Tammelehe 6.
Sai eile käidud reaalselt Tammelehe 4 kortereid vaatamas ja kohapeal pilt nukker. Maja karp püsti aga sisetöid ei ole tegema hakatud, hoone ilma usteta ja seega reaalselt maha jäetud. Olen ise sama valdkonna peal ja mitte ükski arendaja ei jäta hoonet lahtiselt kui aknad ees aga uksi pole. Kyproc seinas mis hetke ilmadega rikneb kiiresti. Kõrval peaks ehitus olema alanud Tammelehe 6 objektil aga seal ei ole isegi vundamendiga alustatud.
renx911
Tammelehe 6.
Sai eile käidud reaalselt Tammelehe 4 kortereid vaatamas ja kohapeal pilt nukker. Maja karp püsti aga sisetöid ei ole tegema hakatud, hoone ilma usteta ja seega reaalselt maha jäetud. Olen ise sama valdkonna peal ja mitte ükski arendaja ei jäta hoonet lahtiselt kui aknad ees aga uksi pole. Kyproc seinas mis hetke ilmadega rikneb kiiresti. Kõrval peaks ehitus olema alanud Tammelehe 6 objektil aga seal ei ole isegi vundamendiga alustatud.
Samas projekti all viimases uudises kirjas, et vundamendi rajamine algas. Veidi nagu valetamine.
Tammelehe arendusel tundub olevat seos sama projektiga, mis Estateguru teemas on maksetega hädas. Keegi on neid teisi arendusi ka vaatamas käinud, et mis seisus need omadega on?
Ma väga Tammelehtede pärast ei muretseks, nagunii on neil plaanis laenud refinida (kahtlustan, et EstateGurusse). Lõpuks laenud on vähemalt mingilgi määral tagatud ning vaevalt et Mihkel Roosme (EG juhatuse liige) endale väga piinlikku lugu lubada tahab.
Facebookist selline lugu. IMO näitab eelkõige seda, et suur osa ajast väikeinvestor ikka üldse ei adu, kuhu ta enda raha paneb. Tundub, et siin on kogu pank pandud suvalisele järeleturult leitud projektile, mis näitas kõrgeimat indikatiivset XIRR-i ilma projekti endaga tutvumata (eelkõige, et tegu sisuliselt omakapitaliprojektiga). Juba aasta algul tuli seal uuendus, mille kohaselt korterid valmivad alles november 2019 lõpus.
Seega süüdistused portaali suunal siin minu hinnangul alusetult aga probleem ometigi tõsine - kuidas kaitsta ennast mainekahju eest, kui realiseeruvad riskid, mille eest on adekvaatselt hoiatatud aga mida investorid ei ole viitsinud lugeda?
Seega süüdistused portaali suunal siin minu hinnangul alusetult aga probleem ometigi tõsine - kuidas kaitsta ennast mainekahju eest, kui realiseeruvad riskid, mille eest on adekvaatselt hoiatatud aga mida investorid ei ole viitsinud lugeda?
Ega jah, järelturult osta projekti, mis lubab 74% tootlust, on täiesti riskivaba rahapaigutus.
Probleem antud juhul siiski ka keskkonnas. Projekti lõppkuupäeva edasilükkumine oli juba ammu kindel ja teada, ometi kuvati keskkonnas rahumeeli tootlust esialgse lõppkuupäeva arvestusega. Pole see sugugi ainus projekt, millega sama seis.
Loomulikult lõppkokkuvõttes investor vastutab ise aga arvestades, et ka selles osas on konkurentsi küll, peab CE lähemal ajal liigutama hakkama või lähevad teised mööda (ja raha mujale).
Loomulikult lõppkokkuvõttes investor vastutab ise aga arvestades, et ka selles osas on konkurentsi küll, peab CE lähemal ajal liigutama hakkama või lähevad teised mööda (ja raha mujale).
