Lenzer Trump oma vanast ettevõtluskogemusest võib kogu USA võla ühe executive orderiga ära tühistada ja mitte keegi ei kobise.
Riigivõlakirjade trükkimine mida Fed seejärel ostab ongi just see. Ja arvestades kui suvaline on inflatsioonistatistika pole isegi kindel, et rahaomanikud saavad aru kui palju väärtust nad on kaotanud. Aga sel juhul börs nominaalselt muidugi tõuseb.
stefan Riigivõlakirjade trükkimine mida Fed seejärel ostab ongi just see. Ja arvestades kui suvaline on inflatsioonistatistika pole isegi kindel, et rahaomanikud saavad aru kui palju väärtust nad on kaotanud. Aga sel juhul börs nominaalselt muidugi tõuseb.
...aga siinjuures siis võimalik, et tekib konflikt Fediga. Statistikat on äkki kergem "kontrollida". Kui nüüd Trumpi ajalugu on selline, et ta on teinud pankrottid, ja seejärel rõõmsalt edasi tegutsenud, siis äkki tõenäoline, et ta mõtleb samamoodi riigi tasandil. Võib ka ette kujutada, et antud küsimus võib segada teiste läbirääkimisküsimustega hiinlastega, jaapanlastega jne.
tulu Mikk Talpsepp: "Ma arvan, et muusika on juba kaks tundi tagasi lõppenud, aga ülejoonud börsirahvas jätkab tantsimist."
Pigem on seis selline, et muusika sai otsa, ent baar tasuta õllega on endiselt avatud. Lisaks astus baari sisse heledapäine mehike, kaenlas paar uut vaati ja ütles kindla häälega, et pidu tuleb the greatest. Ja pralle eest pidavat maksma mingid muud jorsid üldse. Tühja sest muusikast, võib ju ise ka ümiseda.
Olgem ausad, turgudel ei toimu mitte midagi, ja pole toiminud mitte midagi juba mõned aastad. Eestis oli mullu natuke action tänu LHV börsileminekule, ja Rootsis/Norras valitseb kinnisvarakrahhi risk. Aga muidu pole mitte midagi põnevat.
Krahhi eelduseks on liigne laenamine, aga niikaua kui kehtib madalintressipoliitika, siis tundub, et kõik on äärmiselt stabiilne.
Olgem ka ausad, et "kapitaliste" pole enam niivõrd vaja. Maailmas on rohkem kui vajalik kapitali, mis peegeldub nende samades madalates intressides.
Ühesõnaga kõik on natuke igavam kui oli varem. 2000 aastate algusel dot.com-krahhi, seejärel suur buum näiteks Eestis kuni 2007-2008, seejärel jälle suur krahh, ja veel üks korralik buum. Aga viimastel aastatel mitte midagi ei toimu, ei Eestis, ega Euroopas, ega Ameerikas.
Aga, kui kõik on nii igav/hästi, siis on alati kalduvus ennast lõdvaks lasta ja riskida, ja britid ja ameeriklased tegidki just seda valimistel.
stefan, ma lisaks siia kodukamara tunnetuse pealt, et pangad on laenuandmisel märksa konservatiivsemad kui buumi ajal. seda nii era- kui äriklientide sektoris. Näiteks kodulaenude marginaal viimasel paaril aastal on pigem natuke tõusnud, mitte langenud.
having said that... investeerimine on muutunud jälle käibefraasiks, juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta, ühisrahastuste miljonid märgitakse täis päevadega jne.
see taksojuhi investeerimisnõu faas hakkab majanduses kätte jõudma, aga siin on loogilisi põhjuseid ka: palgad on kõvasti kasvanud, hinnad on viimastel aastatel samaks jäänud. Kui nüüd esimene tarbimiseufooria (saab endale natuke rohkemat lubada) on möödas, avastab inimene, et mingi raha hakkab iga kuu üle jääma. varsti on kontol summa mida seal kunagi pole varem olnud, samal ajal kohustused on endised või veel madalamad (euribor nullis) ja tekib mõte see kuidagi kasulikult paigutada nii et 'rumalat raha' on investeerimisturul kindlasti omajagu ja tuleb juurde
Draax having said that... investeerimine on muutunud jälle käibefraasiks, juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta, ühisrahastuste miljonid märgitakse täis päevadega jne.
Jäin mõtlema, et kas see on siis nüüd hea või halb, et "juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta"?
