Kas võlgnikule peab jääma miinimumpalk iga ülalpeetava kohta?
Eestis oli see 2008-ndal aastal 4350.
Oletame, et on 4 liikmeline pere.Naine teenib 8700 krooni ja mees ka samapalju.
Bigbank ei saaks sentigi nende käest tagasi kui nad võlgu oleks või ma eksin kuskil?
http://www.guardian.co.uk/business/2009/mar/03/cattles-profit-warning-debt
Huvitav, kas neil kahel firmal on sarnasusi?
Huvitav, kas neil kahel firmal on sarnasusi?
Hr Raus, Põder,
Tänan võrdlemisi põhjaliku kommentaari eest. Saan teie seisukohast hästi aru, ettevõtte juhatuse liikmetena on Teie kohuseks selle huvide esindamine ning seda olete seni ka edukalt teinud. Samas kinnitan, et minul ei ole mingit erapoolikut ega varjatud huvi BIGi edu või ebaedu osas. Samas jään mitmes punktis Teiega eriarvamusele. Täpsemalt välja tuues:
- „Seega ka kõige negatiivsema stsenaariumi puhul (uue finantseerimise maht null ja uute laenude müük 0), oleks ettevõtte likviidsuse tase aasta pärast sama kõrge kui 2008. aasta lõpus.“
Seda on nii äriliselt kui intellektuaalselt raske uskuda, et ühe panga likviidsuse tase oleks ka kõige negatiivsema stsenaariumi korral aasta pärast sama kõrge. 2007 a. lõpus arvasid vist kõik maailma pangad nii, reaalsuses tähendas see pigem riskide ignoreerimist või alahindamist.
Vaadates Teie eelmise aasta rahavoogu ja võttes arvesse tänast majanduskeskkonda:
- 2008 a. suurenesid deposiidid 415M. Konservatiivselt võiks eeldada, et 2009. tuleb nullkasv (pessimistlikult võiks see olla ka -415M).
- 2008 a. saadi uute võlakirjade müügist 154M. Oleks mõistlik eeldada, et sel aastal võlakirju müüa ei õnnestu.
- 2008 a. maksti tagasi võlgu krediidiasutustele kokku 145M. See peaks 2009. paranema kuivõrd sarnast makset ei ole vaja teha.
- 2008. a. oli võlakirjade tagasimakseid kokku 285M, sel aastal 215M. Netoefekt +70M.
Rohkem olulisi one-off’e minu meelest ei ole. Aga nende netosumma on kokku ca. -465M. Ettevõttel on 31.12 seisuga 150M vaba raha ja 330M keskpanga reservis (see ei ole vabalt kasutatav).
Kui natuke negatiivsemat stsenaariumit vaadata, siis võib depode netomahust tulla ka -415M. Sel juhul on cash drain juba 900M. Väita, et ettevõttel on ka kõige negatiivsema stsenaariumi korral sama kõrge likviidsustase – ma jään eriarvamusele.
Ka on natuke kaheldav võtta eelduseks, et ettevõte ei anna üldse uusi laene välja. See praktiliselt garanteeriks ka deposiitide vähenemise, kuivõrd uudis BIGi põhitegevuse lõpetamisest oleks ka hoiustajatele ohumärk. Samuti muutuks küsitavaks kogu ärimudel – laenude väljastamisega tegelev ettevõte, mille tegevuskulud olid eelmisel aastal ca. 230M, lõpetab oma põhitegevuse?
Ettevaatlikuks teeb ka informatsiooni avalikustamise muutus Q3 -> Q4. Kui III kvartali seisuga toodi selgelt välja, et enamik probleemsetest laenudes on kategoorias +180 päeva, siis IV kvartalis on see muudetud ümber +90 päevaks. Kas juhatus võib kinnitada, et antud muudatus aruandes viidi sisse hoiustajate ja võlakirjainvestorite paremaks informeerimiseks?
