üheks võimaluseks on ka meteoriidi saabumine.
Kuigi arvan ka ise et püütakse raha reaalväärtust vähendades probleemid devalveerida
on jaapani näitel näha et sügava kriisi tingimustes raha reaalväärtus ei vähene isegi relvaähvardusel vaid
raha saab jälle endale väärtuse tagasi.
Täpselt nii nagu eelmise naftamulli järgse naftahinna käitumise järgi sai prognoosida selle naftamulli afterparty.
Nii saab ka ajaloo vastavate indikaatorite järgi ka muude pidepunktide järgi prognoosida.
Näiteks eag püramiidskeemi järgi bigi kokkukukkumise juba aasta alguses.
Kui ikka üle 10 prossa pakutakse peab olema ikka väga hapu...
kusjuures, kui nüüd hoolega mõelda, siis BIG on nagu üks korralik püramiidskeem. uute investeerijate rahaga makstakse vanadele investeerijatele. ja tegelik äri kasumit ei too (ma usun). ja kuna tootlus on korralik (nagu madoff), siis on palju uusi tulijaid ja vähe lahkujaid. kui flow peaks teistpidi pöörduma on jama majas :)
kulla stefan, räägi nüüd ilusatsi ära, mismoodi raha väärtus hävib?
Ok asjad maksavad detsiljon krooni ja dollarit
äkki võtame mõned nullid tagant ära nagu ajaloos varem tehtud?
Vana v, ma ei saa su f rahahävimise jutust aru
mis siis saab?
Kas tööl üldse tasub käia kui midagi osta ei ole võimalik, kõik ju nii kallis
2 kuu palga eest saab 2 võileiba
v mees, räägi, mida sa siit otsid?
Ok asjad maksavad detsiljon krooni ja dollarit
äkki võtame mõned nullid tagant ära nagu ajaloos varem tehtud?
Vana v, ma ei saa su f rahahävimise jutust aru
mis siis saab?
Kas tööl üldse tasub käia kui midagi osta ei ole võimalik, kõik ju nii kallis
2 kuu palga eest saab 2 võileiba
v mees, räägi, mida sa siit otsid?
rams
kinnisvara väärtuse hävimine tundus paljudele võimatu ainult paar aastat tagasi. Kinnisvara ju kunagi ei hävi, see peabki olema hea pensionikindlustus - nii arvati, ja mitte vaid vähesid.
Majandus on polariseeritud. Loeme palju neist kellel on praegu probleeme. Vähe neist kes istuvad ja ootavad. Inflatsioon algab nendega. Mitte praegu, aga 12 kuud on pikk aega.
kinnisvara väärtuse hävimine tundus paljudele võimatu ainult paar aastat tagasi. Kinnisvara ju kunagi ei hävi, see peabki olema hea pensionikindlustus - nii arvati, ja mitte vaid vähesid.
Majandus on polariseeritud. Loeme palju neist kellel on praegu probleeme. Vähe neist kes istuvad ja ootavad. Inflatsioon algab nendega. Mitte praegu, aga 12 kuud on pikk aega.
Võrrelge 2 ja 3 kvartali panga nõudeid klientidele (lk 6).Lisaks on tagantjärgi muudetud 31.12.2007 numbrit 856 miljoni võrra.
Ma kaldun ka arvama et varsti raha väärtus kipub hävima, problem selles et inimkond on leutamas vahendeid mis muudavad energia megaodavaks, ning ressursid väärtusetuks.
Raha on JUBA megaodav selle fedi 0,25 %lise intressiga ning ainus trend selleks et turgutada ustuvat majandust on teha raha veelgi odavamaks.
Süsiniku anorgaanilised lahendused panevad räige põntsu metallitööstusele ning materialiturule üldse. Päikesepatareide tehenoloogia on arenenud juba niikaugele et on võimalik rääkida 90 %lisest kasutegurist. Järgmine aasta pannakse käima esimene tuumaelektrijaam, Bioloogia on arenenud faasi kus tüübid kirjutavad baktereid from the scrach.