Draax having said that... investeerimine on muutunud jälle käibefraasiks, juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta, ühisrahastuste miljonid märgitakse täis päevadega jne.
Jäin mõtlema, et kas see on siis nüüd hea või halb, et "juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta"?
kindlasti pole see halb, aga kui sisenetakse buumi tipus siis saadakse kõrvetada ja edaspidi hoitakse kinnisilmi eemale. Alles siin üks lapsinvestor rääkis ÄP raadios kuidas ta omab vist 3 Eesti aktsiat ja ainuke strateegia on neid lõpmatuseni hoida, sest näe lausa 14% on tootlus läbi mitme aasta.
Okei, see viide 14% tootlus läbi mitme aasta on võib-olla liigne ja sellest juhinduda ei tasuks (eks seal on selline kerge eputamine sisse kodeeritud). Samas, kui tal on piisavalt närvi pidada kogu tsükkel ilusti vastu ja jätkata oma kvartaalseid oste ka läbi kriisi, siis ma ei mõista miks selline strateegia halb on? Või mis peaks olema see teine strateegia, mis aitab vajadusel paremat tulemust saada?
TauriA Okei, see viide 14% tootlus läbi mitme aasta on võib-olla liigne ja sellest juhinduda ei tasuks (eks seal on selline kerge eputamine sisse kodeeritud). Samas, kui tal on piisavalt närvi pidada kogu tsükkel ilusti vastu ja jätkata oma kvartaalseid oste ka läbi kriisi, siis ma ei mõista miks selline strateegia halb on? Või mis peaks olema see teine strateegia, mis aitab vajadusel paremat tulemust saada?
äkki hajutamine? Oled ikka kindel, et kui kogu raha on panusadud näiteks 3 aktsiasse ühel väikesel turul, siis ega neist ükski ju pankrotti ei või minna kriisi ajal või kordades diluutida? Ja üldse on mõistlik 80% palgast investeerida ja ise vanemate juures elada ja süüa :D PS vabandust Tauri kui see sina olid ja kuidagi solvasin )
Eeldan, et repliik "Ja üldse on mõistlik 80% palgast investeerida ja ise vanemate juures elada ja süüa :D" pärineb sellest saatest? Minu teada elab Joonatan ikka omapäi, lihtsalt kui elad üksi ja oled IT sektoris tööl, siis mis häda on saavutada 69% säästumäära?
Hajutamise osas nõustun. Teisalt vaadates Tallinna börsi, siis siin hajutamisele rõhku pannes oleks jällegi strateegia vale (no mida osta vähelikviidset Skanot või Arcot?). Pigem võiks selline väikeinvestor osta pidevalt mõnda indeksit (nt EXSA) või mingit hulka indekseid. Selles osas tuleb tõesti palju teha väikeinvestorite hulgas teavitustööd, et indeksit võiks osta kogu aeg, mitte vaid siis kui on head ajad ja buumime.
Draax having said that... investeerimine on muutunud jälle käibefraasiks, juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta, ühisrahastuste miljonid märgitakse täis päevadega jne.
Jäin mõtlema, et kas see on siis nüüd hea või halb, et "juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta"?
kindlasti pole see halb, aga kui sisenetakse buumi tipus siis saadakse kõrvetada ja edaspidi hoitakse kinnisilmi eemale. Alles siin üks lapsinvestor rääkis ÄP raadios kuidas ta omab vist 3 Eesti aktsiat ja ainuke strateegia on neid lõpmatuseni hoida, sest näe lausa 14% on tootlus läbi mitme aasta.
Nähtud. 2002. aasta kevadel asusin tööle LHVs ja muuhulgas pidin ka inimesi investeerima meelitama "külmi" kõnesid tehes. Kuna Tallinna Börsi krahh eelmise sajandi lõpust ja USA börsi dot.com laks aastast 2000 oli kõigil veel värskelt meeles, siis pigem suhtuti pakkumistesse ebalevalt. 2004 ja 2005 hakkasid samad kontaktid äkki tagasi helistama ja tahtsid investeerida, LHV seminaride külastajate arv kasvas 20-30 pealt 100+ peale. Turud olid siis juba mitu head aastat lennanud (eriti Tallinna börs ja paljud arenevad turud) ning järgmise kriisini polnudki palju minna ... :)
Draax having said that... investeerimine on muutunud jälle käibefraasiks, juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta, ühisrahastuste miljonid märgitakse täis päevadega jne.
