Mida siis oodatakse? Seda, et inimesed jätavad esimesena toidu ja eluaseme finantseerimata, ning kühveldavad oma rahanatukese kusagile vähemtähtsamatesse hüvedesse?? Loomulikult loobutakse kõigepealt internetist, telefonist, GK'dest jne jne ja alles siis, viimases hädas, lõpetatakse kulutused korterile ning lõpuks ka toidule (natuke liialdan selle toiduga, aga siiski, näiteks sobib).
Inimesed kardavad nn. suuri panku, sest keegi ei taha sattuda nende suurte pankade musta nimekirja.
Väikeste pankade kuri "onu" ei ole nii kuri kui mõni rootslasest "onu". Ei oma küll nende kurjade "onudega" isiklikke kogemusi, kuid tean, et näiteks mõned rootsi pangad püüavad erinevate nippidega rakendada asju, mida lepingus kokku ei ole lepitud.
Kuid eks kõik (siinkohal BIG) päästavad enda nahka, võib ju ka minu teooriale vastupidist väita (a'la inimesed maksavad kõrgema intressiga maksed enne vms). Mida arvataks pangast, kes kuulutab: "Meil on väga, väga, väga halb seis, kõik on hapu, väga hapu ja tulevik on veel tumedam, võimalik et läheme juba homme omadega põhja! Olgu tagatisfond meile armuline!!!" vist mitte väga hästi?
ka BIG on rootsi "onudega" diili teinud....
Eks selles jutus teatud iva on tõepoolest. Eraisiku pankrot pole Eestis vähemalt veel praegu väga levinud. Üldjuhul võib öelda, et eraisikult on võimalik raha igal juhul kunagi kätte saada. Väikeste summade puhul tekib aga küsimus, kui palju raha selleks lõpuks BIGil endal kulutada tuleb?
Kui kulud intressitulule alla jäävad, on BIG plussis. Ja intressid on BIGi laenudel krõbedamad, kui suurpankade eluasemelaenudel..
Moody's alandas BIGi pikaajalist reitingu 3 astme võrra, B1 pealt Caa1 peale, reitingu väljavaade muudeti negatiivseks.
"Obligations rated Caa are judged to be of poor standing and are subject to very high credit risk, and have "extremely poor credit quality. Such banks may be in default..."
"Obligations rated Caa are judged to be of poor standing and are subject to very high credit risk, and have "extremely poor credit quality. Such banks may be in default..."
Kas keegi seletaks mulle lollile, mida see Moody's-e avaldus täpsemalt tähendab. Kas BIG-is hoiustaja peaks midagi kartma?
Hoiustajal ei ole suurt midagi karta, kuna hoiused on riiklikult 100% tagatud ja bigi maht võrreldes TFi varadega on suht väike.
Margus2, kas su jutt on ikka õige? Nii võiks ju julgelt nendel ärevaltel aegadel paigutada raha BIGi tähtajalisele hoiusele?
Tagatisfond hüvitab mitte 100%, vaid 90% depodest. Lisaks toimib Tagatisfond 'first come, first serve' põhimõttel. Mitte, et see tõenäoline oleks, aga kui mõni suurem kohalik pank belly-up läheks, siis järgmistele ei jää midagi. On küll ka maksejõuetu valitsuse käendus Tagatisfondile, aga me kõik teame, kuidas see võib töötada.
Eestis on vist ca. 150B deposid, sellest suhteliselt suur osa on tagatud Tagatisfondi seadusega (ma ei tea kui suur osa). Kui jama realiseeruks, siis oleks ainus reaalne hoiuste tagaja ilmselt IMF/EL.
Eestis on vist ca. 150B deposid, sellest suhteliselt suur osa on tagatud Tagatisfondi seadusega (ma ei tea kui suur osa). Kui jama realiseeruks, siis oleks ainus reaalne hoiuste tagaja ilmselt IMF/EL.
Blink, muidu õige, aga eelmise aasta lõpus muudeti Tagatisfondi seadust ja hüvitatakse nüüd 100% (kuni 50K EUR).