Mnjaa ma ütleks, et raha värtus võib kaduda juba lähima 5 aasta jooksul.
Raha on JUBA megaodav selle fedi 0,25 %lise intressiga ning ainus trend selleks et turgutada ustuvat majandust on teha raha veelgi odavamaks.
Süsiniku anorgaanilised lahendused panevad räige põntsu metallitööstusele ning materialiturule üldse. Päikesepatareide tehenoloogia on arenenud juba niikaugele et on võimalik rääkida 90 %lisest kasutegurist. Järgmine aasta pannakse käima esimene tuumaelektrijaam, Bioloogia on arenenud faasi kus tüübid kirjutavad baktereid from the scrach.
Mnjaa ma ütleks, et raha värtus võib kaduda juba lähima 5 aasta jooksul.
Millest te räägite?
Raha muutub aina defitsiitsemaks ja kallimaks. Sellepärast ju hinnad ja inflatsioon langebki. Rahamassi kokkutõmbumine ongi deflatsioon ja raha kallimaks muutumine.
Protsendid ei ole mingi argument , küsimus on raha saamises. Arco refinantseeris oma laenu 8,5 %. Keegi olla varem võtnud 14% jne. St et risk on ülikõrge ja selleks et saada võetakse ükskkõik mis hinnaga.
Big muidugi on Eesti Madoff või Bigoff ja sedasorti laenukontorid kaoad Eesti turult paari aasta jooksul. Mullid lõpevad siis kui nad on tühjaks lastud.
Ärimehe jaoks on majandusmull muidugi nagu täispuhutud kandoom mis peale kasutamist prügikasti rändab.
Raha muutub aina defitsiitsemaks ja kallimaks. Sellepärast ju hinnad ja inflatsioon langebki. Rahamassi kokkutõmbumine ongi deflatsioon ja raha kallimaks muutumine.
Protsendid ei ole mingi argument , küsimus on raha saamises. Arco refinantseeris oma laenu 8,5 %. Keegi olla varem võtnud 14% jne. St et risk on ülikõrge ja selleks et saada võetakse ükskkõik mis hinnaga.
Big muidugi on Eesti Madoff või Bigoff ja sedasorti laenukontorid kaoad Eesti turult paari aasta jooksul. Mullid lõpevad siis kui nad on tühjaks lastud.
Ärimehe jaoks on majandusmull muidugi nagu täispuhutud kandoom mis peale kasutamist prügikasti rändab.
arwen, kas sinu meelest on meil hetkel rahapakkumise kasv või kokkutõmbumine?
See sõltub sellest mida täpselt rahaks lugeda. Keskpangad pritsivad hoolega sula cashi ringlusesse aga üldine deleveraging võib samas laiemat rahapakkumist veel mõnda aega vähendada. Eks see delevaraging ongi üks neid põhjuseid miks muidu inflatsiooni kartvad keskpangad trükipressidel nii kõrgetel pööretel toimetada lasevad.
Kui ettevõttel pole ideed kuidas raha teenida ja lisandväärtuse loomine on raske või võimatu siis ei ole rahapakkumisest mingit abi.
Hetkel on olukord kus lisandväärtust ettevõtted eriti ei suuda teenida.
Ntx kui sina Karum6mm teenid usa turul päevas 1000usd siis sul ju pole laenu saamisega erilist probleemi ja pole vahet kas rahapakkumie kasvab või ei kasva. Aga vaibatootja rabeleb ja ei saa ta müüdud jne ja refinantseerib(loe hädatapp) oma endisi laene ja tema on suur probleem laenu saada.Ja mingit kapitali ta selliselt ei korja.
Nii et me räägime seoses rahapakkumise kasvu või kokkutõmbumisega ikka oma võimetest. Eesti võimekus tervenesti on olematu.
Igasugune tööjõul baseeruv tarbimis ja kinnisvaralaenudega seoses oleva majandusmudeli väljund saab olla aimult töökohustusest tulenev kasum mis peaks akumuleeruma töötaja ettevõtte loodud lisandväärtusest. Selliste ettevõtete hulka,olemasolu ja aruandlust peaks uurima ja selle järgi saaks hinnata Eesti majanduse jätkusuutlikkust.
