Blink, krediidiasutuste üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon, mitte Eesti Pank ehk siis BIG maksejõulisuse üle otsustab Finantsinspektsioon. Eesti Pank jälgib krediidiasutuste likviidsust ning seda, et nad suudaksid täita oma kohustusi maksesüsteemi liikmetena. Muide keskpangas hoitavat kohustuslikku reservi võib puutuda küll, aga selle puutumine on karistatav trahviintressiga. Reklaamiteema on vist asjasse mittepuutuv.
Tagatisfond Eestis pole mingi regulaator vaid rahahunnik maksejõuetute krediidiasutuste hoiustajate jaoks.
"Süüdi" on ülemaailmne finantskriis, EL ja Riigikogu, kes tõstis hoiuste tagatismäära ja kaotas omavastutuse, mis muutis BIGi rahapanemise teatud piirini mõistlikuks.
Kui "Eesti Pank jälgib krediidiasutuste likviidsust", siis kuidas see jälgib praegu BIG-i likviidsust? Ja sanktsioonid "likviidsuse likvideerumisel"? :) Kui "likviidsus on juba likvideerunud", siis pole trahvidest vist enam kasu.
Ouna Ants
Tegin seal võrdluse Swedbankiga, kelle vastav number oli 3%.
BIGi puhul tundub mulle ka, et "tähtajaks tasumata" laenud on nõrgim lüli - samas siiani ilmselt ka tulus äri (lisaintressid).
Kui mina loen BIGi tulemusi, siis vaatan hetkel eelkõige saadud intressimaksed rahavoogudes, ja võrdlen arvestatud intressituludega kasumiaruandes. Näiteks Q4 oli intressitulud kasumiaruande järgi 169 MEEK, laekus aga kvartali jooksul 147 MEEK. Kuna laenuportfelli suurus on stabiilne peaks need numbrid olema sarnased. Terve aasta jooksul on bookitud intressitulud 686 MEEK, laekunud on 576 MEEK.
Tegin seal võrdluse Swedbankiga, kelle vastav number oli 3%.
BIGi puhul tundub mulle ka, et "tähtajaks tasumata" laenud on nõrgim lüli - samas siiani ilmselt ka tulus äri (lisaintressid).
Kui mina loen BIGi tulemusi, siis vaatan hetkel eelkõige saadud intressimaksed rahavoogudes, ja võrdlen arvestatud intressituludega kasumiaruandes. Näiteks Q4 oli intressitulud kasumiaruande järgi 169 MEEK, laekus aga kvartali jooksul 147 MEEK. Kuna laenuportfelli suurus on stabiilne peaks need numbrid olema sarnased. Terve aasta jooksul on bookitud intressitulud 686 MEEK, laekunud on 576 MEEK.
Samas
kui võrrelda Swedbakiga omakapital/vara suhe, siis on BIG väga tugeva bilansiga.
Võtmeküsimus niisiis: Kas suudetakse tähtajaks tasumata laenude maht stabiliseerida.
kui võrrelda Swedbakiga omakapital/vara suhe, siis on BIG väga tugeva bilansiga.
Võtmeküsimus niisiis: Kas suudetakse tähtajaks tasumata laenude maht stabiliseerida.
...ja tasumata intresside maht.
Gurmanka,
Tänan arvamuse eest. Olen osaliselt nõus, paari kommentaariga:
- Eesti Panga Seaduses on täiesti olemas peatükk IV "Krediidiasutuste töö järelvalve". Samas on see kenasti ja hästi üldiselt sõnastatud, nii et EP ei võtaks mingil juhul vastutust kui midagi pekki läheb. Ennetavat initsiatiivi sellest majast loota oleks ka ilmselgelt palju tahetud.
