BIG, no comments

BIGi tegevuse tulemusena ei jää küll keegi vaesemaks. Kui poes müüakse kasukat, mis maksab 200000 krooni, siis kas sellest jääb keegi vaesemaks, sest ta oleks võinud osta ju ka 1000 krooni maksva kasuka?
See, et keegi hindas enda maksevõimet valesti ja kaotab nüüd maja või auto, ei muuda küll midagi. BIGi äriidee pole isegi jõhker.
Kui inimesel pole sissetulekut, siis laenamine on riskantsem ja tulenevalt sellest on intressid kõrgemad. See, et tal sissetulekut pole, ei tähenda veel nagu saaks ta ümbrikupalka.
Big on kindel pankrott. Porfell koosneb ju ainult rämpslaenudest, imo. Inimene madalama intressiga mujalt ei saanud ja jäi üle kas Big või SMS-laen.
Ei ole see asi nii hull veel midagi, vähemalt mõnedes teistes samalaadsetes kohtades hapude laenude % pole kõige jubedam veel. Küll on viimastel kuudel märgata kiiremat hapnemist, aga siiani oli pilt ilus.
Kui BIGBANKi aruandeid lugeda, siis on deposiitide maht 9 kuuga päris priskelt kasvanud ja likviidseid vahendeid ca 500 EEKu. Seda on vaata et rohkemgi kui nende hoiuseportfell kokku. Ei peaks neil olema midagi tähtajaliste hoiuste ennetähtaegse lõpetamise vastu.
niikaua kuni riik garanteerib 50k eur 100% ei lähe ka big põhja
Garanteerimise küsimus kerkib pärast BIGi pankrotti, mitte enne.
Kõik sõltub sellest kas BIG korjab järjest kumuleeruvalt rohkem hoiuseid - ilmselt tingimustes kus teised pangad hoiuseintresse alandavad.
Nu BIG saab ju jõhkralt kasu sellest,kui klient otsustab(tõenäoliselt suures hirmus) enne tähtaega raha välja võtta..Sisulsielt siis BIG ei pea mingeid intresse maxma ja pangale see on väga kasulik.Ja see 9% kampaania on pigem raha sisse toonud kui välja viinud
Selleks, et 9% intressiga aastaks laenatud raha "pigem raha sisse tooks, kui välja viiks", tuleb see raha 9+X% eest riskivabalt teenima panna. Vaadates kõikvõimalike varaklasside tootlust viimasel aastal, peab sellise tootluse taga üsna geniaalne investeerimisidee olema.
PeaLik, ära ole õel. BIG tegutseb pikas perspektiivis, seega viimase aasta võrdlus on kohatu.
"Eesti jurisdiktsioonis ei saa rääkida mittelaekuvast laenust. Küsimus ei ole kas vaid millal"
vms selline lause nende majandusaasta aruandest.
Huvitav on jälgida, et samal ajal kui inimesed rootsi pankadest hoiuseid välja katkusid kuna osa nende laenudest on antud Baltikumi ja seepärast on pankade pankrotistumine vältimatu, siis BIGi osas ollakse optimistid. Ja siis veel economistid patravad mingitest ratsionaalsetest ootustest mille järgi inimesed toimetavat:-)
Jah Baltikum on definite no-no, samas Madoffi püramiidskeemi võib pappi panna küll :) Või Argentiina võlakirjadesse. Ehkki Argentiina on oma ajaloo jooksul defaultinud ja bonde väärtusetuks kuulutanud rohkem kordi kui Baltimaad (taas-)iseseisvaks on saanud.
Mad off ! Cynic ja Schlagbaumm, inimestele ju HIRMSASTI meeldib panna raha sellistesse BLACK BOX tüüpi "alternatiivsetesse"! asjadesse, kus oletatavasti istuvad sees hästi kohutavalt targad poisid, kes ei sõltu ei tsüklitest ega meetoditest ja teevad justkui igas keskkonnas raha. Meil ju omal vastavad näited olemas. ;-)
https://www.ohman.se/templates/PageWide____10292.aspx

Miks Big ise võlakirju odavalt tagasi ei osta?
müügikuru, kas sa julged raha BIGi panna? See on ju praegu vist peaaegu ainus kindla kasumi teenimise võimalus, imho.

Kunagi ammu panin pool raha Tallinna Panga ja pool raha Rahvapanga (oli vist niisugune) deposiiti ja hoidsin kuskil 15 kuud. Tallinna Pank maksis head % ainult ühe aasta eest, aga Rahvapank kõik 15 kuud. Olin Tallinna Panga peale väga pahane.
Mu meelest BIGBANK osa oma võlakirju mõni aeg täiesti ostis tagasi SEB'lt. Aga hoiustest - kui TF garanteerib 100% kuni 50k EURi, siis on tõepoolest erinevate pankade hoiused võrdselt garanteeritud ja mõistlik inimene valib hoiuse pelgalt tootluse järgi. On see siis BIGBANK või mõni teine.
nu mulle tuli koju mingi kuukiri.Aasta kasum ikka päris korralik.
Isegi kui asjad hapuks lähevad ei juhtu seda praegu vaid ca aasta hiljem
Kui neid võlakirju julgeks osta Rootsist, siis tootlus oleks ca 22% aastas.Või eksin?
Kasutasin seda kalkulaatorit:
http://www.smartmoney.com/investing/bonds/bond-calculator-7917/
to: martinhold

Ostabki, räägitakse.
Kaalun tõsiselt BIG-i hoiust, mis on 9,8% - kõige halvemal juhul jään intressist ilma, mistõttu võiks igakuine/aastase intressimakseg variant parem. Swedbankis hakkasin tähtajalist hoiust tegema ja lugesin hoiuse tingimustest, et pank võib ühepoolselt tingimusi muuta - asi jäi katki - kas keegi oskab selgitada? Kas tõesti võib pank intressimäära muuta? Ei ole ju tähtajalise hoiuse juures ju mingit muud tingimust, mida muuta võiks? Tundub, et pangad panevad selle ühepoolse tingimuste muutmise õiguse vaikimisi kõikidesse lepingutesse...ja ise väidavad, et müüvad usaldust.
Ma arvan, et suurimaks riskiks pikaajaliste hoiustega pole praegu enam raha nominaalväärtuse tagasisaamine, vaid selle reaalväärtuse tagasisaamine. 12 kuu jooksul jõuab palju asju muutuda maailmamajanduses. Õigemini, PEAB palju asju muutuda maailmamajanduses, ja neist üheks võiks osutuda raha reaalväärtuse hävimine.