Hetkel on olukord kus lisandväärtust ettevõtted eriti ei suuda teenida.
Ntx kui sina Karum6mm teenid usa turul päevas 1000usd siis sul ju pole laenu saamisega erilist probleemi ja pole vahet kas rahapakkumie kasvab või ei kasva. Aga vaibatootja rabeleb ja ei saa ta müüdud jne ja refinantseerib(loe hädatapp) oma endisi laene ja tema on suur probleem laenu saada.Ja mingit kapitali ta selliselt ei korja.
Nii et me räägime seoses rahapakkumise kasvu või kokkutõmbumisega ikka oma võimetest. Eesti võimekus tervenesti on olematu.
Igasugune tööjõul baseeruv tarbimis ja kinnisvaralaenudega seoses oleva majandusmudeli väljund saab olla aimult töökohustusest tulenev kasum mis peaks akumuleeruma töötaja ettevõtte loodud lisandväärtusest. Selliste ettevõtete hulka,olemasolu ja aruandlust peaks uurima ja selle järgi saaks hinnata Eesti majanduse jätkusuutlikkust.
Karum6mm , rahapakkumine paistab nagu olevat, aga tarbijani see raha ei ulatu.
Filosoofiline küsimus: kui ma olen end kõrini täis laenanud ning mul on raskusi laenude tagasimaksmisega, kas ma julgeks võtta veelgi rohkem laene kaela peale?
Filosoofiline küsimus: kui ma olen end kõrini täis laenanud ning mul on raskusi laenude tagasimaksmisega, kas ma julgeks võtta veelgi rohkem laene kaela peale?
FED võiks alustada teisest otsast ja näiteks igale ameeriklasele anda näiteks 4000 dollarit. Niisama. See oleks siis tõeline, toimiv, rahapakkumine. :)
ttrust, lihtne, sa võtad uue laenu, et maksta vana.
jyriado
Enam ei ole ka BIG-laen lihtne
Tundub, et ka "olles korralik klient juba 1,5 aasta jooksul" ei saa enam laenu. :)
Enam ei ole ka BIG-laen lihtne
Tundub, et ka "olles korralik klient juba 1,5 aasta jooksul" ei saa enam laenu. :)
damn, mida ma nüüd teen. Im doomed.
Kes siin räägib, et pangad laenu ei anna!
Just HSA pakkus mulle "kodulaenu" intressiga 6%. Prrr!
Ei hakanud süvenema mida see 6% täpselt sisaldab, kuid mainisin ära, et eeskujuliku laenumaksja puhul
võiks pank näidata omapoolset sooduka pakkumise initsiatiivi.
Lubati kaaaluda.
Uuel aastal kaen perra, mida % võiks saada !
Just HSA pakkus mulle "kodulaenu" intressiga 6%. Prrr!
Ei hakanud süvenema mida see 6% täpselt sisaldab, kuid mainisin ära, et eeskujuliku laenumaksja puhul
võiks pank näidata omapoolset sooduka pakkumise initsiatiivi.
Lubati kaaaluda.
Uuel aastal kaen perra, mida % võiks saada !
Swed-i foorumis tõi stefan välja, et:
BIGBANK
1) Laenuportfell: 146 MEUR
2) Tähtajaks tasumata laenud (üle 60 päeva): 57,8 MEUR
2)/1)=40%
Ma ei saa aru, kuidas sel juhul saab BIG-i hoiustajate suhtes kehtida hoiuste tagamine tagatisfondi poolt. Kas Tagatisfond või Finantsinspektsioon mingit järelvalvet tähtajaks tasumata laenude üle ei pea, et ennetada asja kontrolli alt väljumist?