Arvestuspõhimõtetes on kirjas, et nõudeid hinnatakse vastavalt kliendigruppide ajaloolisele käitumisele. Info puudumisel prognoosidele. Samas 2004. aastal veel hindasite kõik üle 60 päeva vanused nõuded nulli. Teie vastusest sain aru, et vahepeal on kliendiportfell muutunud. Aga kas siis saab klientide käitumist endiselt ajaloolisi numbreid vaadates hinnata, eriti kui varem oli palgakasv 25% p.a. ja tööpuudus praktiliselt olematu?
BIGi keskmine välja antud laen on ca. 17,000 krooni. Varem oli selle kohtus menetlemise riigilõiv vist 1250 krooni (võin natuke eksida), 2009. aastast tõusis see 3000 kroonini. S.t. kesmise BIGi laenu kohtusse viimisel tuleb senise 7% riigilõivu puhul maksta kohe ära 20%. See on oluline info, samas aruandest ma seda ei leidnud. Arvestades, et kohus ei mõista üldjuhul välja rohkem kui 2x põhisumma koos kõigi kulude ja viivistega, siis peaks ka läbi kohtu käinud ja siis laekuma hakkavate laenude kasumlikkus langema. Samas ettevõte peab palju kriitilisemalt vaatama, milliste nõuetega üldse kohtusse minna (kui tagasi saamise tõenäosus on alla 20%, siis ei tasu üldse vaeva).
Kokkuvõttes, teen Teile ettepaneku rohkema info avalikustamiseks edaspidi. Kui BIG on tõesti nii heas seisus, nagu väidate, siis igasugune detailsem info toetab seda väidet. Eraldi võiks välja tuua näiteks non-performing laenude dünaamika. Kui palju laene on defaultis, mis staadiumis nende menetlemine on (A% kiri võlgnikule, B% inkassos, C% kohtus, D% täituril ja maksab, E% täituril ja ei maksa, F% maksab kokkuleppel jne). Samuti võiks välja tuua ajaloolised võrreldavad numbrid. Sel juhul saavad analüütikud, hoiustajad ja võlakirjainvestorid ise eeldusi seades tõesele lähedase prognoosi koostada. Täna on seis, kus +10% majanduskasv on pöördunud -10%-ks ja eeldused, mis olid tõesed veel aasta-paar tagasi, ei kehti enam. Samas praegune BIGi poolt avalikustatav informatsioon on sisult väga üldsõnaline juhatuse kinnitus, et asjad on endiselt head ja halvemaks minna ei saa.
Edu soovides,
Blink
Tänan võrdlemisi põhjaliku kommentaari eest. Saan teie seisukohast hästi aru, ettevõtte juhatuse liikmetena on Teie kohuseks selle huvide esindamine ning seda olete seni ka edukalt teinud. Samas kinnitan, et minul ei ole mingit erapoolikut ega varjatud huvi BIGi edu või ebaedu osas. Samas jään mitmes punktis Teiega eriarvamusele. Täpsemalt välja tuues:
- „Seega ka kõige negatiivsema stsenaariumi puhul (uue finantseerimise maht null ja uute laenude müük 0), oleks ettevõtte likviidsuse tase aasta pärast sama kõrge kui 2008. aasta lõpus.“
Seda on nii äriliselt kui intellektuaalselt raske uskuda, et ühe panga likviidsuse tase oleks ka kõige negatiivsema stsenaariumi korral aasta pärast sama kõrge. 2007 a. lõpus arvasid vist kõik maailma pangad nii, reaalsuses tähendas see pigem riskide ignoreerimist või alahindamist.
Vaadates Teie eelmise aasta rahavoogu ja võttes arvesse tänast majanduskeskkonda:
- 2008 a. suurenesid deposiidid 415M. Konservatiivselt võiks eeldada, et 2009. tuleb nullkasv (pessimistlikult võiks see olla ka -415M).
- 2008 a. saadi uute võlakirjade müügist 154M. Oleks mõistlik eeldada, et sel aastal võlakirju müüa ei õnnestu.