- Tagatisfond on tõesti rahahunnik. Institutsioonina kui sellisena ta ei toimi efektiivselt ning seetõttu tuleks selle hoiupõrsaga seotud kulusid kokku tõmmata. Näiteks anda selle runnimine EP-le ja sätestada seaduses, kuidas neid varasid tuleb täpselt hallata. Sellega saaks üks inimene hakkama. Täna on asutus kui selline pointless, eriti kui ta isegi enda eksistentsi eest ei seisa (Mismõttes maksavad Swed ja SEB samasuurt osamakset kui BIG? Kui Tagatisfond oleks eraettevõte, siis selle juht jookseks praegu ringi ja lööks häirekella).
- Kolmandas punktis olen ka nõus.
Samas üks huvitav küsimus ka: Tagatisfondi Seaduse § 25 (2):
'Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 90 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.'
--> Nimetatud kehtiva *SEADUSE* punkt on ju vastuolus Valitsuse kehtiva määrusega. Kas pole mitte seadus ülimuslik. Antud juhul see peaaegu otsesõnu keelab üle 20,000 EURi välja maksta ju :) Kas mõni jurist oskab kommenteerida?
Tänan arvamuse eest. Olen osaliselt nõus, paari kommentaariga:
- Eesti Panga Seaduses on täiesti olemas peatükk IV "Krediidiasutuste töö järelvalve". Samas on see kenasti ja hästi üldiselt sõnastatud, nii et EP ei võtaks mingil juhul vastutust kui midagi pekki läheb. Ennetavat initsiatiivi sellest majast loota oleks ka ilmselgelt palju tahetud.
- Tagatisfond on tõesti rahahunnik. Institutsioonina kui sellisena ta ei toimi efektiivselt ning seetõttu tuleks selle hoiupõrsaga seotud kulusid kokku tõmmata. Näiteks anda selle runnimine EP-le ja sätestada seaduses, kuidas neid varasid tuleb täpselt hallata. Sellega saaks üks inimene hakkama. Täna on asutus kui selline pointless, eriti kui ta isegi enda eksistentsi eest ei seisa (Mismõttes maksavad Swed ja SEB samasuurt osamakset kui BIG? Kui Tagatisfond oleks eraettevõte, siis selle juht jookseks praegu ringi ja lööks häirekella).
- Kolmandas punktis olen ka nõus.
Samas üks huvitav küsimus ka: Tagatisfondi Seaduse § 25 (2):
'Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 90 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.'
--> Nimetatud kehtiva *SEADUSE* punkt on ju vastuolus Valitsuse kehtiva määrusega. Kas pole mitte seadus ülimuslik. Antud juhul see peaaegu otsesõnu keelab üle 20,000 EURi välja maksta ju :) Kas mõni jurist oskab kommenteerida?
Stefan,
Bilansi tugevuse kohta: Kui Swed tuleks täna välja teatega, et neil on likviidsus hea ja Tier1 ka kena, aga 40% loan bookist oleks pidanud juba pool aastat tagasi koju tulema, aga pole veel tulnud - kas siis tunduks asi normaalne? :)
Sinna juurde juhatuse selgitus, et ajalooliselt on asjad ikka korda saanud ja rahad pikapeale laekunud. Siinkohal tuleks endale meelde tuletada, et BIG on täpselt samasugune pank nagu Swed ja talle kehtivad samad nõuded. Miks BIGi puhul sellist asja talutakse ja normaalseks peetakse, aga teiste puhul teisi standardeid rakendatakse? Wait - BIGil on ju keskmisest vähem riskantsed kliendid - need ikka ei defaulti ja maksavad ära :)
Bilansi tugevuse kohta: Kui Swed tuleks täna välja teatega, et neil on likviidsus hea ja Tier1 ka kena, aga 40% loan bookist oleks pidanud juba pool aastat tagasi koju tulema, aga pole veel tulnud - kas siis tunduks asi normaalne? :)
Sinna juurde juhatuse selgitus, et ajalooliselt on asjad ikka korda saanud ja rahad pikapeale laekunud. Siinkohal tuleks endale meelde tuletada, et BIG on täpselt samasugune pank nagu Swed ja talle kehtivad samad nõuded. Miks BIGi puhul sellist asja talutakse ja normaalseks peetakse, aga teiste puhul teisi standardeid rakendatakse? Wait - BIGil on ju keskmisest vähem riskantsed kliendid - need ikka ei defaulti ja maksavad ära :)
Blink
Küüniliselt võibgi öelda, et BIGil on ideaalne klient see, kes suudab igavesti oma intressid maksta, mitte kunagi aga oma põhiosa tagsi maksta. Arvata võib, et nii mõnigi klient on maksnud BIGile intressid mis on olnud vastava laenu põhiosa mitu korda suuremad, Neil puhtudel ongi paradoks, et tasumata laen on BIGileigati hea.