BIGBANK
1) Laenuportfell: 146 MEUR
2) Tähtajaks tasumata laenud (üle 60 päeva): 57,8 MEUR
2)/1)=40%
Ma ei saa aru, kuidas sel juhul saab BIG-i hoiustajate suhtes kehtida hoiuste tagamine tagatisfondi poolt. Kas Tagatisfond või Finantsinspektsioon mingit järelvalvet tähtajaks tasumata laenude üle ei pea, et ennetada asja kontrolli alt väljumist?
Ouna Ants,
Vt. minu kommentaar 15/09/08 teisest BIGi teemast: https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=30604&start=1&show_all=1
Jään endiselt enda juurde: BIG on rahvusvahelise raamatupidamise hea tava järgi juba TÄNA pankrotis või sellele väga lähedal. Tagatisfond, Finantsinspektsioon, KPMG ja Eesti Pank näitavad end kõige halvemast küljest kui aitavad sisuliselt probleemi varjata. Mõned faktid juurde:
- BIGi loan book on 2,300 miljonit. Sellest 920M on üle tähtaja. See on 40%
- BIGi laenud ei ole mitte *natuke* üle tähtaja, vaid on enamasti üle 180 päeva vanad (!).
- Ettevõte on III kvartalist IV kvartalisse sujuvalt muutnud aruandes avaldatavat informatsiooni. Varem oli eraldi klass 91-180 päeva üle tähtaja ja 181+ päeva üle tähtaja. Nüüd on ainult 90+. Book cooking, anyone?
- III kvartalis seisuga (siis olid asjad Eestis veel võrdlemisi head) oli üle 180 päeva laenude summa 681M ehk 82% kõigist üle tähtaja laenudest olid 180 päeva+. Täna võiks sama proportsiooni järgi olla 730M üle 180 päeva. Ettevõtte omakapital on 579M.
- Aruande lk 50 (2008): "Tähtajaks laekumata nõuetena on näidatud tähtajaks tasumata põhiosa summat" /.../ . Ma ei saa sellest hästi aru. Üks võimalik tõlgendus oleks, et see tänane summa on osa laenust, mis oleks pidanud JUBA olema tagasi makstud. S.t. kui keegi võttis 2 aastaks laenu põhiosa püsimaksega ja defaultis kohe, siis 180 päeva pärast on tema laenust hapuks läinud ainult 25%, mis pidi olema juba tagasi makstud? Võib-olla on aruandes kasutatud halba sõnastust, aga kui see tõlgendus tõele vastab, on tegelikult defaultis kaugelt üle poole kogu portfellist.
- Varem hinnati kõik 60+ päeva vanad nõuded nulli, nüüd on sellest põhimõttest loobutud.
Likviidsusest:
- Ettevõte kogus 2008 aastaga deposiite 184M --> 630M. Ehk siis sellega finantseeriti rahavoogu.
- Ettevõttel on 150M raha/deposid. Keskpanga reserv on 330m, aga seda ei saa puutuda.
- Ettevõttel on 12k jooksul vaja lunastada 215M võlakirju.
- 2008 aasta tegevuskulud: Palgakulu 112M, Muud tegevuskulud 123M = kokku ca. 235M kulubaas.
Kokku oleks cashi vajadus seega ca. 450M eeldusel, et laenude maht jääb samaks. Eelmisel aastal saadi see summa depodest. Kust sel aastal tuleb? Tõstetakse deposiidi intressi ükskõik kui kõrgele?
Mida kõige selle peale regulaatorid on teinud:
- Eesti Pank: Teada olevalt mitte midagi. Reklaamikampaaniad depode meelitamiseks jätkuvad.
- Tagatisfond: What's that?
- Finantsinspektsioon: We're busy elsewhere.
- KPMG: Juhtis arvamuses tähelepanu: "Juhtkond on laenunõuete allahindluse hinnangute kujundamisel võtnud arvesse praeguse majanduskeskkonna mõju riikides, kus Kontsern tegutseb. Majanduse edasise arengu ebakindluse tõttu võib majanduskeskkonna muutuste mõju olla oluliselt erinev juhtkonna praegusest hinnangust". Samas otsus on puhas.
Arvan, et varsti võime reaalselt näha saada, kuidas toimivad väljamaksed Tagatisfondist.