- 2008 a. maksti tagasi võlgu krediidiasutustele kokku 145M. See peaks 2009. paranema kuivõrd sarnast makset ei ole vaja teha.
- 2008. a. oli võlakirjade tagasimakseid kokku 285M, sel aastal 215M. Netoefekt +70M.
Rohkem olulisi one-off’e minu meelest ei ole. Aga nende netosumma on kokku ca. -465M. Ettevõttel on 31.12 seisuga 150M vaba raha ja 330M keskpanga reservis (see ei ole vabalt kasutatav).
Kui natuke negatiivsemat stsenaariumit vaadata, siis võib depode netomahust tulla ka -415M. Sel juhul on cash drain juba 900M. Väita, et ettevõttel on ka kõige negatiivsema stsenaariumi korral sama kõrge likviidsustase – ma jään eriarvamusele.
Ka on natuke kaheldav võtta eelduseks, et ettevõte ei anna üldse uusi laene välja. See praktiliselt garanteeriks ka deposiitide vähenemise, kuivõrd uudis BIGi põhitegevuse lõpetamisest oleks ka hoiustajatele ohumärk. Samuti muutuks küsitavaks kogu ärimudel – laenude väljastamisega tegelev ettevõte, mille tegevuskulud olid eelmisel aastal ca. 230M, lõpetab oma põhitegevuse?
Ettevaatlikuks teeb ka informatsiooni avalikustamise muutus Q3 -> Q4. Kui III kvartali seisuga toodi selgelt välja, et enamik probleemsetest laenudes on kategoorias +180 päeva, siis IV kvartalis on see muudetud ümber +90 päevaks. Kas juhatus võib kinnitada, et antud muudatus aruandes viidi sisse hoiustajate ja võlakirjainvestorite paremaks informeerimiseks?
Arvestuspõhimõtetes on kirjas, et nõudeid hinnatakse vastavalt kliendigruppide ajaloolisele käitumisele. Info puudumisel prognoosidele. Samas 2004. aastal veel hindasite kõik üle 60 päeva vanused nõuded nulli. Teie vastusest sain aru, et vahepeal on kliendiportfell muutunud. Aga kas siis saab klientide käitumist endiselt ajaloolisi numbreid vaadates hinnata, eriti kui varem oli palgakasv 25% p.a. ja tööpuudus praktiliselt olematu?
BIGi keskmine välja antud laen on ca. 17,000 krooni. Varem oli selle kohtus menetlemise riigilõiv vist 1250 krooni (võin natuke eksida), 2009. aastast tõusis see 3000 kroonini. S.t. kesmise BIGi laenu kohtusse viimisel tuleb senise 7% riigilõivu puhul maksta kohe ära 20%. See on oluline info, samas aruandest ma seda ei leidnud. Arvestades, et kohus ei mõista üldjuhul välja rohkem kui 2x põhisumma koos kõigi kulude ja viivistega, siis peaks ka läbi kohtu käinud ja siis laekuma hakkavate laenude kasumlikkus langema. Samas ettevõte peab palju kriitilisemalt vaatama, milliste nõuetega üldse kohtusse minna (kui tagasi saamise tõenäosus on alla 20%, siis ei tasu üldse vaeva).
Kokkuvõttes, teen Teile ettepaneku rohkema info avalikustamiseks edaspidi. Kui BIG on tõesti nii heas seisus, nagu väidate, siis igasugune detailsem info toetab seda väidet. Eraldi võiks välja tuua näiteks non-performing laenude dünaamika. Kui palju laene on defaultis, mis staadiumis nende menetlemine on (A% kiri võlgnikule, B% inkassos, C% kohtus, D% täituril ja maksab, E% täituril ja ei maksa, F% maksab kokkuleppel jne). Samuti võiks välja tuua ajaloolised võrreldavad numbrid. Sel juhul saavad analüütikud, hoiustajad ja võlakirjainvestorid ise eeldusi seades tõesele lähedase prognoosi koostada. Täna on seis, kus +10% majanduskasv on pöördunud -10%-ks ja eeldused, mis olid tõesed veel aasta-paar tagasi, ei kehti enam. Samas praegune BIGi poolt avalikustatav informatsioon on sisult väga üldsõnaline juhatuse kinnitus, et asjad on endiselt head ja halvemaks minna ei saa.