Nii, et minu jaoks on võtmeküsimuseks, kas need tähtajaks tasumata laenud stabiliseeritakse, või mitte. Kui oletame et BIGi laenuportfell jääb stabiilseks (nagu tundub), samuti et finantseerimine on tagatud (nagu tundub), siis mina vaataksin intressimaksete "allalaekumine" ja võrdleksin näidatud kasumiga.
Finantssektori reegleid ei ole ma pädev kommenteerida.
Küüniliselt võibgi öelda, et BIGil on ideaalne klient see, kes suudab igavesti oma intressid maksta, mitte kunagi aga oma põhiosa tagsi maksta. Arvata võib, et nii mõnigi klient on maksnud BIGile intressid mis on olnud vastava laenu põhiosa mitu korda suuremad, Neil puhtudel ongi paradoks, et tasumata laen on BIGileigati hea.
Nii, et minu jaoks on võtmeküsimuseks, kas need tähtajaks tasumata laenud stabiliseeritakse, või mitte. Kui oletame et BIGi laenuportfell jääb stabiilseks (nagu tundub), samuti et finantseerimine on tagatud (nagu tundub), siis mina vaataksin intressimaksete "allalaekumine" ja võrdleksin näidatud kasumiga.
Finantssektori reegleid ei ole ma pädev kommenteerida.
To:Blink
Tere Blink!
Leidsin, et oleks hea siinsamas mõnedele Teie poolt tõstatatud küsimustele ka kohe vastata:
Likviidsusest
BIGBANK’i rahaliste vahendite maht bilansis ulatub ligi poole miljardi kroonini ehk ca 16,5%-ni bilansimahust – Eesti pankade koondbilansi vastav näitaja on 12,2%. Kui kohustuste maht peaks vähenema, siis väheneb ka nõutav Keskpanga reservis hoitav summa.
BIGBANK ei ole oma kohustuste lunastamisel niivõrd sõltuv uuest finantseerimisest, s ka hoiuste müügist.
Põhitegevusega seotud rahavoog on selline, mis võimaldab ettevõttel oma kohustused täita ka juhul, kui uut finantseerimist üldse ei tuleks. 2008. aasta numbrite põhjal:
aasta kasum 144 miljonit
+
provisjonid 145 miljonit (mitterahaline kulu)
-
arvestatud (kuid laekumata intressid) 110 miljonit
+
tagasilaekumised laenuportfellist 700 miljonit
=
kokku 879 miljonit rahavoogu.
Võlakirjade lunastamised aasta jooksul on 215 miljonit (tegelikult on summa tänaseks juba vähenenud, vt bilansipäeva järgsed sündmused). Hoiused tähtajaga 1 aasta või vähem on 599 miljonit ehk siis kokku 814 miljonit.
Uute laenude väljastamise maht sõltub uue finantseerimise mahust. Seega ka kõige negatiivsema stsenaariumi puhul (uue finantseerimise maht null ja uute laenude müük 0), oleks ettevõtte likviidsuse tase aasta pärast sama kõrge kui 2008. aasta lõpus.
s.t. et meil ei teki raha puudujääki
Võrdlus universaalpankadega
Meie võrdlemine suure universaalpangaga ei ole õige ja lihtne, sest universaalpanga ja spetsialiseerunud panga ärimudelid on oluliselt erinevad. Põhjused:
1. Me ei tegele arveldustega ja sellega seoses puuduvad ka nõudmiseni hoiused, mis on likviidsuse juhtimise seisukohast kõige keerulisemalt prognoositavam tegur; samuti on see kohustuste klass, mille katteks tuleb hoida kõige rohkem likviidseid vahendeid.