Vt. minu kommentaar 15/09/08 teisest BIGi teemast: https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=30604&start=1&show_all=1
Jään endiselt enda juurde: BIG on rahvusvahelise raamatupidamise hea tava järgi juba TÄNA pankrotis või sellele väga lähedal. Tagatisfond, Finantsinspektsioon, KPMG ja Eesti Pank näitavad end kõige halvemast küljest kui aitavad sisuliselt probleemi varjata. Mõned faktid juurde:
- BIGi loan book on 2,300 miljonit. Sellest 920M on üle tähtaja. See on 40%
- BIGi laenud ei ole mitte *natuke* üle tähtaja, vaid on enamasti üle 180 päeva vanad (!).
- Ettevõte on III kvartalist IV kvartalisse sujuvalt muutnud aruandes avaldatavat informatsiooni. Varem oli eraldi klass 91-180 päeva üle tähtaja ja 181+ päeva üle tähtaja. Nüüd on ainult 90+. Book cooking, anyone?
- III kvartalis seisuga (siis olid asjad Eestis veel võrdlemisi head) oli üle 180 päeva laenude summa 681M ehk 82% kõigist üle tähtaja laenudest olid 180 päeva+. Täna võiks sama proportsiooni järgi olla 730M üle 180 päeva. Ettevõtte omakapital on 579M.
- Aruande lk 50 (2008): "Tähtajaks laekumata nõuetena on näidatud tähtajaks tasumata põhiosa summat" /.../ . Ma ei saa sellest hästi aru. Üks võimalik tõlgendus oleks, et see tänane summa on osa laenust, mis oleks pidanud JUBA olema tagasi makstud. S.t. kui keegi võttis 2 aastaks laenu põhiosa püsimaksega ja defaultis kohe, siis 180 päeva pärast on tema laenust hapuks läinud ainult 25%, mis pidi olema juba tagasi makstud? Võib-olla on aruandes kasutatud halba sõnastust, aga kui see tõlgendus tõele vastab, on tegelikult defaultis kaugelt üle poole kogu portfellist.
- Varem hinnati kõik 60+ päeva vanad nõuded nulli, nüüd on sellest põhimõttest loobutud.
Likviidsusest:
- Ettevõte kogus 2008 aastaga deposiite 184M --> 630M. Ehk siis sellega finantseeriti rahavoogu.
- Ettevõttel on 150M raha/deposid. Keskpanga reserv on 330m, aga seda ei saa puutuda.
- Ettevõttel on 12k jooksul vaja lunastada 215M võlakirju.
- 2008 aasta tegevuskulud: Palgakulu 112M, Muud tegevuskulud 123M = kokku ca. 235M kulubaas.
Kokku oleks cashi vajadus seega ca. 450M eeldusel, et laenude maht jääb samaks. Eelmisel aastal saadi see summa depodest. Kust sel aastal tuleb? Tõstetakse deposiidi intressi ükskõik kui kõrgele?
Mida kõige selle peale regulaatorid on teinud:
- Eesti Pank: Teada olevalt mitte midagi. Reklaamikampaaniad depode meelitamiseks jätkuvad.
- Tagatisfond: What's that?
- Finantsinspektsioon: We're busy elsewhere.
- KPMG: Juhtis arvamuses tähelepanu: "Juhtkond on laenunõuete allahindluse hinnangute kujundamisel võtnud arvesse praeguse majanduskeskkonna mõju riikides, kus Kontsern tegutseb. Majanduse edasise arengu ebakindluse tõttu võib majanduskeskkonna muutuste mõju olla oluliselt erinev juhtkonna praegusest hinnangust". Samas otsus on puhas.
Arvan, et varsti võime reaalselt näha saada, kuidas toimivad väljamaksed Tagatisfondist.
BIG-il pole raha hankimisega mingeid probleeme. Mõni mure nüüd elevandi peale järgmine number kirjutada. Proovitud. Töötab.
Blink, tänud põhjaliku ja detailiderohke vastuse eest!