Eesti on liitunud nii Viini kui Genfi konventsiooniga, mis käsitlevad liiklust. Paar väikest snippi nendest...
Viini 1968. aasta konventsioon:
Genfi 1949. aasta konventsioon:
Kuidas juhita sõidukid meil liiklusesse saavad, sellest mina aru ei saa. Kui ka eeldada, et juht on, aga kusagil kaugel ja üks paljude sõidukite peale, siis ei saa ma aru, kuidas tagatakse see, et juht on juhtimiseks sobivas seisundis.
USAs Google-i jne isesõitvat miljoneid kilomeetreid läbinud. Mingi konventsioon seda ei peata. Sama ka siin. Tõlgendatakse ümber ja asi korras (juht on olemas - arvuti! vms).
"Onu Ott" ... kas siis ei oleks mõtekas teha intermediate step ning rajada näiteks Indiasse lihtsalt juhtimiskeskus? Saaks siis masinad vurrama panna, mingeid positiivseid rahavooge tekitama hakata ning selle kõrvalt juba täismobiilsuse poole liikuda.
India ja Eesti vaheline internetiühendus on räige läägiga, see välistab hindude palkamise. Me võime siin omal kasvõi 5G autodesse panna, aga India ei nihku sellest meetritki meile lähemale.
Juhita sõitmise legaliseerimise osas on USA ja Hiina mitu aastat Euroopast ees. Seal on huvi selle vastu miskipärast suurem olnud. Võib-olla seetõttu, et seal on seda tehnoloogiat kauem arendatud. Kaugel Cleveron Mobility omadega on, teavad vaid nad ise. Soomes näiteks on üks startup vähemalt 5 aastat seda viimase miili probleemi lahendanud, sh ka Soome ja Norra lumistes talveoludes. Nende masinad suudavad lumisel teel kuni 30 km/h ise sõita: https://www.youtube.com/watch?v=iYJz59Mdfrk
Cleveron suudab vist hetkel ainult joonte vahel sõita või saab juba ilma joonteta ka hakkama?
Cleveroni lähenemise juures meeldib mulle see paindlikus, mida annab asjaolu, et nemad on disaininud nii tarkvara kui ka riistvara, mitte ei üritada mingisse Toyotasse kunstlikku aju sisse pumbata. Ma arvan, et ainuüksi sääst, mis tuleb sellest, et sa ei pea ühilduma kellegi teise süsteemidega, on meeletu.
"invictus" Ma arvan, et ainuüksi sääst, mis tuleb sellest, et sa ei pea ühilduma kellegi teise süsteemidega, on meeletu.
Miks DHL seda meeletut säästu ise ei taha kogeda ja otsib partnereid? Kas neil pole paari miljonit, et see asi ise ära teha?
Muide, kui sul on tehnoloogia, mis suudab _iga_ auto peal hakkama saada, on su ettevõttel oluliselt suurem potentsiaal kui ühele mudelile arendatud toode. See Toyota oli lihtsalt üks katsetus, neil on mingid muud kärud ka testimisel.
Päeva lõpuks on see iPhone vs Android disainifilosoofiline vaidlus, mida ma eraldi ei viitsi ära pidada. Mõlemal lähenemisel on omad head ja vead aga ühele sinu enda poolt kujundatud riistvarale on ju selgelt lihtsam tarkvara toota.
"invictus" USAs Google-i jne isesõitvat miljoneid kilomeetreid läbinud. Mingi konventsioon seda ei peata. Sama ka siin. Tõlgendatakse ümber ja asi korras (juht on olemas - arvuti! vms).
Too meile siis eraldi välja ka palju Google on sellele asjandusele raha kulutanud. :) Googeldades üsna lihtsasti leitav. Aga Google-l on vundament kust seda raha riisuda. Cleveronil on see vundament aktsionärid.
"invictus" USAs Google-i jne isesõitvat miljoneid kilomeetreid läbinud. Mingi konventsioon seda ei peata. Sama ka siin. Tõlgendatakse ümber ja asi korras (juht on olemas - arvuti! vms).
Too meile siis eraldi välja ka palju Google on sellele asjandusele raha kulutanud. :) Googeldades üsna lihtsasti leitav. Aga Google-l on vundament kust seda raha riisuda. Cleveronil on see vundament aktsionärid.
Ma ei saa isegi natuke aru, et miks sa minult seda küsisid. Minu vastus puudutas viidet/küsimust, justkui siin konventsioonid saaksid takistuseks tehnika arengule.