2. Väikesed tarbimislaenud on juba oma olemuselt kehvema maksedistsipliiniga (mis väljendub ka suuremas viivislaenude osakaalus). Teisalt on aga eriti tänases majanduskeskkonnas oluliselt lihtsam kokku koguda 1000 kliendilt igaühelt 1000 krooni kui ühelt kliendilt 1 miljon krooni. Kui võrrelda veel ettevõtte krediidiriski eraisiku krediidiriskiga, siis ettevõtte pankroti korral jäävad rahuldamata nõuded lõplikult rahuldamata, sest ettevõtte sisuliselt kaob ära. Eraisiku puhul on reeglina võlausaldajal õigus nõuda võla kustutamist veel ka järgneva 5-10 aasta jooksul võlgniku tulevikus saadavate tulude arvelt (loomulikult ei pruugi võlgnikul tulevikus tulusid olla, aga juhul kui ei ole tegemist just pahatahtliku võlgnikuga, siis reeglina saab suur hulk inimesi siiski oma elu uuesti järje peale). Kui eraisikul on sageli võimalik katta oma väikesi nõudeid ka pelgalt tarbimisharjumuste muutmisega (juhul kui tulud vähenevad), siis äriprojekti finantseerimiseks võetud laen on peaasjalikult sõltuv ikkagi selle äriprojekti edust.
3. Suure universaalpangaga võrreldes oleme võtnud oma klintide suhtes teistsuguseid riske s.t. palju väikesemahulisi nõudeid, mis portfelli keskmisena ei ületa kahte Eesti keskmist palka.
Mis puudutab BIGBANKi viivisportfelli, siis ei saa ka kontekstist välja jätta, et 2008. aasta jooksul on selle pealt olnud kassapõhiseid laekumisi ca. 440 miljonit krooni. Seega viivisportfell ei ole mitte kaotatud raha, vaid raha, mille kättesaamiseks tuleb tavapärasest rohkem tööd teha.
Lugupidamisega
Targo Raus
BIGBANKi juhatuse esimees
Tere Blink!
Leidsin, et oleks hea siinsamas mõnedele Teie poolt tõstatatud küsimustele ka kohe vastata:
Likviidsusest
BIGBANK’i rahaliste vahendite maht bilansis ulatub ligi poole miljardi kroonini ehk ca 16,5%-ni bilansimahust – Eesti pankade koondbilansi vastav näitaja on 12,2%. Kui kohustuste maht peaks vähenema, siis väheneb ka nõutav Keskpanga reservis hoitav summa.
BIGBANK ei ole oma kohustuste lunastamisel niivõrd sõltuv uuest finantseerimisest, s ka hoiuste müügist.
Põhitegevusega seotud rahavoog on selline, mis võimaldab ettevõttel oma kohustused täita ka juhul, kui uut finantseerimist üldse ei tuleks. 2008. aasta numbrite põhjal:
aasta kasum 144 miljonit
+
provisjonid 145 miljonit (mitterahaline kulu)
-
arvestatud (kuid laekumata intressid) 110 miljonit
+
tagasilaekumised laenuportfellist 700 miljonit
=
kokku 879 miljonit rahavoogu.
Võlakirjade lunastamised aasta jooksul on 215 miljonit (tegelikult on summa tänaseks juba vähenenud, vt bilansipäeva järgsed sündmused). Hoiused tähtajaga 1 aasta või vähem on 599 miljonit ehk siis kokku 814 miljonit.