Edu soovides,
Blink
Tänud Blink, ütlesid konkreetsemalt seda mida minagi mõtlesin. Eriti Sinu viimane aluse...
Positiivseid uudised ka.Võlakirjadele on tekkinud ostupool.
http://www.ohman.se/templates/PageWide____10292.aspx
http://www.ohman.se/templates/PageWide____10292.aspx
Blink, egas sul ei ole osalust mõnes baltikumi põhja minevas pangas?
Janek7 - ei ole. Samas kannaksin otsest kahju kui SEB, Swed või Sampo pillid kotti paneksid (hoiused, kontod, laenud jne). Kaudset kahju kannaksin juhul kui mõni teine pank põhja läheb ja Tagatisfondi varad sinna jäävad. Eriti veel juhul kui valitsus oma antud lisagarantiidega suurendab eelarve puudujääki (ehk jagab minult kogutud maksutulu inimestele, kes käitusid riski eiravalt, kuna neile anti tasuta CDS Tagatisfondi ja valitsuse poolt). Kui mul kokkuvõttes mingi isiklik huvi on, siis oleks see kogu süsteemi jätkuv toimimine või selle võimatuks osutumisel võimalike kahjude minimeerimine.
to:Blink
Tere Blink,
Sinu viimane rahavoogude arvutuskäik jääb veidi arusaamatuks. S.t. et ei ole arvesse võtnud laenuportleli tagasilaekumisi ning tulusid (v.t. eelmine vastus). Kui hoiusete või võlakirjade poolel peaks olema vähenemine, siis on selge, et väheneb ka laenumüük ning portfeli laekumisi kasutatakse likviidsuse hoidmiseks
Aga sellegipoolest kui jääb midagi segaseks, ole palun hea ning võta ühendust. Meeleldi selgitan seda teemat laiemalt, kas kohtumisel või tel teel.
Lugupidamisega,
Targo Raus
Tere Blink,
Sinu viimane rahavoogude arvutuskäik jääb veidi arusaamatuks. S.t. et ei ole arvesse võtnud laenuportleli tagasilaekumisi ning tulusid (v.t. eelmine vastus). Kui hoiusete või võlakirjade poolel peaks olema vähenemine, siis on selge, et väheneb ka laenumüük ning portfeli laekumisi kasutatakse likviidsuse hoidmiseks
Aga sellegipoolest kui jääb midagi segaseks, ole palun hea ning võta ühendust. Meeleldi selgitan seda teemat laiemalt, kas kohtumisel või tel teel.
Lugupidamisega,
Targo Raus
Uuringufirma Dive leidis oma uurimuses, et Bigbank pakub pankadest kõige paremat klienditeenindust :
"Uuringufirma Dive Eesti poolt tänavu märtsis Eesti kuues suuremas pangas läbi viidud uuring näitas, et parimat teenindust pakub BIGBANK. Dive TeenindusTopi uuringu käigus hinnati teeninduskoha ja teenindaja välimust, kliendiga kontakti loomist, suhtlemist ja käitumist, samuti professionaalsust, müügioskusi ning vahetut teenindust. Eraldi testiti ka teenindust telefoni ja e-posti teel.
Kokkuvõttes saavutas kõrgeima tulemuse BIGBANK (95%), millele järgnesid Krediidipank (91%) ja Nordea Pank (90%). BIGBANK oli parim ja saavutas maksimumi lähedase tulemuse vahetus kliendisuhtluses nii pangakontorites kui e-maili teel. " (09.04.2009)
Allikas: http://www.heateenindus.ee/?op=news&id=11046
Hea, kui on ettevõtteid, kes ikka oma klientidest hoolivad, eksole.