Samas see ju ongi probleem, et kui koheselt edasi lükata ja hiljem veel, siis tulevad süüdistused, et miks te lükkate edasi iga natukese aja tagant ja keegi enam uusi tähtaegasid ei usalda. Tootluse kuvamisel järelturul on vähemalt kahes kohas kirjas, et see on indikatiivne number. Kui see üldse ära võtta, siis ma kardan, et järelturg enam sisuliselt ei toimiks ja oleks investorite seis igatahes halvem. Ongi lõhkine küna siis?
Praegu saab osta Q-Haus Balticut üle 100% tootlusega. Paberi peal veel parem investeering :). Selliseid häid laenutükke on veel, millel järelturul üle 100% tootlus. Majanduse jahtudes pidi see juhtuma, paarteist pluss % on ju selline intress, mis on turust pikalt kõrgem neile ettevõtetele, kes vähegi mõistlikule rahale ligi pääsevad. Järelikult on ühisrahastust vajavatel ettevõtetel omakapital väike või olematu, väiksemgi risk realiseerub kohe selle tekkides laenuandjatele.
Kinnisvara tagatisel antud laenude risk on väiksem ja sealt peaks lõpuks midagi tagasi saama. Selge on see, et enne kui korterid müüdud on, midagi tagasi maksta ei saa. Sellega oleks võinud arvestada neile laenates. Panga laenulepingud on sellised, et iga korteri müügi korral pead neile kindla protsendi või summa kohe ära maksma. Alles viimastest korteritest saad ülejäänud osa omanikele või ühisrahastustele anda. Mida teha saaks on tagada, et igasuguste "juhtimiskuludega ja müügikuludega" arendaja liiga palju projektist välja ei viiks. See eeldaks muidugi juba CE head juhtimist.
Kokkuvõtteks keskmistavad erinevad pankrotid ja rahakaotused ühisrahastuste investeeringute tulususe mõistlikuks. Esimesed teenisid üle selle, viimased jäävad kotti hoidma.
Kinnisvara tagatisel antud laenude risk on väiksem ja sealt peaks lõpuks midagi tagasi saama. Selge on see, et enne kui korterid müüdud on, midagi tagasi maksta ei saa. Sellega oleks võinud arvestada neile laenates. Panga laenulepingud on sellised, et iga korteri müügi korral pead neile kindla protsendi või summa kohe ära maksma. Alles viimastest korteritest saad ülejäänud osa omanikele või ühisrahastustele anda. Mida teha saaks on tagada, et igasuguste "juhtimiskuludega ja müügikuludega" arendaja liiga palju projektist välja ei viiks. See eeldaks muidugi juba CE head juhtimist.
Kokkuvõtteks keskmistavad erinevad pankrotid ja rahakaotused ühisrahastuste investeeringute tulususe mõistlikuks. Esimesed teenisid üle selle, viimased jäävad kotti hoidma.
karvakera, väga tihti (ja ka konkreetse Läti projekti puhul) on tegemist mezzanine laenuga, mille puhul Eestis ca 12% on adekvaatne intressimäär ja ei peegelda seda, et tegu oleks projektiga, mis mujalt raha ei saaks. Umbes sellisel tasemel Eesti mezzanine projektid on CE-s ka liikunud. Seejuures ei saa portaalilt nõuda, et ta mezzanine laenu puhul kohaldaks võõrkapitalile omaseid maksegraafikuid. Esmalt makstakse ära ikkagi pangalaen, seejärel panga loal allutatud laen ja lõpuks omakapital. Seejuures kui projekti alguses on olnud teada, et maksmine sellisena toimub, siis ma ei näe ka mingit probleemi. Pigem võiks CE ehk projekti alguses selgemalt kommunikeerida seda, et ehitus on ebakindel valdkond ja projektide venimised ei ole ebatavalised.
Panin näpuga ka sinna Läti projektidesse Crowdis.
Lubati ikka taevamannat ja megatootlust ja suurt starti - kõik bürood 2-3 aastat tagasi btw Tallinnas.
Nagu nostalgia laks ikkagi see Riia kinnisvara ( sai sebitud ja suurelt unistatud eelmisel kümnendil).