Uute laenude väljastamise maht sõltub uue finantseerimise mahust. Seega ka kõige negatiivsema stsenaariumi puhul (uue finantseerimise maht null ja uute laenude müük 0), oleks ettevõtte likviidsuse tase aasta pärast sama kõrge kui 2008. aasta lõpus.
s.t. et meil ei teki raha puudujääki
Võrdlus universaalpankadega
Meie võrdlemine suure universaalpangaga ei ole õige ja lihtne, sest universaalpanga ja spetsialiseerunud panga ärimudelid on oluliselt erinevad. Põhjused:
1. Me ei tegele arveldustega ja sellega seoses puuduvad ka nõudmiseni hoiused, mis on likviidsuse juhtimise seisukohast kõige keerulisemalt prognoositavam tegur; samuti on see kohustuste klass, mille katteks tuleb hoida kõige rohkem likviidseid vahendeid.
2. Väikesed tarbimislaenud on juba oma olemuselt kehvema maksedistsipliiniga (mis väljendub ka suuremas viivislaenude osakaalus). Teisalt on aga eriti tänases majanduskeskkonnas oluliselt lihtsam kokku koguda 1000 kliendilt igaühelt 1000 krooni kui ühelt kliendilt 1 miljon krooni. Kui võrrelda veel ettevõtte krediidiriski eraisiku krediidiriskiga, siis ettevõtte pankroti korral jäävad rahuldamata nõuded lõplikult rahuldamata, sest ettevõtte sisuliselt kaob ära. Eraisiku puhul on reeglina võlausaldajal õigus nõuda võla kustutamist veel ka järgneva 5-10 aasta jooksul võlgniku tulevikus saadavate tulude arvelt (loomulikult ei pruugi võlgnikul tulevikus tulusid olla, aga juhul kui ei ole tegemist just pahatahtliku võlgnikuga, siis reeglina saab suur hulk inimesi siiski oma elu uuesti järje peale). Kui eraisikul on sageli võimalik katta oma väikesi nõudeid ka pelgalt tarbimisharjumuste muutmisega (juhul kui tulud vähenevad), siis äriprojekti finantseerimiseks võetud laen on peaasjalikult sõltuv ikkagi selle äriprojekti edust.
3. Suure universaalpangaga võrreldes oleme võtnud oma klintide suhtes teistsuguseid riske s.t. palju väikesemahulisi nõudeid, mis portfelli keskmisena ei ületa kahte Eesti keskmist palka.
Mis puudutab BIGBANKi viivisportfelli, siis ei saa ka kontekstist välja jätta, et 2008. aasta jooksul on selle pealt olnud kassapõhiseid laekumisi ca. 440 miljonit krooni. Seega viivisportfell ei ole mitte kaotatud raha, vaid raha, mille kättesaamiseks tuleb tavapärasest rohkem tööd teha.
Lugupidamisega
Targo Raus
BIGBANKi juhatuse esimees
Tere Blink!
Täienduseks Targo Rausi vastustele mõned kommentaarid ka krediidivaldkonda puudutavatele arvamustele.
1) Aruande lk 50 (2008): "Tähtajaks laekumata nõuetena on näidatud tähtajaks tasumata põhiosa summat" /.../ . Ma ei saa sellest hästi aru. Üks võimalik tõlgendus oleks, et see tänane summa on osa laenust, mis oleks pidanud JUBA olema tagasi makstud. S.t. kui keegi võttis 2 aastaks laenu põhiosa püsimaksega ja defaultis kohe, siis 180 päeva pärast on tema laenust hapuks läinud ainult 25%, mis pidi olema juba tagasi makstud? Võib-olla on aruandes kasutatud halba sõnastust, aga kui see tõlgendus tõele vastab, on tegelikult defaultis kaugelt üle poole kogu portfellist.
