—
Credit Suisse First Boston Europe (CSFB) alustab täna kauplemist Tallinna Börsil, teatas Tallinna börs.
CSFB on juhtiv globaalne investeerimispank ja esimene Londonis paiknev Tallinna Börsi liige. Tallinna Börsil on 14 liiget, milledest 5 kauplevad väljaspool Eestit. reklaam lisainfo ja tellimused : 6670045
—
Neist välisliikmeist pole minu meelest seni ükski aktiivset kauplemist alustanud. Kuna neile on liikmeksolek nii kallis, siis miks nad üldse on liikmed.
Peale Hansa, Telekomi ja Norma oleks ikka börsile rohkem ettevõtteid vaja. Enne nad vist ei tule, kui hinnatasemed börsil kõrgemale lähevad. Börs peaks keskenduma aktsiahindade taseme tõstmisele, siis läheb aktiivsus suuremaks. Vastastikune protsess.
Börsile oleks küll politseiriiki ja nulltolerantsi vaja, et vastutaksid need inimesed, kes börsi usaldusväärsust uuristavad. Kui inimeste ahnust ei osata kontrollida, sõidabki vabaturumajandus võssa ja siis on vasakpoolsetel poliitikutel tuult veskile. Kas pole?
Uus kantimise näide, kus sajad EVP-de eest aktsiaid ostnud isikud raha kaotavad. Ettevõtted on aastaid kahjumis ja ei pankrotistu, see aga üsna kähku.
---
Virumaa Teataja: Pankrotti taotlev Tamsalu TERKO jätkab uue nime all
Eile selgus Tamsalu TERKO pankrotiistungil, et tegevuse lõpetanud firma jätkab tegutsemist teise nime all.
Lisaks teraviljasaaduste tootmisele veel sea- ja kanakasvatusega tegelenud maakonna üks tuntumaid põllumajandusettevõtteid Tamsalu TERKO esitas tänavu suvel ise maakohtule pankrotiavalduse, kirjutab Virumaa Teataja.
Firma juht Aadu Jaansoo rääkis eile kohtus, et ettevõte oli esmakordselt kahjumis 1999. aastal, sest Venemaalt ja Saksamaalt Eestisse toodud odavad munad ja teravili tõrjusid kohaliku tootja turult kõrvale.
Majandusraskuste ületamiseks võttis firma Hansapangalt 16 miljonit krooni laenu, kuid läinud aastal esitas pank Tamsalu TERKO-le üheksa miljoni krooni suuruse võlanõude ega soostunud selle tasumise tähtaega enam pikendama. Lisaks Hansapangale nõudis Eesti Erastamisagentuur ettevõtte erastamise eest Tamsalu TERKO-lt üle 20 miljoni krooni.
Mullu moodustati ka uus aktsiaselts Tamsalu Veskid, mille üks omanikest ja juhtidest on Aadu Jaansoo.
Vastates kohtunik Irma Külavee küsimusele, tunnistas Jaansoo, et loodud uus firma Tamsalu Veskid liisib Hansaliisingult Tamsalu TERKO endiseid varasid ja jätkab sama tegevusega, s.o teraviljasaaduste tootmise ning sea- ja linnukasvatusega. Ka on enamik uue ettevõtte juhtidest ja töötajatest samad, mis Tamsalu TERKOs.
Tamsalu TERKO ajutine pankrotihaldur Sirje Tael ei osanud eile öelda, kas firma majandusraskused on seotud juhtimisveaga. Tael lubas seda uurida pankrotimenetluse käigus. Samuti lubas ta selgitada, kas firma tegevus vastab kehtivale seadusandlusele ja äri headele tavadele.
Lääne-Viru maksuameti direktor Tiit Hallikma ütles Virumaa Teatajale, et ootab pankrotihaldurilt selgitust eeskätt Tamsalu TERKO majanduslike tagamaade ja tehingute õigsuse kohta.
Siia võib lisada analoogilise juhtumina Keila TERKO.
Minu meelest oleks Eestis sama moodi vaja äritavadele kriitilise pilguga vaadata, nagu USA-s. Ega Eestis asjad paremad küll ei tohiks olla. :)
Minu meelest oleks Eestis sama moodi vaja äritavadele kriitilise pilguga vaadata, nagu USA-s. Ega Eestis asjad paremad küll ei tohiks olla. :)
USAs näitavad oma rahulolematust äritavadega välja ka näiteks börsid.
Tallinna Börs, mis on nüüd väärtpaberite registriga ühe katuse all ja viimane oma registriga usalduse suurenemist taotlebki, võiks sellega täiesti tegeleda. Kui nad ise aktsiate registrit peavad, on neil palju infot olemas. Eesti väiksuse ja kulude kokkuhoiu vajaduse tõttu oleks see hea mõte. Finantsinspektsioon/riiklik järelevalve ei ole ju veel toimima hakanud.