Vaadates aga tänaseid tulemusi olenemata kes Riias projekti veab on ikka same-same.
Nagu 10 aastat tagasi. Kisa ja sebimist palju, villa vähe.
Ise nagu arvasin ka , et pigem rikkaks ei saada.
Paistab, et ei eksinud seega hea et rohkem raha ja aega ei raisanud.
Vot.
Lubati ikka taevamannat ja megatootlust ja suurt starti - kõik bürood 2-3 aastat tagasi btw Tallinnas.
Nagu nostalgia laks ikkagi see Riia kinnisvara ( sai sebitud ja suurelt unistatud eelmisel kümnendil).
Vaadates aga tänaseid tulemusi olenemata kes Riias projekti veab on ikka same-same.
Nagu 10 aastat tagasi. Kisa ja sebimist palju, villa vähe.
Ise nagu arvasin ka , et pigem rikkaks ei saada.
Paistab, et ei eksinud seega hea et rohkem raha ja aega ei raisanud.
Vot.
Vabandust, ma ühisrahastuses alles kollanokk, aga tahaks ka kangesti õppida! Kas ma saan õigesti aru, et läbi ühisrahastuse eelkõige kinnisvaraga seotud instrumentidesse investeerijad peavad end paremateks riskide hindajateks kui pankade krediidikomiteed ning omavad paremaid riskimudeleid kui need, mis pankades välja töötatud? Kas asi taandub põhimõtteliselt sellele?
Mingid jutud, et minnakse ühisrahastusse, kuna "pangas on palju bürokraatiat" on ju täielik absurd? Lisaks on pangale sobiva projekti intressimäär ilmselt alati madalam kui ühisrahastuses aktsepteeritav?
Mingid jutud, et minnakse ühisrahastusse, kuna "pangas on palju bürokraatiat" on ju täielik absurd? Lisaks on pangale sobiva projekti intressimäär ilmselt alati madalam kui ühisrahastuses aktsepteeritav?
Kellel juurdepääs, teeb ehk kokkuvõtte.
Huvitav kuidas see vestlus võis olla?
Tauri:"Loit, mis teil seal CE-s toimub? Projektid lähevad hapuks, infot ei tule, investorid istuvad teadmatuses.."
Loit:"Kahjuks on jah juhtunud kahetsusväärne lugu, et mitmete projektide puhul on realiseerunud vedaja risk, aga me ka mingit infot saa ja keeruline kommenteerida. Samas need ongi kõrge riski ja intressiga projektid ehk kõik on ok. Vaata kui investorid aktsepteeriks nii 5% intressi, siis me tooks ka kindlamaid arendusi oma platformile."
Huvitav kuidas see vestlus võis olla?
Tauri:"Loit, mis teil seal CE-s toimub? Projektid lähevad hapuks, infot ei tule, investorid istuvad teadmatuses.."
Loit:"Kahjuks on jah juhtunud kahetsusväärne lugu, et mitmete projektide puhul on realiseerunud vedaja risk, aga me ka mingit infot saa ja keeruline kommenteerida. Samas need ongi kõrge riski ja intressiga projektid ehk kõik on ok. Vaata kui investorid aktsepteeriks nii 5% intressi, siis me tooks ka kindlamaid arendusi oma platformile."
Mina olen jälle (ühisrahastusamatöörina) kõrvalt aru saanud, et selline vaba, paindlik ja liigsete reegliteta keskkond on just ühisrahastuse suur pluss. Reguleeritud börs on kuri ja paljude alatute nõuetega. Ühisrahastuses on kõik palju orgaanilisem ja parem. Info voogab just siis kui on selleks parasjagu õige aeg, mitte kui Kaarel Ots käsib.