Tõlgendus on ekslik, kuna mainitud laenud on kõik kogu laenujäägi ulatuses arvestatud 90+ gruppi. Vastavalt kliendiga sõlmitud laenulepingu tingimustele ütleb pank laenulepingu üles, kui klient on viivituses vähemalt kolme graafikujärgse maksega. Lepingu ülesütlemisel nõutakse kliendilt kogu lepingujärgse laenujäägi, sissenõutavaks muutunud intressimaksete ning muude makseviivitusega seonduvate kõrvalnõuete tasumist.
2) BIGi laenud ei ole mitte *natuke* üle tähtaja, vaid on enamasti üle 180 päeva vanad (!).
Vaatamata sellele, et osa laenudest on viivituses rohkem kui 180 päeva on BIGBANK mittetöötava portfelli tootlus kõrgemgi kui tavalise universaalpanga töötaval portfellil.
BIGBANKi peamiseks laenutooteks on sissetuleku tagatisel väljastatud väikesemahuline tarbimislaen, mille mittetöötavast portfellist arvestatav osa on sissenõutav täitemenetluse kaudu. Täitemenetluse algatamiseks on vajalik eelnevalt läbida aeganõudev kohtumenetlus. BIGBANK’i mittetöötavate laenude tagasisaamise osakaal on väga kõrge ja selges korrelatsioonis ajaga. Eesti laenuportfelli näitel on nende laenude puhul, kus sissenõudemenetlus algatati 3 aasta tagasi tänaseks laenujäägist keskmiselt tagasi saadud 95% esialgsest summast. Asjaolu, et osa laenuportfellist on faktiliselt rohkem kui 90 päeva viivises ei tähenda sugugi tegelikku mittetöötamist. Üle 90 päevaselt portfellilt laekus 2008.a kogu grupis rohkem kui 440 miljoni krooni ulatuses makseid.
3) III kvartalis seisuga (siis olid asjad Eestis veel võrdlemisi head) oli üle 180 päeva laenude summa 681M ehk 82% kõigist üle tähtaja laenudest olid 180 päeva+. Täna võiks sama proportsiooni järgi olla 730M üle 180 päeva. Ettevõtte omakapital on 579M.
Ettevõtte omakapitali suuruse ja üle 90 päevases viivituse olevate laenude portfelli kõrvutamine ei oma sisulist tähendust. Maksekäitumisega seonduvate riskide maandamiseks ning potentsiaalsete laenukahjumite katmiseks on pank moodustanud vastavaid reserve, mis 31.12.2008.a seisuga moodustasid kokku 210,781 miljonit krooni. Reservi moodustamisel on lähtutud konservatiivsetest eeldustest.
4) Varem hinnati kõik 60+ päeva vanad nõuded nulli, nüüd on sellest põhimõttest loobutud.
Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) ei võimalda pankadel nõuete allahindlust suvaliselt määrata, vaid ikka reaalsete laekumiste põhjal hinnatavate tulevaste rahavoogude järgi. Antud näide pärineb mitme aasta tagusest ajast, kus BIGBANK veel ei tegutsenud pangana ning seetõttu ei lähtunud otseselt pankadele kehtestatud reeglitest, samuti on vahepeal muutunud panga tooteportfell.
Täna, näiteks individuaalse hindamise puhul on allahindluse suuruseks nõude nominaalse jääkväärtuse ning efektiivse intressimääraga diskonteeritud oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse vahe. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete rahavoogude diskonteerimisel kasutatakse intressimäära, mis on poolte vahel kokku lepitud enne nõude restruktureerimist.
Parimate soovidega
Ingo Põder
BIGBANKi krediidivaldkonna juht, juhatuse liige
Täienduseks Targo Rausi vastustele mõned kommentaarid ka krediidivaldkonda puudutavatele arvamustele.