Cleveron Mobility AS (registrikood 16472103, aadress Reinu tee 48, Viljandi, Viljandi maakond 71020, „Ettevõte“) annab käesolevaga teada Ettevõtte aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO) („Pakkumine“) tulemustest.
Pakkumine lõppes 17. juunil 2022 kell 16.00. Pakkumise tulemusel soovis Ettevõte kaasata kuni 5 miljonit eurot kuni 2 673 795 Ettevõtte uue lihtaktsia emiteerimise teel („Pakkumise Aktsiad“). Pakkumise käigus märgiti 6 734 investori poolt kokku 2 706 373 aktsiat 5 060 917,51 euro eest ehk pakkumise tulemuseks oli väike ülemärkimine.
Ettevõtte juhatuse esimehe Arno Küti sõnul oli Pakkumine väga edukas arvestades keerulisi aegu finantsturgudel. „Täname kõiki märkijaid ja võtame avasüli vastu kõik meie uued aktsionärid. Ettevõttel lisandus ligi 7000 aktsionäri. Me teeme kõik selleks, et keegi ei peaks pettuma oma investeeringus."
Esialgu oli plaanitud Pakkumise läbiviimiseks kulusid ca 170 tuhat eurot. Lõplik kulu jääb sellest mõneti väiksemaks. Seega pakkumise netotulu ületab pisut prognoositud 4 830 000 eurot. Pakkumise käigus kaasatud vahendeid planeerib Ettevõte kasutada tehnoloogiaarenduseks ja muudeks äriarendusteks.
Pakkumise Aktsiad jaotatakse investorite vahel järgmistel põhimõtetel:
kuni 10 000 aktsia märkijad saavad aktsiad kätte täies ulatuses; üle 10 000 aktsia märkijad saavad 10 000 ületavas osas 69,48% jaotise alusel.
Investoritele jaotatud Pakkumise Aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele eelduslikult 22. juunil 2022 või sellele lähedasel kuupäeval.
Lisaks märkis 2 investorit aktsiaid vähemalt 100 tuhande euro eest. Ühtekokku märkisid nad 106 976 aktsiat. Neile emiteeritakse aktsiaid märkimise täies ulatuses kinnise suunatud pakkumise raames samaaegselt avaliku pakkumisega (Pakkumise Aktsiaid neile ei emiteerita). See on esimene osa kinnisest suunatud pakkumisest.
Ettevõtte kõik aktsiad on plaanis võtta kauplemisele Nasdaq Tallinn AS-i pool peetavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North ja esimeseks kauplemispäevaks on eelduslikult 28. juuni 2022 või sellele lähedane kuupäev.
Kindlasti mõned olid. Cleveroni nimi juba ise tõmbab spekulanti nagu lehmakook porikärbest (isegi kui päris-Cleveroniga siin midagi pistmist pole). Oleks spekulantide esiprohvetid äripäeva-Toomas ja postimehe-Mari pöidla üles näidanud, oleksin isegi avantüürile läinud.
Limiithinna koolitusel osalenutel polnud enam raha IPO-l osalemiseks. :P
Noh, arvestades et olemasolevatel väikeinvestoritel lock-upi pole, siis ma oleks küll väga üllatunud kui ei kukuks vähemalt 10% esimesel päeval. Seega kes tahab pikaajaliselt investeerida, tasub õnged välja visata.
Börs andis maaklerfirmadele teada, et homme Cleveron Mobilty (CLEV) esimese kauplemisepäeva avaoksjonil on hinnakrae (price-collar) +/- 45% märkimishinnast 1,87 EUR ja see kandub edasi ka regulaarsele kauplemisele. Seega ei võeta börsile ordereid mis on madalamad kui 1,0285 EUR või kõrgemad kui 2,7115 EUR. Börs jälgib olukorda ja võib vajadusel hinnakraed suurendada.
See on LHV poolne bugi. Powertrader võrdleb hinda vastu aktsia esimest meie süsteemis olevat hinda ehk nominaalväärtust. Tegeleme, et seda tulevikus vältida.
"Sander Pikkel" See on LHV poolne bugi. Powertrader võrdleb hinda vastu aktsia esimest meie süsteemis olevat hinda ehk nominaalväärtust. Tegeleme, et seda tulevikus vältida.
Huvitav, et seda üldse veaks tituleerid . . . seda on esimesel päeval tore vaadata ja kui põhjust tead, ei sega see absoluutselt . . .