Jällegi - ei tea, millest räägin, aga üle tsükli tundub mulle see, kv-põhine ühisrahastus vähe savijalgadel olema. Alustavate ettevõtete teema on midagi muud, aga seal ei ole ka 12% karanteeritud tootlust p.a. kohe oodata, mida crowdis üheskoos nagu rukist lõikamas käiakse
Jällegi - ei tea, millest räägin, aga üle tsükli tundub mulle see, kv-põhine ühisrahastus vähe savijalgadel olema. Alustavate ettevõtete teema on midagi muud, aga seal ei ole ka 12% karanteeritud tootlust p.a. kohe oodata, mida crowdis üheskoos nagu rukist lõikamas käiakse
TaivoS
Mina olen jälle (ühisrahastusamatöörina) kõrvalt aru saanud, et selline vaba, paindlik ja liigsete reegliteta keskkond on just ühisrahastuse suur pluss. Reguleeritud börs on kuri ja paljude alatute nõuetega. Ühisrahastuses on kõik palju orgaanilisem ja parem. Info voogab just siis kui on selleks parasjagu õige aeg, mitte kui Kaarel Ots käsib.
Jällegi - ei tea, millest räägin, aga üle tsükli tundub mulle see, kv-põhine ühisrahastus vähe savijalgadel olema. Alustavate ettevõtete teema on midagi muud, aga seal ei ole ka 12% karanteeritud tootlust p.a. kohe oodata, mida crowdis üheskoos nagu rukist lõikamas käiakse
lol, garanteeritud!
smith
Kokkuvõte artiklist ongi selline: Daniil Aal (EG projektijuht) vastab küsimusele, miks pole portaalides piisavalt kvaliteetseid projekte - et süüdi on investorid, kes ei aktsepteeri madalamaid intresse. Saksamaal on 5% ihaldusväärne, Eestis pole. Eesti investor tahab 10...12%. Loit Linnupõld (CE) lisab, et 5..8% puhul oleks võimalik laenu anda ka tipparendajatele. Seega suurim risk arenduses on ahne investor - see on küll vist ajakirjaniku lause.
Loomulikult väljendatakse rahulolematust ka ajakirjandusega, mis on üle reageerinud ja investoreid hirmutanud.
Kokkuvõte artiklist ongi selline: Daniil Aal (EG projektijuht) vastab küsimusele, miks pole portaalides piisavalt kvaliteetseid projekte - et süüdi on investorid, kes ei aktsepteeri madalamaid intresse. Saksamaal on 5% ihaldusväärne, Eestis pole. Eesti investor tahab 10...12%. Loit Linnupõld (CE) lisab, et 5..8% puhul oleks võimalik laenu anda ka tipparendajatele. Seega suurim risk arenduses on ahne investor - see on küll vist ajakirjaniku lause.
Loomulikult väljendatakse rahulolematust ka ajakirjandusega, mis on üle reageerinud ja investoreid hirmutanud.
Viru Halud OÜ osakapital on sel suvel kaks korda oksjonile pandud. Siin väljavõte 16.08.2019 ilmunud vallasasja enampakkumise teatest täitemenetluses:
Allikas: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?sid=&pdf=1&teated_id=1518745
Kohtutäitur Igor Prigoda avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 lõike 2 alusel.
Kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee vara:
Viru Halud OÜ (12671828), aadress: Lillemäe, Paatna küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond, 44411 osa nimiväärtusega 6400 eurot, mis moodustab 100% äriühingu osakapitalist. Viru Halud OÜ on käibemaksukohustlane 31.07.2014.a. Maksu- ja Tolliameti andmetel ettevõttel Viru Halud OÜ (12671828) seisuga 19.07.2019.a. maksuvõlg puudub.
Viru Halud OÜ (12671828) varadele on seatud kommertspant summas 662 500 eurot. Osakapital 6400 eurot.
Alghind: 4 800 euro(t).
Omanik: Janis Üksik (isikukood 37710020306)
...
Allikas: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?sid=&pdf=1&teated_id=1518745
Ja nüüd hakkab Viru Halude laenude pakkumisi järelturgu lendama.
partkoer
Viru Halud OÜ osakapital on sel suvel kaks korda oksjonile pandud.
Samas intressid laekuvad korralikult.
Vaatasin nüüd maksegraafiku, Viru Halud on maksnud nii kaua ka põhiosa plaanijärgselt tagasi.