ja sealt selline väide:
Reguleerimisalasse kuulumine sõltub sõiduki tegelikust kasutusest, mitte ainult
registreerimisandmetest.
Tehniliselt tähendab see seda, et ka kõik need ehitusettevõtjad kes eraisiku nimel oleva autoga Soome vahet käivad ja midagi haagisega edasi-tagasi veavad saavad selle kohustuse kaela.
On see nüüd hea… või paha? Ma justkui mäletan, et Kalevipojad omal ajal “vero” eest hiilisid sedasi kõrvale, et 4-mehelise pundi peale oli ka 4 Audi või Passatironti mida siis regulaarselt 4 korda aastas vahetati. Või midagi seesugust.
IMHO enamasti on ju ikka sedapidi, et “kaubik” millega jette Vahemere äärde veetakse (reaalsuses “camper”) on mingi OÜ nimel, kõik kulud köetakse sinna tm ja sm vabalt ja km küsitakse ka tagasi. Miks peaks keegi e-raisikuna “kaubaautot” pidama? Mis point selles on. (Sõbra jaoks küsin, nagu klassikud ütlevad)
2 Likes
Siis viidki enne puhkusereisi registriandmed (omaniku andmed ja kasutuse) tegeliku olukorraga kooskõlla, millest see hirmus probleem tekib? Pole ju mingit piirangut, et eraisik ei tohiks N1 omada.
Mul personaalselt probleemi polegi. Enamuse kaubikuomajate jaoks jääb lihtsalt puhkusereis lähivälismaale stiilis madrats kongi ära.
Aga kui igasugustest kaubik-(matka)autodest ja krossibussidest ja JOKKkaubikmaasturitest rääkida, siis vahe on päääris korralik ports makse.
50000€ kaubik “maksab” km kohuslasele ettevõttele 40322€
Kui aga ettevõtja näiteks maksab omale dividende, et osta endale kui eraisikule 50000€kaubik, siis maksab ta riigile lisaks kaubiku 40322 hinnale 9678€ käibemaksu ja 14102€ ettevõtte tulumaksu dividendidelt. Kokku 23780€ makse
Kui tegemist on eriti riigitruu ettevõtjaga kes maksab omale kaubikuostu raha palgana välja, siis maksab ta riigile 40322€ hinnaga kaubiku eest 9678€ käibemaksu ja kättesaadud palgalt summas 50000€ sotsiaal+tulumaksu+töötukindlustusmaksu 41315€, kokku 50993€ makse
Lahtiütelus: arvutused on tehtud kalkulaator.ee keskkonnas ja ei pretendeeri absoluutsele tõele.
2 Likes
Aga miks sa ettevõtte käest erasõiduks lihtsalt rentida ei saaks autot?
1 Like
Arvad, et sa täna saaks ettevõtte käest erasõiduks näiteks rekka või liinibussi rentida ja sellega ilma sõidumeerikut kasutamata ringi sõita? Ilmselgelt teeääres see jutt ei müü, sest muidu rendiks kõik rekkajuhid omale rekkat ja paugutaks nendega ühe jutiga Poola ja tagasi
1 Like
Päris nii lihtne see ei ole. Iga kaubaveo jaoks on vaja CMR-i. Kui CMR ei ole ei ole tegemist kaubaveoga.
Seega tühja rekkaga ei pea meerikut kasutama?
rekka on rekka, me räägime siiski B kategooria sõidukitest. Enamus matkabusse on muuseas M kategooria sõidukitena registreeritud
B on lubade kategooria millel pole käesoleva jutuga mingit pistmist.
Seadus ütleb, et siiani rekkadele-bussidele (loe 3500kg+ täismass) kehtinud seadus laieneb kauba ja inimeste äriliseks veoks kasutatavatele sõidukitele või autorongidele mis on suurema täismassiga (täismasside summaga) kui 2500kg. Täna on rekkal ja bussil alates 9 istekohta sõidumeerik peal ning juhil sõidukaart ja kogu lugu. Olenemata kas sa sõidad tühjalt või sul on kaup ja CMR.
Enamus iseehitatud teise eesti matkabusse on muideks jätkuvalt N1 kategooria, sest keegi ei viitsi seda jenkat teha ja ei taha tuhandeid €€ raisata sõiduki kategooria ümbertegemisele.
Nüüd ongi küsimus kui jõuliselt seda seadusemuudatust rakendama on plaanis hakata ja kas näiteks Läti Depo-st sõiduauto ja käruga OSB-i tuues (nendele kes ei tea: see oli vahepeal müügihitt seal) on võimalik teepeal trahvi saada.
Ma liinibussi pole kunagi rentinud, pigem mõtlesin väikekaubikuid ja pirukaautosid jne — on neid renditud küll nt Esseni lauamängumessi külastuseks jne. Küsimus oli siiras, kompetents selles valdkonnas on madal.
1 Like
ega siis N1 kategooria sõiduki omamine füüsilisel isikul keelatud pole. see ei pruugi olla äriline tegevus
seal eespool lingitud seletuskirjas oli õeldud, et omatarve on sama, mis kaubavedu.
Omal ajal sai enda firmale üle nädala Lätist koostööpartneritelt kaupa veetud, hetkel oleks siis kellad. Võtad oma LC toolid välja, oled kohe kaubavedaja, kuigi erisoodustus jne makstud erakasutuse pealt?
1 Like
miks sa koostööpartneritele transporditeenust osutades erisoodustust maksad? - erisoodustus peaks idee kohaselt rakenduma ainult sellele osale kogu teenusest/transpordist, mis ei kattu nö. välisele partnerile osutatava teenusega st. mis on lisaks tekkiv kulu/kilometraaz.
Minumeelest võib füüsline isik N1 masinat kasutada ka sõiduautona , pole see mingi kaubavedu, ei tea sellist keelavat seadust?
see oli küsimus seoses sellega, et kui LC toolid välja võtad, võib tölgendada kaubaveona.
Ja ma ei pakkunud koostööpartnerile transporditeenust, vaid tõin omale kaupa poodidele ja hulgimüügile.
1 Like
Nonii, see läheb nüüd küll huvitavaks. Mul aia ääres Seat Alahambra nimeline elukas, mida korduvalt perega pikemaks reisimiseks kasutatud. No kuna Taani maksuomapära katusetelk jne. Registri- ja täismass 2510kg. Poleks kartnud, kui registriandmeid poleks vaadanud…
Sai just ju sulle näide toodud. Raskemapoolne sõiduauto pluss kerghaagis ja oled üle 2500 nagu lipsti.
Juba tüüpilise Golf-klassi täismass on >1700kg. Paned sellele käru taha ja oledki lõhki. Ei ole mingit “raskemapoolset” vajagi. Elektriautode puhul on näiteks käruga alla 2500kg jäämine pmst võimatu (väiksemad ei luba üldse käru vedada ja käru vedavad lähevad massiga lõhki)…