest Äripäevast, kuidas börsifirmade juhid, pakatades optimismist, prognoosivad uusi ettevõtteid börsile, uusi aktsiaid ja emissioone. Paraku nii on teinud nad iga aasta ja midagi pole muutunud. Ning see jutt ei ole olnud enne ega olnud ka seekord usutav. Sest börsifirmade juhid tunnevad väikeaktsionäride pärast muret, sedagi formaalselt, ainult kord aastas, selsamal börsimessil. Ja börs ilma väikeaktsionärideta on mõttetu koht. Ja väikeaktsionärid on börsilt läinud, sest puudub usk börsitehingute puhtusesse. Ja jõugul on ükskõik, sest väikeaktsionäridele on “mütsid” juba sügavalt silmile tõmmatud ja raha tasku pandud.
Kõige kurvem asja juures on see, et potentsiaalseid väikeinvestoreid on Eestis olemas, elik rahapuuduse taha asi ei jääks. Viimase poole aastaga on eraisikute hoiuste jääk kasvanud üle miljardi krooni võrra. Kokku oli eraisikutel raha pankades hoiustel augusti lõpu seisuga ligi 21 miljardit krooni, sellest üle poole madalaprotsendilisel nõudmiseni kontodel. Raha olemasolu saab tuvastada ka lihtsamalt, visuaalsel vaatlusel – sõitke mõnel reede õhtul või laupäeva lõuna paiku suurtesse kaubanduskeskustesse ja proovige autoga parkida sissepääsule lähemale kui 100 meetrit. Keeruline ülesanne.
Ärge investeerige börsile, tarbige ja puhake parem
Nii turuosalised (jõugu slängis börsil kauplejaid) kui ka järelevalvega tegelejad kinnitavad, et täna on olukord hoopis teine kui mõned aastad tagasi ja insaidertehinguid tõenäoliselt nii palju ei tehta. Aga loomulikult ei tehta, sest pole enam kellelegi mütsi pähe tõmmata! Tehingute tegemine käib peamiselt kümmekonna aktiivse suurinvestori vahel, a la Hansa müüb ja Ühis ostab.
Ja nii tundub see jätkuvat ka tulevikus. Indrek Neivelt saab teha karistamatult insaiderit, Meelis Milder kiidab takka ning saab vastu laenu Baltikas oma aktsiaosaluse suurendamiseks (tõmmates väikeaktsionäridele ikka kah mütsi pähe), Jüri Käo viib aga takistamatult Kaubamajast raha välja ja tagatipuks mätsivad nende käepikendused kõik vähegi valgustkartva kinni. Kuni teated Tallinna börsilt on sellised, pole väikeaktsionäril sinna asja. Ostke parem teatri- või kinopilet ning sõitke soojale maale suve pikendama. Adios, Tallinna gängibörs!
Hüvasti, gängibörs!
Raimo Ülavere
Äripäeva uudistetoimetuse juht
Kui teilt “Tahad miljonäriks” saates peaks küsitama, kellele kuulub Tallinna börs, ja te vastate, et Soome börsile HEX, siis tõenäoliselt õnnitleb Hannes Võrno teid ilusa ümmarguse rahasumma võitmise eest ning lubab asuda raskemate küsimuste juurde. Formaalselt on teil tõesti õigus ja olete oma raha ausalt välja teeninud. Sisuliselt on aga Tallinna börs ärastatud, seda juba mõned aastad tagasi.
Tallinna börs on kitsa huvigrupi mängukann
Tallinna börs on mängukann mõnekümnest inimesest koosneva gang’i, eesti keeles jõugu käes: börsiettevõtete juhid, näputäis muid suurettevõtjaid ning nende käepikendused – maaklerid, analüütikud ning järelevalvega tegelejad. Väikeinvestoril pole börsile asja. Ja vaadates viimastel kuudel toimunut, tundub see nii jätkuvat veel pikka aega.
Teisipäeva õhtupoolikul tegi börsi noteerimiskomisjon üsna ootuspärase otsuse – Hansapank sai 100 000 krooni trahvi, et ta ei takistanud Indrek Neiveltil insaidertehingut tegemast. Ehkki olemuselt pisut kummaline, no kuidas oleks Hansapank kui organisatsioon saanud takistada pangajuhti sisetehinguid tegemast, aga siiski asi põhijoontes selge – pangas puudus korrektne süsteem ja pank sai Neivelti kiire rikastumise himu tõttu trahvi. Kuid asi, millest ma sugugi aru ei saa, on see, miks ei avalikustata uurimisematerjale.
