Suurem korrektsioon võib tulla ka läbi Rumeenia ja Bulgaaria. Kui seal õhku välja lastakse, siis surve Ungari ja Poola kaudu ka
Baltikumile. Sealne krahh taanduks meil tuntavaks korrektsiooniks allapoole. Nii et tasub jälgida mis arengud seal on.
Palju seda MNF raha on, ca 4 mld?
Krahh võib tulla ka nii: Kesk võidab valimised, rootslased vaatavad, et riskid lähevad suureks ja hakkavad võtma kasumit. Hakkab toimuma lumepalli efekt, sest niikuinii on hindades liiga palju õhku.
Aga siinsed tule- ja väävli kuulutajad on jätnud kahe silma vahele majanduse reaalse kasvu ja meie kalli Eesti krooni tugevuse. Peter Lynch ütles, et esimene asi mis investoril peab olema - on usk oma maa majandusse ja ettevõtetesse teenida kasumit.
Mina oma arvutuste järgi sain MNF raha 1.133 mld LTL e. 5.138 mld EEK. MNF börsiteate järgi omandas
PKN 596.834.352 aktsiat (84.36% kogu aktsiapakist). Teades, palju aktsiaid kokku on emiteeritud ja mis hinnaga
(10.25 LTL) neid kokku ostetakse, selle saingi. Kui kusagil on viga, palun parandada.
PKN 596.834.352 aktsiat (84.36% kogu aktsiapakist). Teades, palju aktsiaid kokku on emiteeritud ja mis hinnaga
(10.25 LTL) neid kokku ostetakse, selle saingi. Kui kusagil on viga, palun parandada.
Tegelikult see summa on vist natuke eksitav. Eelkõige seetõttu, et sellest viimasest osast oli oluline osa endiselt Leedu valitsuse institutsioonide käes, kes saadud raha eeldatavasti tingimata kohalikule turule täies mahus tagasi ei too. Ma ei tea kelle käes need aktsiad olid, kuid võiks arvata, et erinevad valitsuse fondid nagu näiteks Töötukassa rahad Eestis, mis vist samuti finantsturgudele paigutatud on. Samuti oli oluline jutt ka investeerimisfondidel. Fondidest toovad MNF raha tõenäoliselt kohalikule turule ainult Balti-suunalised fondid, kuid MNF aktsiaid võis vabalt olla ka laiemapõhjalistes fondides (KIE ning erinevad "emerging markets" fondid). Sellisel juhul on võimalik sooritada investeeringuid ka Baltikumist väljapoole või isegi kasutada võimalust sularahapositsiooni suurendamiseks.
oluline *osa investeerimisfondidel
to 0808
Kui arvutada teoreetiliselt selle raha hulka, mis tuleb turule ära paigutada, siis tegelikkuses oleks targem võtta arvesse vaid see osa, mis väikeaktsionäridelt kokku osteti (natuke üle 5% kogu aktsiatest).
Seega .... väikeaktsionäride 5% = umbes 35mln aktsiat = 360mln LTL = 1.6mld EEK
Ei ole põhjust arvata, et Yukose kreeditoride taskusse või Leedu valitsusele läinud vahendid oma tee Balti aktsiatesse leiaks.
Kui arvutada teoreetiliselt selle raha hulka, mis tuleb turule ära paigutada, siis tegelikkuses oleks targem võtta arvesse vaid see osa, mis väikeaktsionäridelt kokku osteti (natuke üle 5% kogu aktsiatest).
Seega .... väikeaktsionäride 5% = umbes 35mln aktsiat = 360mln LTL = 1.6mld EEK
Ei ole põhjust arvata, et Yukose kreeditoride taskusse või Leedu valitsusele läinud vahendid oma tee Balti aktsiatesse leiaks.
Maźeikiu alt vabanes maksimaalselt 422,7 mio LTL ehk € 122 346 761,02. Väikeaktsionärid (kõik ülejäänud aktsionärid peale Leedu valitsuse ja PKNi) omasid 5.64%.