Jäin mõtlema, et kas see on siis nüüd hea või halb, et "juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta"?
kindlasti pole see halb, aga kui sisenetakse buumi tipus siis saadakse kõrvetada ja edaspidi hoitakse kinnisilmi eemale. Alles siin üks lapsinvestor rääkis ÄP raadios kuidas ta omab vist 3 Eesti aktsiat ja ainuke strateegia on neid lõpmatuseni hoida, sest näe lausa 14% on tootlus läbi mitme aasta.
Nähtud. 2002. aasta kevadel asusin tööle LHVs ja muuhulgas pidin ka inimesi investeerima meelitama "külmi" kõnesid tehes. Kuna Tallinna Börsi krahh eelmise sajandi lõpust ja USA börsi dot.com laks aastast 2000 oli kõigil veel värskelt meeles, siis pigem suhtuti pakkumistesse ebalevalt. 2004 ja 2005 hakkasid samad kontaktid äkki tagasi helistama ja tahtsid investeerida, LHV seminaride külastajate arv kasvas 20-30 pealt 100+ peale. Turud olid siis juba mitu head aastat lennanud (eriti Tallinna börs ja paljud arenevad turud) ning järgmise kriisini polnudki palju minna ... :)
Mingil kummalisel kombel on see jah sageli nii, et kui inimene vaatab kusagilt väärtpaberite hindade liikumist siis ta arvab, et näeb tulevikku mitte minevikku. A la- paistab, et turg tõuseb, võtan ka possu. Mul kunagi üks rahandusprofessor tavatses öelda, et kui inimene saab aru, et ta paikneb ajateljel olevikus mitte minevikus ega tulevikus siis võib juba loota, et suur hulk rumalusi jääb tegemata.
Hakkaks siin foorumis liigutama börsikrahhi kella nagu on viimati keeratud viimsepäeva kella. Aga teeks seda kalendriaja järgi.
Öeldakse (ja ka tegelikult kogemus ütleb), et börsikrahh on kohe-kohe käes kui pankadel hakkavad valmima uued suursugused (pea)hooned. Ehitusfirmade peahooned vist valmivad veidi ennem: skanska-ehitab-endale-stockholmi-miljardise-peakorteri
Keeran börsikrahhi kellale ette esimese aja: 2020. esimene pool.
Ja hakkame seda kella siis liigutama (kas varasemaks või hilisemaks) - kellel on infot (linki tuua), siis võiks teada anda, et mis on uus aeg.
Viimati panin siia AEP loo lingi kus BoA ja HSBC mehed arvasid, et min. 1-2-3 kvartalit on veel minna, et veel on uskmatuid toomaseid (= rumal raha) kes pole börsi imelisse maailma sikutatud ja raha pigutajatel (money managers) on veel u. 5% cashis, kui see number 4-le väheneb u. siis on tavaliselt muusika vait jäänud.
Draax having said that... investeerimine on muutunud jälle käibefraasiks, juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta, ühisrahastuste miljonid märgitakse täis päevadega jne.
Jäin mõtlema, et kas see on siis nüüd hea või halb, et "juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta"?
kindlasti pole see halb, aga kui sisenetakse buumi tipus siis saadakse kõrvetada ja edaspidi hoitakse kinnisilmi eemale. Alles siin üks lapsinvestor rääkis ÄP raadios kuidas ta omab vist 3 Eesti aktsiat ja ainuke strateegia on neid lõpmatuseni hoida, sest näe lausa 14% on tootlus läbi mitme aasta.
Nähtud. 2002. aasta kevadel asusin tööle LHVs ja muuhulgas pidin ka inimesi investeerima meelitama "külmi" kõnesid tehes. Kuna Tallinna Börsi krahh eelmise sajandi lõpust ja USA börsi dot.com laks aastast 2000 oli kõigil veel värskelt meeles, siis pigem suhtuti pakkumistesse ebalevalt. 2004 ja 2005 hakkasid samad kontaktid äkki tagasi helistama ja tahtsid investeerida, LHV seminaride külastajate arv kasvas 20-30 pealt 100+ peale. Turud olid siis juba mitu head aastat lennanud (eriti Tallinna börs ja paljud arenevad turud) ning järgmise kriisini polnudki palju minna ... :)
Minna oli 2-3 aastat?