Mäletan, millise bravuuriga avaldas börs uurimismaterjalid Pro Kapitali juhtumi puhul – detailsed tehingute kirjeldused koos viidetega, milliseid reglemendipunkte on rikutud. Asja vürtsitasid veel börsijuhi Gert Tiivase mahlakad kommentaarid… Ühesõnaga, kõigile sai selgeks, mida ja kuidas on Pro Kapital ja Ernesto Preatoni valesti teinud. Ja samas, insaiderluse ja börsi läbipaistvuse koha pealt sadu kordi olulisem juhtum, elik mis ikkagi toimus Neivelti tehinguga, jäetakse saladuseks. Pro Kapitali juhtum avalikustati, kuna aktsia oli niigi väheatraktiivne ja pealegi oli tegu välismaalasega. Neivelti juhtumit ei avalikustata, kuna tegemist on Eesti suurima panga juhiga ehk mõjukaima ärimehega mitte ainult Eestis, vaid Balti riikides üldse. Muud põhjendust ma sellele kahjuks küll ei leia.
Lugesin esmaspäevasest Äripäevast, kuidas börsifirmade juhid, pakatades optimismist, prognoosivad uusi ettevõtteid börsile, uusi aktsiaid ja emissioone. Paraku nii on teinud nad iga aasta ja midagi pole muutunud. Ning see jutt ei ole olnud enne ega olnud ka seekord usutav. Sest börsifirmade juhid tunnevad väikeaktsionäride pärast muret, sedagi formaalselt, ainult kord aastas, selsamal börsimessil. Ja börs ilma väikeaktsionärideta on mõttetu koht. Ja väikeaktsionärid on börsilt läinud, sest puudub usk börsitehingute puhtusesse. Ja jõugul on ükskõik, sest väikeaktsionäridele on “mütsid” juba sügavalt silmile tõmmatud ja raha tasku pandud.
Kõige kurvem asja juures on see, et potentsiaalseid väikeinvestoreid on Eestis olemas, elik rahapuuduse taha asi ei jääks. Viimase poole aastaga on eraisikute hoiuste jääk kasvanud üle miljardi krooni võrra. Kokku oli eraisikutel raha pankades hoiustel augusti lõpu seisuga ligi 21 miljardit krooni, sellest üle poole madalaprotsendilisel nõudmiseni kontodel. Raha olemasolu saab tuvastada ka lihtsamalt, visuaalsel vaatlusel – sõitke mõnel reede õhtul või laupäeva lõuna paiku suurtesse kaubanduskeskustesse ja proovige autoga parkida sissepääsule lähemale kui 100 meetrit. Keeruline ülesanne.
Ärge investeerige börsile, tarbige ja puhake parem
Nii turuosalised (jõugu slängis börsil kauplejaid) kui ka järelevalvega tegelejad kinnitavad, et täna on olukord hoopis teine kui mõned aastad tagasi ja insaidertehinguid tõenäoliselt nii palju ei tehta. Aga loomulikult ei tehta, sest pole enam kellelegi mütsi pähe tõmmata! Tehingute tegemine käib peamiselt kümmekonna aktiivse suurinvestori vahel, a la Hansa müüb ja Ühis ostab.
Ja nii tundub see jätkuvat ka tulevikus. Indrek Neivelt saab teha karistamatult insaiderit, Meelis Milder kiidab takka ning saab vastu laenu Baltikas oma aktsiaosaluse suurendamiseks (tõmmates väikeaktsionäridele ikka kah mütsi pähe), Jüri Käo viib aga takistamatult Kaubamajast raha välja ja tagatipuks mätsivad nende käepikendused kõik vähegi valgustkartva kinni. Kuni teated Tallinna börsilt on sellised, pole väikeaktsionäril sinna asja. Ostke parem teatri- või kinopilet ning sõitke soojale maale suve pikendama. Adios, Tallinna gängibörs!
MOTT
muuseas mio, herr Ülavere tituleerib end endiselt gängibörsil noteeritud Hansapanga väikeaktsionäriks - vähem mögesh, rohkem tegesh...ja kui seda gängibörsi ei oleks, siis millest vaene ÄP veel kirjutaks? kuidas kodu sisustada?
aga sellest ta ju kirjutabki. isegi miljonimängus küsiti, ÄP-l on niipalju lisasid, et keegi neid ei tea...
aga jutt jumala õige, ja ma ei saa aru, miks seda tse-d vaja on, kas selleks et irvitada väike investori üle, ja teha kokkulepitud tehinguid paar minutit enne sulgemist ja peale sulgemist.
