Väga olulisi makroandmeid USAst täna tulemas ei ole - kell 15.30 avaldatakse esmaste töötu abiraha ja kestvate töötu abiraha taotlejate arvud. Ootused on vastavalt ca 440 000 ja 4.57 miljonit. Futuuriturud on USAs hetkel eilsete sulgumistasemete juures ning mingeid olulisi muutusi praegu välja tuua ei saa.
Meeldetuletuseks, et Balti ja Skandinaavia turud on täna suletud.
Mis põhjusel?
Taevaminemispüha ehk Suur Ristipäev on kristlik püha, mida tähistatakse 40 päeva pärast ülestõusmispühi, kuuenda lihavõttejärgse nädala neljapäeval. Püha tähistab Kristuse taevasseminekut, mis piibli järgi toimus neljakümnendal päeval peale ülestõusmist. Taevaminemispüha pidamine on dokumenteeritud vähemalt 5. sajandi algusest. Seda mainivad korduvalt Johannes Kuldsuu ja Gregorios Nyssast. Liturgiline värv on valge.
Rahvakalendris tunti püha ristipäeva nime all. Vanemad teated pärinevad 17. sajandist. Sel päeval kehtisid ranged töökeelud ning austav käitumine maa ning looduse suhtes. Keelatud oli murda oksi, kitkuda rohtu, teha puid või muul moel elavasse loodusesse puutuda. Samuti olid keelatud paljud talutööd eriti kudumine, õmblemine aga ka müra tekitamine. Päeva tuntakse ka piksepühana.
Rahvakalendris tunti püha ristipäeva nime all. Vanemad teated pärinevad 17. sajandist. Sel päeval kehtisid ranged töökeelud ning austav käitumine maa ning looduse suhtes. Keelatud oli murda oksi, kitkuda rohtu, teha puid või muul moel elavasse loodusesse puutuda. Samuti olid keelatud paljud talutööd eriti kudumine, õmblemine aga ka müra tekitamine. Päeva tuntakse ka piksepühana.
Mida kuradit esimest korda kuulen,aru ma ei saa miks ma tööl pean olema kui mõned puhkavad..
13 May 10:31:40 ESTONIA: Moody's and Fitch have said that adopting the euro in 2011 may trigger upgrade of rating.
http://www.dailyfx.com/real_time_news/
http://www.dailyfx.com/real_time_news/
Jarzz, see pole esimene kord kui tänu skandinaavia pühadele on meie börsid suletud, nemad puhkavad ja meie oleme kõik tööl. Isegi sellise püha olemasolust ma ei teadnud.
pärisori on alati pidanud tööd tegema sellel ajal kui saksad puhkavad
matu111 - ära vigise, tee tööd ja hakka ise saksaks!
mul ei ole tarvis vigiseda, aga aitäh soovituse eest anyway
Usupühaga seoses.....kas keegi võiks selgitada siin mis point on nendel kakapruunidel siltidel mis maanteede äärde on tekkinud, kuhu on kirjutatud näit. "Kuusalu Kihelkond". Mulle kui religioonikaugele näivad need mingi mõttetu raharaiskamisena, suvalises kohas metsavahel kole silt mille eest keegi on maksnud (riik, kirik, kov?).....
Kas sügavalt religioossetel kodanikel (keda küll pole vist teab mis palju Eestis) on selle infoga midagi teha?
Saavad Ahhaa-elamuse ja muudavad oma käitumist vastavalt?
Kas sügavalt religioossetel kodanikel (keda küll pole vist teab mis palju Eestis) on selle infoga midagi teha?
Saavad Ahhaa-elamuse ja muudavad oma käitumist vastavalt?
Ma ei saa aru, mida siin religiooniga pistmist on? Etümoloogiliselt peaks "kihl" olema üks muistsemaid eesti sõnu, millest muuhulgas on tulnud ka "kihlas käimine" ja "killavoor/kihlavoor". Muinas-eestis oli kihlakund/killakond/kildkond siis teatud sugukondlike seoste alusel toimiv territoriaalne üksus. Minu arust igati paslikum sõna, kui vald (valdus).
Kes maksab, et tea, aga algatus peaks pärinema Eesti Rahva Muuseumilt. Vaevalt mõne sildi peale mingit umbe raha läks.
Kui oleks tegemist muinaskihelkondade siltidega siis raharaiskamisel rohkem mõtet? (Kuusalu peaks olema jah kirikukihelkond ja loodud 13. sajand) http://et.wikipedia.org/wiki/Kihelkond#Muinaskihelkonnad
ise ka religioonikauge..
"Kihelkond oli Eesti ajalooline haldusüksus, mis mängis olulist rolli alates muinasajast kuni 20. sajandi esimese pooleni. ... Muistse vabadusvõitluse ehk põhjala ristisõdade tulemusena moodustati muinaskihelkondade põhjal kirikukihelkonnad."
ise ka religioonikauge..
"Kihelkond oli Eesti ajalooline haldusüksus, mis mängis olulist rolli alates muinasajast kuni 20. sajandi esimese pooleni. ... Muistse vabadusvõitluse ehk põhjala ristisõdade tulemusena moodustati muinaskihelkondade põhjal kirikukihelkonnad."
samad sildid on Tallinnas ka, tähistavad miskite linnaosast väiksemate piirkondade aka asumite piire - a la Kitseküla, Uue-Maailma, ...