Tallinna Börsi tipp oli juba veebruaris 2007, 2005. aastal alustanu nägi nii +220% kui ka -40% ära (kui õigel ajal ei väljunud), 2005. aastale eelneval 3 aastal 2002-2004 oli aga TALSE/OMXT juba +300% teinud ...
Näiteks Hansapank 400 krooni on LHV foorumi põnev jutulõim kodumaise börsi arengutest aastatel 2002-2006 ... võtke mõnel vihmasel õhtul paar õlut ja popkorni ligi ning lugege :)
Draax having said that... investeerimine on muutunud jälle käibefraasiks, juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta, ühisrahastuste miljonid märgitakse täis päevadega jne.
Jäin mõtlema, et kas see on siis nüüd hea või halb, et "juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta"?
kindlasti pole see halb, aga kui sisenetakse buumi tipus siis saadakse kõrvetada ja edaspidi hoitakse kinnisilmi eemale. Alles siin üks lapsinvestor rääkis ÄP raadios kuidas ta omab vist 3 Eesti aktsiat ja ainuke strateegia on neid lõpmatuseni hoida, sest näe lausa 14% on tootlus läbi mitme aasta.
Sa räägid sellest Roosaarest või? Ma vaatasin ka mingit raamatuesitlust võrgust. Kohe tulevad meelde need interneti trollid,kes treidamist õpetavad. Püsimaksekorraldusega.
Draax having said that... investeerimine on muutunud jälle käibefraasiks, juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta, ühisrahastuste miljonid märgitakse täis päevadega jne.
Jäin mõtlema, et kas see on siis nüüd hea või halb, et "juba keskmise palga ringis sissetulekuga inimesed küsivad nõu investeerimiskontode ja aktsiate kohta"?
kindlasti pole see halb, aga kui sisenetakse buumi tipus siis saadakse kõrvetada ja edaspidi hoitakse kinnisilmi eemale. Alles siin üks lapsinvestor rääkis ÄP raadios kuidas ta omab vist 3 Eesti aktsiat ja ainuke strateegia on neid lõpmatuseni hoida, sest näe lausa 14% on tootlus läbi mitme aasta.
Nähtud. 2002. aasta kevadel asusin tööle LHVs ja muuhulgas pidin ka inimesi investeerima meelitama "külmi" kõnesid tehes. Kuna Tallinna Börsi krahh eelmise sajandi lõpust ja USA börsi dot.com laks aastast 2000 oli kõigil veel värskelt meeles, siis pigem suhtuti pakkumistesse ebalevalt. 2004 ja 2005 hakkasid samad kontaktid äkki tagasi helistama ja tahtsid investeerida, LHV seminaride külastajate arv kasvas 20-30 pealt 100+ peale. Turud olid siis juba mitu head aastat lennanud (eriti Tallinna börs ja paljud arenevad turud) ning järgmise kriisini polnudki palju minna ... :)
Minna oli 2-3 aastat?
Tallinna Börsi tipp oli juba veebruaris 2007, 2005. aastal alustanu nägi nii +220% kui ka -40% ära (kui õigel ajal ei väljunud), 2005. aastale eelneval 3 aastal 2002-2004 oli aga TALSE/OMXT juba +300% teinud ...
Näiteks Hansapank 400 krooni on LHV foorumi põnev jutulõim kodumaise börsi arengutest aastatel 2002-2006 ... võtke mõnel vihmasel õhtul paar õlut ja popkorni ligi ning lugege :)
Põgusalt lugesin läbi. Üks suur häda ja hala aktsia hinna kõrge taseme kohta käis ikka mitu head aastat. Ja valuatsioon oli kogu aeg kõrge. Silma hakkas ikka veel paar asja, aga toon ära vaid ühe: laenude andmiseks pidi pank järjest enam võlakirju emiteerima, sest hoiustest enam ei piisanud. Kui näiteks püüda võrdlusesse panna Siauliu panka, siis selle aktsia hind peaks olema ca 3 korda kõrgem, et asi muret valmistama hakkaks. Aga noh, ega Siauliul ei ole ka sellist mastaapsust, mis oli Hansapangal.
Näiteks Hansapank 400 krooni on LHV foorumi põnev jutulõim kodumaise börsi arengutest aastatel 2002-2006 ... võtke mõnel vihmasel õhtul paar õlut ja popkorni ligi ning lugege :)
Njaa, oleks võinud selle enne LHV IPOt läbi lugeda, oleks siis vaadanud asju hoopis teise pilgu läbi, kasvõi LHV P/B.