Olin ise samuti HP väikeaktsionär samal ajal kui Neivelt oma kelatud tehingut tegi, kuid ei suuda tänini kokku liita kui palju ma siis Neivelti tehingu tõttu kaotasin. Pull lugu, üks insider müüb teisele ja kokkuvõttes said mõlemad väikeinvestori arvelt tulu? Või väidab keegi, et Rootslased ei teadnud, et nad aktsiate kokkuostmise ära lõpetavad? Palju on mainitud, et tehing tehti peale börsi sulgemist ja mis siis. Helsingi börs oli ju lahti. Olen ka ise börsiväliselt näiteks laupäeval tehingut teinud ja ei leia selles midagi ebaseaduslikku. Pigem tundub, et virisejatel on lihtsalt vaja vabandust miks omal asjad alati välja ei tule. Kohe parem enesetunne kui saad öelda, et olen kõva mees aga näe kõiksugu sullerid rikkusid minu dealid ära.
Cynic, oled sa m6elnud et see tehing oli lihtsalt v6imalus rootslaste poolt maksta preemiat neiveltile ilma makse maksmata vastutuleliku käitumise eest yhinemisprotsessi läbiviimisel?
just a speculation..
just a speculation..
Vaevalt. Toona polnud Neivelt veel esimene viiul. Ka poleks Rootslased ilmselt nii kokkuhoidlikud- nad ju röögatute maksude maksmisega harjunud.
Neivelti diil on selline, mis võib tõesti "pea kogemata" tehtud olla (mõtlen siinkohal seda, et eesmärk EI olnud siseinfot kuritarvitad). Ma arvan ka et selle aja (98 sügis) tehingutest leiaks ka oluliselt konkreetsemaid "süüteo tunnusega" tehinguid...
kas just kogemata, aga pigem ülepeakaela. erinevalt tegijatest suuraktsionäridest olid IN aktsiad vististi tema oma nime peal. sestap oli vaja ka forwardiga susserdada ja hiljem makse "optimeerida".
cynic, Sinu poolt toodu on ka yx põhilisemaid insider trading'u kaitsjate argumente - victimless crime.
karumõmm, rõhk läks Sul valesti: (mõtlen siinkohal seda, et eesmärk ei olnud SISEINFOT KURITARVITADA, vaid lihtsalt infot kasutada).
cynic, Sinu poolt toodu on ka yx põhilisemaid insider trading'u kaitsjate argumente - victimless crime.
karumõmm, rõhk läks Sul valesti: (mõtlen siinkohal seda, et eesmärk ei olnud SISEINFOT KURITARVITADA, vaid lihtsalt infot kasutada).
kes sai peale tehingut hansa juhiks?
mis sa arvad et esimesi viiuleid valitakse peale kontserdi algust vä?
selle teema yle on m6ttetu vaielda.
advokaadid v6ivad t6estada mida tahes, ykskoik kui idiootsetele faktidele tuginedes.
miks keegi enam kainet m6istust ei kasuta?
kohus teeb oma otsused, aga inimesel on isiklikuks arvamuseks oma ruum.
ja ma saan ka sellest aru et neiveltiga vaenlane olla pole kasulik.
aga _k6ikide_ hädade algus on ikkagi inmlik kurjus ja pahadus, omaksupyyd jne.
seega mis m6tet on mökata ja maailma vastu v6idelda.
kui mäng ei sobi, ära mängi.
kui pole mängijaid pole ka mängul m6tet..
mis sa arvad et esimesi viiuleid valitakse peale kontserdi algust vä?
selle teema yle on m6ttetu vaielda.
advokaadid v6ivad t6estada mida tahes, ykskoik kui idiootsetele faktidele tuginedes.
miks keegi enam kainet m6istust ei kasuta?
kohus teeb oma otsused, aga inimesel on isiklikuks arvamuseks oma ruum.
ja ma saan ka sellest aru et neiveltiga vaenlane olla pole kasulik.
aga _k6ikide_ hädade algus on ikkagi inmlik kurjus ja pahadus, omaksupyyd jne.
seega mis m6tet on mökata ja maailma vastu v6idelda.
kui mäng ei sobi, ära mängi.
kui pole mängijaid pole ka mängul m6tet..
Ajakirjanduses keegi mainis, et ka teised omanikud tegid sel ajal sisetehinguid. Miks omanikud üldse nii "head asja" maha müüsid?
Mind huvitab hoopis Leks Kindlustuse lugu. Miks pole avalikustatud, kes tegi viimasel hetkel enne ostupakkumise tegemist selle tohutu suure tehingu?
Mind huvitab hoopis Leks Kindlustuse lugu. Miks pole avalikustatud, kes tegi viimasel hetkel enne ostupakkumise tegemist selle tohutu suure tehingu?