"Uuringufirma Dive Eesti poolt tänavu märtsis Eesti kuues suuremas pangas läbi viidud uuring näitas, et parimat teenindust pakub BIGBANK. Dive TeenindusTopi uuringu käigus hinnati teeninduskoha ja teenindaja välimust, kliendiga kontakti loomist, suhtlemist ja käitumist, samuti professionaalsust, müügioskusi ning vahetut teenindust. Eraldi testiti ka teenindust telefoni ja e-posti teel.
Kokkuvõttes saavutas kõrgeima tulemuse BIGBANK (95%), millele järgnesid Krediidipank (91%) ja Nordea Pank (90%). BIGBANK oli parim ja saavutas maksimumi lähedase tulemuse vahetus kliendisuhtluses nii pangakontorites kui e-maili teel. " (09.04.2009)
Allikas: http://www.heateenindus.ee/?op=news&id=11046
Hea, kui on ettevõtteid, kes ikka oma klientidest hoolivad, eksole.
22.05.-28.05 määratud töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitised:
Otsuse kuupäev 27.05.2009
Tööandja BIGBANK AS
Koondatavate arv 43
Ettevõtte töötajate koguarv 210
Koondamiste alguskuupäev 3.6.2009
PS
"no comment" on õige
Otsuse kuupäev 27.05.2009
Tööandja BIGBANK AS
Koondatavate arv 43
Ettevõtte töötajate koguarv 210
Koondamiste alguskuupäev 3.6.2009
PS
"no comment" on õige
Jajahh, nüüd ma saan aru küll miks nad hiljuti juristi omale otsisid.
No see ei ole ilmselt väga suur uudis siiski. Pigem võiks uudisväärtus olla sellel:
Limestone Partners:
Töötajate arv: 8
Koondatavate arv: 5
Limestone Partners:
Töötajate arv: 8
Koondatavate arv: 5
redgate võiks veel huvitavam olla
viislaenude maht ületab suurelt omakapitali,
hm, huvitav, et kauaks neil vee powerit jätkub ?
http://www.arileht.ee/artikkel/470058
hm, huvitav, et kauaks neil vee powerit jätkub ?
http://www.arileht.ee/artikkel/470058
ÄL-ist: "Ühtlasi ei saa Bigbanki võrrelda universaalsete pankadega, kuna raskustesse sattumisel on suurem tõenäosus tagasi maksta just 20 000kroonine tarbimislaen."
Targo Raus on ilmselt seda (rahustavat?) arvamust avaldanud, aga millel see põhineb, mõnel uurimusel?
Targo Raus on ilmselt seda (rahustavat?) arvamust avaldanud, aga millel see põhineb, mõnel uurimusel?
Opex, siin tuleb mängu see paradoks, et võlgnikul on füüsiliselt BIGile lihtsam 20 000 EEK maksta kui sama summa näiteks Swedi või SEBi kanda ;)
Universaalpankade hapud laenud on suures osas antud juriidilistele isikutele. Kui AS pankrotti läheb, siis on pank rahast ilma. Eraisikutel on kergem väixemaid summasid kätte saada (seni kuni nad veel elus on).
Moody's expects the possible downgrades of the senior debt and deposit ratings to be limited in most cases to one notch. However, in case of BIGBANK which is specialised in consumer finance, Moody's cautions that the downgrade of the deposit rating could be of several notches. This reflects the bank's high risk profile and recent rapid increase in problem loans.
Ah mis te jamate, tehke eesti võlgnike liit :)
"Ühtlasi ei saa Bigbanki võrrelda universaalsete pankadega, kuna raskustesse sattumisel on suurem tõenäosus tagasi maksta just 20 000kroonine tarbimislaen."
Kas need Moodyse moronid ei saa aru või ei taha aru saada, mida see lause tähendab? :)
Kas need Moodyse moronid ei saa aru või ei taha aru saada, mida see lause tähendab? :)