"bulvar"
Õnneks inflatsioon tavatarbija mõistes siiski pole olnud eelmisel aastal 100%. Või on keegi täheldanud, et toidukorv, küts ja telekahinnad kahekordistusid?
Karumõmm võib tulla ja rääkida varahindade inflatsioonist, aga see on ainult rikaste teema. Vaesed saavad ikka sama palju palka kui eelmine aasta ja poes maksavad asjad sama palju. No worries
Ma olen hakanud nägema mustrit mis rakendub pikema aja peale, aastakümnete peale, asjad mis täna on odavad ei pruugi tulevikus olla, kasvõi kuld ja hõbe mis 2000 aastal oli odav ja nüüd kallis, pidevalt langeb nii öelda doominod mis kunagi enam püsti ei tõuse. Loe doominod: varad erinevad mille turg avastab järjest mis enam ei unustata ära ja on kallid igavesti või kuni uus süsteem tuleb asemele.
Vanasti oli ka kinnisvara odavam aga sellegi on inimesed „avastanud“ ja muutnud populaarseks, ühtlasi raha trükk toidab kinnisvara hindade kasvu, teisalt populaarsuse kasvu tõttu suurenenud nõudlus, aga ka kolmas komponent milleks on laenuraha taskukohasus ja kättesaadavus.
Kui võrrelda USA ja Tallinna börsi siis Tallinna börs on alahinnatud maailma mõistes, kohalike mõistes ülehinnatud. Seda aga inimesed avastavad, et laiemas pildis vaadates Tallinna börs on odav, siis populaarsust kogudes koos rahatrüki ajastul võib seegi olla kolme aasta pärast 100% kallim, seejuures majanduseseis võib samal ajal olla sama mis praegu või halvem. Kui kriisis nõudlus kasvab aktsiate järgi siis nõudluse komponent on ülemuslikum kui kriisi komponent. Sest inimesed saavad aru mida kriis tähendab, rahast ilma jäämist. Väljaarvatud mõned erandid nagu sõda.
Raske on näha hindade langust kõiki faktoreid arvesse võttes. Lisaksin ka siit Peeter Koppeli arutluse lingi mis on vägagi asjalik ja tasemel https://edasi.org/74733/vestlussaade-edasi-koos-sopradega-peeter-koppel-aivar-soerd-raivo-vare-elu-parast-pandeemiat-ja-rahatrukki/
Rahatrüki ja mullistumise ajal on küsimus, mis on järgmine doomino mis langeb (loe mullistub või tõuseb tugevasti). Küsimus on ju vaid raha hulgas, kui see suureneb siis otsitakse alternatiivseid tootlust pakkuvaid varasid. Seda efekti sai näha harju elektri aktsia tõusu pealt, kui vähesest piisab tänapäeval, et hind tõuseks meeletult. Samuti Elon Muski säutsumisest Twitteris tehakse liigselt emotsionaalseid otsuseid ja midagi tõuseb järgmisena meeletult.
Mina isiklikult leian, sellised uudiste ja säutsumiste põhjal tehtud otsused on mullistumise üks märke, paradoksaalsel kombel juurde trükitud raha ulatuses tundub püsivat see endiselt, mis tasakaalustab jällegi vastu või aitab investoritel oma investeeringuid heaks mõelda „on küll kallis aga midagi muud ei ole ka teha olemasolevate teadmiste põhjal“.
Targem oleks astuda säutsu põhisest investeerimisest kõrvale ja otsida veel hetkel väga alahinnatud asju, ja seda ka tehakse. Seega küsimus on vaid ajas ja raha koguse suurenemises samaaegselt, millal näiteks tavainimese ostukorv hakkab mullitama hindade poolest. Seni on see mullistumise koletis vaikselt aga edasiviivalt neelanud neid tavainimese ostukorvis olevaid varasid.