Eesti liikumisel vabaturumajandusse arvasid mõned, kes asjast aru ei saanud, et vabaturumajandus tähendab hundiseaduseid. Vastupidi, kui on suuremad vabadused, on rohkem võimalusi reegleid rikkuda ja järelevalve peab olema veel suutlikum.
Tallinna Börs, mis on nüüd väärtpaberite registriga ühe katuse all ja viimane oma registriga usalduse suurenemist taotlebki, võiks sellega täiesti tegeleda. Kui nad ise aktsiate registrit peavad, on neil palju infot olemas. Eesti väiksuse ja kulude kokkuhoiu vajaduse tõttu oleks see hea mõte. Finantsinspektsioon/riiklik järelevalve ei ole ju veel toimima hakanud.
Eesti liikumisel vabaturumajandusse arvasid mõned, kes asjast aru ei saanud, et vabaturumajandus tähendab hundiseaduseid. Vastupidi, kui on suuremad vabadused, on rohkem võimalusi reegleid rikkuda ja järelevalve peab olema veel suutlikum.
Psühholoogiline efekt oleks kui mõni üksik rikkuja vahele võetakse ja siis nö. näidisprotsess tehakse. Avalikkuse usaldus kasvaks ja teiselt poolt edaspidised rikkujad mõtleksid enne veel ühe korra. Praegu on nii, et asjapulgad laiutavad käsi, näe läks sedaviisi ja kõik.
Kui näiteks M. Eenmaa jne. olid tõesti suurte rikkumiste tõttu süüdi Maapanga pankrotis, siis pidanuks karistused olema karmimad.
Kui efektiivsus majanduses ei suurene, ei jõua Eesti kunagi kõrge elatustaseme lähedalegi ega 10% püsiva majanduskasvuni, mida mõned äriliidrid pasundavad. Ma imestan, miks seadusandjad sellest aru ei saa. Vist sellepärast, et kes juba kõrgel ametikohal istub on eluga niigi rahul ega hooli muust kui vaikselt oma pukil kükitamisest. Majanduskriisi ajal ei kannata nemad, vaid rahvas.
Kui näiteks M. Eenmaa jne. olid tõesti suurte rikkumiste tõttu süüdi Maapanga pankrotis, siis pidanuks karistused olema karmimad.
Kui efektiivsus majanduses ei suurene, ei jõua Eesti kunagi kõrge elatustaseme lähedalegi ega 10% püsiva majanduskasvuni, mida mõned äriliidrid pasundavad. Ma imestan, miks seadusandjad sellest aru ei saa. Vist sellepärast, et kes juba kõrgel ametikohal istub on eluga niigi rahul ega hooli muust kui vaikselt oma pukil kükitamisest. Majanduskriisi ajal ei kannata nemad, vaid rahvas.
Mio, he won. You lost. Get over it.
Mina ei kaotanud midagi.
Ok, ostsin 10 sent per share 2000 aktsiat. See pole kaotus. Oluline on, et see on norm ja seepärast börs ja turumajandus Eestis kärvab.
Ok, ostsin 10 sent per share 2000 aktsiat. See pole kaotus. Oluline on, et see on norm ja seepärast börs ja turumajandus Eestis kärvab.
teooria ytleb, et karistamisel annab rohkem effekti vahelejäämisev6imalus kui et vahelejäämisel ootav karistus. kui k6ik patustajad jääksid vahele 100% ja karistuseks oleks kasv6i kuupalk, poleks m6tet kuritegfusid teha. kui aga karistus on miljard ja vahelejäämise t6enäosus 1:10000 siis on tegemist lotoga.
niiet eelk6ige on vaja anda edasi message et seaduserikkumisi ei sallita. karistus on vajalik, kuid peamine on vahele jäämine.
niiet eelk6ige on vaja anda edasi message et seaduserikkumisi ei sallita. karistus on vajalik, kuid peamine on vahele jäämine.
eeee, mis sellel foorumil CSFB kauplemise alustamisega pistmist on?
Loe tähelepanelikult algust. Küsimus on selles, kas CSFB-l on siin nüüd või varsti enam millegagi kaubelda. Börsi elu eeldus on tõhusam järelevalve ja kõrgemad äristandardid.