Minu mäletamist mööda 100 % plus kogunenud intress.
Täitsa õige, vaatasin ka seadusest järgi. Veel mõni aeg tagasi valitses olukord, kus seadus ütles 90%, max 20K EURi ja valitsuse määrus ütles 100%, 50K EURi. Hiljem kohaldati seaduse muudatust tagasiulatuvalt.
Aga muidu Blinki suunatud jutt õige. TF on veidi nagu AIG, töötab nagu kulda, disclaimeriga, et midagi väga suurt ei tohiks ventilaatorisse sattuda. Samas on TF ka selle poolest nagu AIG, et on "too important to fail", ehk EU ruumis mingitpidi ikka lahendus leitakse TF kohustuste katmiseks. Üks nüanss millega veel mustade stsenaariumite mõõtmisel arvestada (eks seda tuleb ju ikka teha), keegi vast ei vaidle, et BIG on ventilaatorile lähemal asuv kui suured, seega mõnes mõttes BIG hoiustaja jaoks risk mõõdukam, neile ikka raha jaguks.
Kas on ikka nii et väiksele firmale ka depo säilivust garanteeritakse? Kui lihtsalt investeerimine käib läbi ettevõtte.
See tasuta CDS (s.t. 100% garantii) on ikka väga halb mõte. See soodustab ühelt poolt deponeerijate teadlikku kõrge riski otsimist (s.t. kõige riskantsem asutus maksab kõige kõrgemat intressi). Teiselt poolt toetab kõige halvemate ärimudelite jätkumist, kuna seda saab jätkuvalt finantseerida depode eest. Ettevõttel (a la BIG) on alati majanduslikult mõistlik üritada äri jätkata tõstes depointressi (kuni interest spread on üle nulli), selle asemel, et kahjumlik äri lõpetada. Deponeerijatel on alati kasulik anda halvale ärile raha, sest see on parima tootlikkusega ja valitsuse poolt garanteeritud. Kogu selle nalja maksab lõpuks kinni see, kes selles vabatahtlikult ei osale (s.t. maksumaksja).
Nüüd kui Blink on selle asja nii tabavalt dokumenteerinud, jääb ainult küsimus, et kuhu see info saata tuleks. Ma arvan, et otsustajad oleksid väga tänulikud.
ok, mis tehtud see tehtud, algselt oli tegu n-ö ajutise meetmega, oleks huvitav teada, et kes on see julge, kes ütleb, et nüüd on õige aeg see lollus lõpetada?
ok, mis tehtud see tehtud, algselt oli tegu n-ö ajutise meetmega, oleks huvitav teada, et kes on see julge, kes ütleb, et nüüd on õige aeg see lollus lõpetada?
Seda infot pole vaja kuhugi saata- sellist olukorda käsitlevad kõik kooliraamatud kui moral hazardi musternäidist ja kui asja mida peaks igal juhul vältima. Ajaloost on ka teada mitmeid näiteid kuhu selline asi viib. Esimesena meenub USA ajaloost nende hoiu ja laenuühistute disaster.
Eks tuleb tunnistada, et see pole Eesti otsus, vaid üle Euroopa trend, meil oleks siin muud mudelit raske hoida. Aga olen nõus, selline vastutuseta mudel tekitab pikemas lõikes probleeme. Ideaalis võiks aidata see kui kriisi leevenemisel vana mudel tagasi pöörataks, kuid praktikas on see ilmselt liiga optimistlik lootus.
Eluasemelaenude intresside subsiidium (mis vist lõpeb 1 septembril) on olnud samasugune lollus, rääkimata Kredex'i "abist" osta majandusbuumiajal kortereid. Tekitati kinnisvara mulli. Nüüd tekitatakse hoiuste mulli.
Kas TF kaitse tekib seoses asutusele X pangalitsensi väljastamisega automaatselt või võib TF öelda "sorry, too risky" kas koheselt või mingi hetk hiljem?