1) Aruande lk 50 (2008): "Tähtajaks laekumata nõuetena on näidatud tähtajaks tasumata põhiosa summat" /.../ . Ma ei saa sellest hästi aru. Üks võimalik tõlgendus oleks, et see tänane summa on osa laenust, mis oleks pidanud JUBA olema tagasi makstud. S.t. kui keegi võttis 2 aastaks laenu põhiosa püsimaksega ja defaultis kohe, siis 180 päeva pärast on tema laenust hapuks läinud ainult 25%, mis pidi olema juba tagasi makstud? Võib-olla on aruandes kasutatud halba sõnastust, aga kui see tõlgendus tõele vastab, on tegelikult defaultis kaugelt üle poole kogu portfellist.
Tõlgendus on ekslik, kuna mainitud laenud on kõik kogu laenujäägi ulatuses arvestatud 90+ gruppi. Vastavalt kliendiga sõlmitud laenulepingu tingimustele ütleb pank laenulepingu üles, kui klient on viivituses vähemalt kolme graafikujärgse maksega. Lepingu ülesütlemisel nõutakse kliendilt kogu lepingujärgse laenujäägi, sissenõutavaks muutunud intressimaksete ning muude makseviivitusega seonduvate kõrvalnõuete tasumist.
2) BIGi laenud ei ole mitte *natuke* üle tähtaja, vaid on enamasti üle 180 päeva vanad (!).
Vaatamata sellele, et osa laenudest on viivituses rohkem kui 180 päeva on BIGBANK mittetöötava portfelli tootlus kõrgemgi kui tavalise universaalpanga töötaval portfellil.
BIGBANKi peamiseks laenutooteks on sissetuleku tagatisel väljastatud väikesemahuline tarbimislaen, mille mittetöötavast portfellist arvestatav osa on sissenõutav täitemenetluse kaudu. Täitemenetluse algatamiseks on vajalik eelnevalt läbida aeganõudev kohtumenetlus. BIGBANK’i mittetöötavate laenude tagasisaamise osakaal on väga kõrge ja selges korrelatsioonis ajaga. Eesti laenuportfelli näitel on nende laenude puhul, kus sissenõudemenetlus algatati 3 aasta tagasi tänaseks laenujäägist keskmiselt tagasi saadud 95% esialgsest summast. Asjaolu, et osa laenuportfellist on faktiliselt rohkem kui 90 päeva viivises ei tähenda sugugi tegelikku mittetöötamist. Üle 90 päevaselt portfellilt laekus 2008.a kogu grupis rohkem kui 440 miljoni krooni ulatuses makseid.
3) III kvartalis seisuga (siis olid asjad Eestis veel võrdlemisi head) oli üle 180 päeva laenude summa 681M ehk 82% kõigist üle tähtaja laenudest olid 180 päeva+. Täna võiks sama proportsiooni järgi olla 730M üle 180 päeva. Ettevõtte omakapital on 579M.
Ettevõtte omakapitali suuruse ja üle 90 päevases viivituse olevate laenude portfelli kõrvutamine ei oma sisulist tähendust. Maksekäitumisega seonduvate riskide maandamiseks ning potentsiaalsete laenukahjumite katmiseks on pank moodustanud vastavaid reserve, mis 31.12.2008.a seisuga moodustasid kokku 210,781 miljonit krooni. Reservi moodustamisel on lähtutud konservatiivsetest eeldustest.
4) Varem hinnati kõik 60+ päeva vanad nõuded nulli, nüüd on sellest põhimõttest loobutud.
Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) ei võimalda pankadel nõuete allahindlust suvaliselt määrata, vaid ikka reaalsete laekumiste põhjal hinnatavate tulevaste rahavoogude järgi. Antud näide pärineb mitme aasta tagusest ajast, kus BIGBANK veel ei tegutsenud pangana ning seetõttu ei lähtunud otseselt pankadele kehtestatud reeglitest, samuti on vahepeal muutunud panga tooteportfell.
Täna, näiteks individuaalse hindamise puhul on allahindluse suuruseks nõude nominaalse jääkväärtuse ning efektiivse intressimääraga diskonteeritud oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse vahe. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete rahavoogude diskonteerimisel kasutatakse intressimäära, mis on poolte vahel kokku lepitud enne nõude restruktureerimist.