Aktiivse kauplemise asemel on meil hoopis sellised väikeaktsionäre puudutavad uudised, nagu eespool toodud. See on irooniline peedistamise pealkiri. :)
Mio, võta kätte (kui võimalik) ja mine joo mõne majandusteadlase või maakleriga õlut mõnel õhtupoolikul ja sa saad teada, et asi ei ole ei järelevalves ega äristandardites, vaid selles, et Eesti asus teadlikult Kontinentaal-Euroopa õigusruumi kunagi ja selles õigus- ja äriruumis ei ole aktsiaturgudel nii olulist rolli kui näiteks Anglo-Ameerika õigusruumis. Selle asja kohta on teadlased ümber maailma kirjutanud igasugu pabereid teemal "legal determinants of external finance." Börs on siis koht, kuhu minna ja kus olla, kui sealt kaasatava kapitali hind on kõiki kaasnevaid kohustusi arvesse võttes konkurentsivõimeline.
CSFB tulemine siia sebima ei tähenda muud, kui seda, et mõni kohalik suurem kaotab tõenäoliselt veidi turuosa. Suurem kauplejate arv ja võib-olla esialgu veidi teistsugune lähenemine võivad pilti huvitavamaks muuta küll, kuid seni kuni mõni maakler teeb ikka ligi poole tehingutest, ei muutu OLULISELT MIDAGI. Seni kuni pole uusi emitente ei muutu samuti OLULISELT MIDAGI. Eesti on riik, kus ruulivad pangad, otse-investorid ja vahest ka venture-mehed...
CSFB tulemine siia sebima ei tähenda muud, kui seda, et mõni kohalik suurem kaotab tõenäoliselt veidi turuosa. Suurem kauplejate arv ja võib-olla esialgu veidi teistsugune lähenemine võivad pilti huvitavamaks muuta küll, kuid seni kuni mõni maakler teeb ikka ligi poole tehingutest, ei muutu OLULISELT MIDAGI. Seni kuni pole uusi emitente ei muutu samuti OLULISELT MIDAGI. Eesti on riik, kus ruulivad pangad, otse-investorid ja vahest ka venture-mehed...
mnjah, ma olen küll siiani arvanud ja arvan ka edaspidi, et järelevalve eeldus on börsi elu, mitte vastupidi. küll aga on võimalik järelevalve "tõhustamisega" elu börsil tappa.
aga räägi, kuidas börs aktsiahindu tõstma peaks hakkama.
aga räägi, kuidas börs aktsiahindu tõstma peaks hakkama.
CSFB bossid lugesid et eestis neivelt ei saanudki karistada ja tulid siia raha tegema!!!
eks usast ka k6ik röövlid mehhikosse p6genevad ju hahaha :)
eks usast ka k6ik röövlid mehhikosse p6genevad ju hahaha :)
Neil on tegelikult ükskõik, ma arvan... HEXi liikmed on nad Nokia pärast niikuinii ja see "väike maks" Tallinna Börsi-nimelise lisafeatuuri eest on nii suurele institutsioonile köömes...
Võiks asjast rääkida.
See kontinentaal-euroopa pangamudel hakkas viimase börsimulli aegu isegi hingusele minema. Sellest rääkida on vanamoeline.
Õiguslik ja institutsiooniline raamistik on ikka eelduseks börsile, mitte vastupidi. Aga võib-olla on Eesti liiga väike vajalike struktuuride moodustamiseks. Eks siis olegi õige aeg end Euroopa Ühendriikidele müüa.
See kontinentaal-euroopa pangamudel hakkas viimase börsimulli aegu isegi hingusele minema. Sellest rääkida on vanamoeline.
Õiguslik ja institutsiooniline raamistik on ikka eelduseks börsile, mitte vastupidi. Aga võib-olla on Eesti liiga väike vajalike struktuuride moodustamiseks. Eks siis olegi õige aeg end Euroopa Ühendriikidele müüa.
Kui järelevalve eeldus on börsi aktiivsus, siis selle analoogia on, et enne kauplusse sisnemist tuleb kaupmehele raha maksta, mille eest võib kaupa valida. Sobivat kaupa ei pruugi üldse ollagi. Ei saa sundida kärssnina kotis ostma.
Üks mees ülalmainitud ettevõttest ütles, et sügisest algab meil hea elu.
Finantsvahendus sellepärast läbi pankade käibki, et väärtpaberiturg ei ole usaldusväärne. On selge, et see viitab tegutsemisvajadusele.
Eesmineva põlvkonna luukerede kapist väljarebimisega leiab noorem põlvkond oma koha ühiskonnas. :) See on aja küsimus.
Eesmineva põlvkonna luukerede kapist väljarebimisega leiab noorem põlvkond oma koha ühiskonnas. :) See on aja küsimus.
Ja börsi käive suurenes neli korda.... Ühelt miljonilt neljale..
On ikka koomiline küll.
On ikka koomiline küll.