Et diskussioon oleks valiidne tuleks kokku leppida, et mis on börsikrahh? Selle all võib mõista ju erinevaid stsenaariume.
Ja teiseks, miks see börsikrahh peaks tulema?
Hetkel olemas olevatest indikaatoritest ei näe näitajaid mis päris dramaatilistele variantidele viitaksid. 2007 aasta esimeses pooles mina mingisugust krahhi ei usu. Mõningane majanduse rahunemine ja sellest tulenev hinnakorrelatsioon börsil on üsna tõenäoline ja loogiline, kuid mitte midagi enamat. 2007 aasta teist poolt on raske ennustada, kuid ma usun et ka seal meid midagi dramaatilist ees ei oota.
Eks kurja kuulutamine on muidugi hetkel populaarne rahvasport. Ja arvestades üleüldist optimismi, siis on teatud manitsemine omal kohal. Aga ka siin ei tohi unustada, et võitjad on üldiselt need kes teevad midagi, mida keegi teine ei tee. Ehk kui kõik hirmast krahhi ennustavad ja kuulutavad, siis see pole just väga originaalne tegevus.
Kui liiga palju seda kriisi kuulutada, siis võidakse see kriis sedamoodi esile kutsudagi.
Peab ikka säilitama natukene usku ja optimismi kah. Kui Eesti ettevõtjad (ja inimesed üldse) poleks uskunud ja lootnud, siis vaevalt et meil oma riiki oleks. Rääkimata majandusedust.
Mina isiklikult usun majanduse rahunemisse. Kuid meie reaalses igapäevaelus ja elukvaliteedis seda keegi vaevalt tunneb.
Ja teiseks, miks see börsikrahh peaks tulema?
Hetkel olemas olevatest indikaatoritest ei näe näitajaid mis päris dramaatilistele variantidele viitaksid. 2007 aasta esimeses pooles mina mingisugust krahhi ei usu. Mõningane majanduse rahunemine ja sellest tulenev hinnakorrelatsioon börsil on üsna tõenäoline ja loogiline, kuid mitte midagi enamat. 2007 aasta teist poolt on raske ennustada, kuid ma usun et ka seal meid midagi dramaatilist ees ei oota.
Eks kurja kuulutamine on muidugi hetkel populaarne rahvasport. Ja arvestades üleüldist optimismi, siis on teatud manitsemine omal kohal. Aga ka siin ei tohi unustada, et võitjad on üldiselt need kes teevad midagi, mida keegi teine ei tee. Ehk kui kõik hirmast krahhi ennustavad ja kuulutavad, siis see pole just väga originaalne tegevus.
Kui liiga palju seda kriisi kuulutada, siis võidakse see kriis sedamoodi esile kutsudagi.
Peab ikka säilitama natukene usku ja optimismi kah. Kui Eesti ettevõtjad (ja inimesed üldse) poleks uskunud ja lootnud, siis vaevalt et meil oma riiki oleks. Rääkimata majandusedust.
Mina isiklikult usun majanduse rahunemisse. Kuid meie reaalses igapäevaelus ja elukvaliteedis seda keegi vaevalt tunneb.
Kümneid miljardeid aastas on teenitud kinnisvaraturul (2004-2006) ostu-müügitegevusega. See aeg on lõppenud. Kes praegu proovib ost-müük (nimetagu teda arendajaks või spekulandiks) sel turul arvatavasti kaotab. Varsti sama börsil. Läheb ainult palju kiiremini, nii üles kui alla.
Likviidsus lõpuks väheneb. Raha ringleb nüüd aeglaselt kinnisvaraturul, varsti börsil ka. Kiiresti ringleb raha edaspidi vaid töö- , teenuste- ja kaubaturgudel. Inflatsioon ja joosevdefitsiit kihutavad, kuni rahapakkumine on taandunud. Pankrotilaine algab kuskil kinnisvarasektoris, arvatavasti arendajate juures.