Kitseküla asumis asuvad järgmised tänavad: Alevi tänav, Asula põik, Asula tänav, Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Juurdeveo tänav, Järvevana tee, ...
Kitseküla asumis asuvad järgmised tänavad: Alevi tänav, Asula põik, Asula tänav, Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Juurdeveo tänav, Järvevana tee, ...
Sõnal vald on tegelikult halb maik mann:
Eestis tähendas skandinaavia laensõna vald muinasajal ilmselt kas kellegi poolt rohkem või vähem vägivaldselt kehtestatud võimu ja võimuala või mingi kohaliku autoriteedi mõjupiirkonda (sellest ajast pärineb ilmselt ka sõna 'vald' seotus võimu ja mõjuga, näiteks liitsõnades meelevald, vägivald, surmavald jne). Ilmselt ei olnud tegu otseselt kindla valitsuspiirkonnaga või haldusüksusega, nagu selleks oli kihelkond.
17. sajandil hakati vallaks nimetama ühe valla juurde kuuluvaid sunnismaiste talupoegade majapidamisi ehk ühe mõisa võimkonda, inimesi ja maid. 18. sajandil hakkas see tähendama aga ka lihtsalt talupoegade kogukonda.
Olukord muutus pärast pärisorjuse kaotamist 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal, mille järel hakati valdu moodustama kohalike omavalitsusüksustena, enamasti mõisakogukondade kaupa nn mõisavallad.
1866. aasta vallareformiga said vallad mõisast sõltumatuks, talupojad said ise endale vallavalitsuse (volikogu) valida. Tollased vallad hõlmasid vaid talumaid, mõisamaadele need ei laienenud. Valimised olid kuni 1917. aastani siiski ebaühtlased: peremehed valisid kaks, sulasrahvas ühe kolmandiku volikogust. Peale Veebruarirevolutsiooni muutusid valimised aga demokraatlikeks, valitud kogu hakati kutsuma nõukoguks, mis nimetati uuesti volikogudeks aastal 1926.
Vald sai olulisimaks haldusüksuseks Eestis seoses Eesti Vabariigi asutamisega 1918. aastal. Varem oli peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Sel ajastul liideti valdadega ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud.
Eestis tähendas skandinaavia laensõna vald muinasajal ilmselt kas kellegi poolt rohkem või vähem vägivaldselt kehtestatud võimu ja võimuala või mingi kohaliku autoriteedi mõjupiirkonda (sellest ajast pärineb ilmselt ka sõna 'vald' seotus võimu ja mõjuga, näiteks liitsõnades meelevald, vägivald, surmavald jne). Ilmselt ei olnud tegu otseselt kindla valitsuspiirkonnaga või haldusüksusega, nagu selleks oli kihelkond.
17. sajandil hakati vallaks nimetama ühe valla juurde kuuluvaid sunnismaiste talupoegade majapidamisi ehk ühe mõisa võimkonda, inimesi ja maid. 18. sajandil hakkas see tähendama aga ka lihtsalt talupoegade kogukonda.
Olukord muutus pärast pärisorjuse kaotamist 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal, mille järel hakati valdu moodustama kohalike omavalitsusüksustena, enamasti mõisakogukondade kaupa nn mõisavallad.
1866. aasta vallareformiga said vallad mõisast sõltumatuks, talupojad said ise endale vallavalitsuse (volikogu) valida. Tollased vallad hõlmasid vaid talumaid, mõisamaadele need ei laienenud. Valimised olid kuni 1917. aastani siiski ebaühtlased: peremehed valisid kaks, sulasrahvas ühe kolmandiku volikogust. Peale Veebruarirevolutsiooni muutusid valimised aga demokraatlikeks, valitud kogu hakati kutsuma nõukoguks, mis nimetati uuesti volikogudeks aastal 1926.
Vald sai olulisimaks haldusüksuseks Eestis seoses Eesti Vabariigi asutamisega 1918. aastal. Varem oli peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Sel ajastul liideti valdadega ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud.
Mina suhtuks nendesse siltidesse samasuguse rahuga nagu muudessegi "kakapruunidesse" kultuuriajaloolistesse siltidesse, millelt annab lugeda "Soontagana linnus", "Kunda hiiemägi" vms.
Kui pruun silt viitab mingile konkreetsele vaatamisväärsusele on seal vähemalt mingi objekt mis võib huvi pakkuda.
Linnaosasiltidest saaks ka veel aru vbl vähendab eksimisvõimalusi, aga just kihelkond.......wtf selle teadmisega teha on?
Linnaosasiltidest saaks ka veel aru vbl vähendab eksimisvõimalusi, aga just kihelkond.......wtf selle teadmisega teha on?
Aaa sorry, et siis mitte kirjutada "vald" kasutatakse "kihelkond"? Nomaitea
EUR/USD on jätkanud allapoole liikumist ning praegu ollakse tasemel €1=$1.258. Viimase 13 kuu põhi on ca 1.252 ning viimase 4 aasta põhi 1.233 juures.