Parimate soovidega
Ingo Põder
BIGBANKi krediidivaldkonna juht, juhatuse liige
Ootooot... miks selliseid selgitusi ei jagata ametlikke kanaleid pidi, vaid siin, foorumis ???
sest siin ju teema arutelu all ...äkki mujal saadakse aru :P
aivo33
Info ilmselt juba olemas BIGi aruannetes ja ilmselt saaks näiteks emaili-küsija ka sama vastuse. Nii, mida rohkem info seda parem, tänapäeval. Ainukene probleem on muidugi, et anonüümsed inimesed päris kergesti võivad kirjutada foorumis, aga selle vastu ei saagi BIG midagi teha.
Info ilmselt juba olemas BIGi aruannetes ja ilmselt saaks näiteks emaili-küsija ka sama vastuse. Nii, mida rohkem info seda parem, tänapäeval. Ainukene probleem on muidugi, et anonüümsed inimesed päris kergesti võivad kirjutada foorumis, aga selle vastu ei saagi BIG midagi teha.
Selgituseks igaks juhuks:
Ma ei kritiseerinud anonüümset kirjutamist, lihtsalt tõdesin et kes iganes võib enanst kelleks iganes siin nimetada (teoreetiliselt).
Ma ei kritiseerinud anonüümset kirjutamist, lihtsalt tõdesin et kes iganes võib enanst kelleks iganes siin nimetada (teoreetiliselt).
Ok, ju siis olen mina paras saabas, et ei suutnud kogu samasugust infot majandusaasta aruandest välja lugeda; vabandan, et ei tunne krediidijuhtimist põhjalikult ning et olen saanud TTÜ-s kehva rahandus- ning majandushariduse (nii baka kui magister)...
Tegelikult ainus mida tahtsin märkida oma avaldusega oli see, et aruandesse peidetakse ära väiksemaid ja suuremaid fakte, mida ei taheta laiemale ringile näidata - aga ju siis ei suutnud stefan seda irooniat ridade vahelt välja lugeda :P Aga vabandatav, kuna Su emakeel ei ole vist eesti keel. Ei vaidle rohkem, vaid lähen ennast harima!
lugemisoskus tuli ikka varem :)
aivo33
Mis uus info siin ilmus, mis peaks "ametlikel kanalietel" ilmuma?
Mis uus info siin ilmus, mis peaks "ametlikel kanalietel" ilmuma?
stefan,
kõik inimesed ei ole 100% pädevad majandusaasta aruannet lugema, rahavooge ja kasumiaruannet analüüsima jne jne; samuti ei pruugi teada BIG Panga ärimudelit jne. Selline lisainf võiks olla ka maj.aasta aruandes selgitusena toodud - lühidalt ja konkreetselt. See tekitaks ka võimalikes investorites rohkem usaldust.
Aga nagu ma ütlesin - ei vaidle rohkem ja püüan ennast harida...
kõik inimesed ei ole 100% pädevad majandusaasta aruannet lugema, rahavooge ja kasumiaruannet analüüsima jne jne; samuti ei pruugi teada BIG Panga ärimudelit jne. Selline lisainf võiks olla ka maj.aasta aruandes selgitusena toodud - lühidalt ja konkreetselt. See tekitaks ka võimalikes investorites rohkem usaldust.
Aga nagu ma ütlesin - ei vaidle rohkem ja püüan ennast harida...
aivo33
Kõik korras. Lisan siia vaid ka see, et ise lugesin BIG tähtaja laekumata laenude kajastamise põhimõtetest nende Q3 2008 aruandes lk 11-12.
Lõpetan seega ka vaidlemast.
Kõik korras. Lisan siia vaid ka see, et ise lugesin BIG tähtaja laekumata laenude kajastamise põhimõtetest nende Q3 2008 aruandes lk 11-12.
Lõpetan seega ka vaidlemast.