Soliidsed ekspordiettevõtted ja turismettevõtted, ning ettevõtted tugevate bilansidega odavnevad aga tugevdavad oma positsioone suhteliselt teistega. Norma, HarjuElekter ja Telekom eriti ei kannata. Majandus hüppab pikaajalisele mõtlemisele, energiafirmad, toiduainefirmad, IT-firmad, infratsruktuurfirmad tõusevad - kinnisvara, finants ja jaekaubandus langevad.
Likviidsus lõpuks väheneb. Raha ringleb nüüd aeglaselt kinnisvaraturul, varsti börsil ka. Kiiresti ringleb raha edaspidi vaid töö- , teenuste- ja kaubaturgudel. Inflatsioon ja joosevdefitsiit kihutavad, kuni rahapakkumine on taandunud. Pankrotilaine algab kuskil kinnisvarasektoris, arvatavasti arendajate juures.
Soliidsed ekspordiettevõtted ja turismettevõtted, ning ettevõtted tugevate bilansidega odavnevad aga tugevdavad oma positsioone suhteliselt teistega. Norma, HarjuElekter ja Telekom eriti ei kannata. Majandus hüppab pikaajalisele mõtlemisele, energiafirmad, toiduainefirmad, IT-firmad, infratsruktuurfirmad tõusevad - kinnisvara, finants ja jaekaubandus langevad.
Asi selge, tänan ühtlasi kõigi paranduste eest. Nüüd peaks ka Orwellil üsna täpne vastus oma küsimusele olemas olema :)
Tänud, arvutasin vahepeal ka ise ja sain tulemuseks EUR 118,6 mln ehk EEK 1,86 mld
:) paljud kurdavad, et kõik kohad on täis pessimiste ja kõik ootavad krahhi ning just see on indikaatoriks, et seda ei tule.
See tulevat siis, kui seda keegi oodata ei oska.
Ei hakanud täpselt kokku lugema, aga selles teemas on minu meelest optimiste rohkem kui pessimiste.
See tulevat siis, kui seda keegi oodata ei oska.
Ei hakanud täpselt kokku lugema, aga selles teemas on minu meelest optimiste rohkem kui pessimiste.
näikse, et siis tõesti viimane aeg järele jäänud veeringud börsile viia ning OMXT-i aktsiatesse investeerida
kõigepealt mida nimetada krahhiks?inimeste valulävi on väga erinev,mõnele on aasta otsa nullis passimine katastroof,teine võtab 30% langust rahulikult.Praegustelt tasemetelt rühime veel ülespoole,karta on ,et kasumivõtjad tulevad see aasta varem,veb lõpp märtsi algus ja sealt 10% alla ,väike tõus ja siis vinduv langemine kuude viisi ja eks siis hakkab vaikselt jälle sügisel tõusma,krahhi ei tule aga mõni aktsia võib 35-40% langeda küll,eks siis ole jälle õige aeg osta
Sea aastal võib igasugu asju juhtuda.
Ehk olen sinisilmne, kuid mingit "krahhi" ma sel aastal küll ei usu. Ehk tõesti tuleb turg kevadel umbes 20% alla, kuid aasta lõpus on taas kenasti plussis. Krahhiks peaks olema siiski ühiskonnas ka muid põhjuseid, neid aga sel aastal veel ei paista - palgad tõusevad, inimesed omavad vaba raha enam kui kunagi varem, tarbimine kasvab... Loomulikult ei kesta see igavesti, kuid sel aastal lisatakse pigem tuure juurde.
Ja pärast seda saavad rikkad rikkamaks ja vaesed...
tõepoolest oleks vajalik ära defineerida krahhi tähendus.
Mis targemad mehed räägivad? kas erialakirjanduses on kuskil välja toodud definitsioonid on krahh ja mis on korrektsioon?
mina nimetaks nädalat -25% krahhiks või ka korrektsiooniks. Loomulikult on igalühel siin foorumis enda arvamus:)
Mis targemad mehed räägivad? kas erialakirjanduses on kuskil välja toodud definitsioonid on krahh ja mis on korrektsioon?
mina nimetaks nädalat -25% krahhiks või ka korrektsiooniks. Loomulikult on igalühel siin foorumis enda arvamus:)