quote=“Draax: samuti pole investeering see, kui vahetad ühe (purunenud) detaili välja, aga…”
kuna purunenud detaili vahetus pikendab toote eluiga ja seeläbi kapitalitootlikkust, siis… vaidleks väitele vastu…
samuti vöivad kellad- viled anda kaubale kauakestvama jääkrealiseerimisväärtuse ja seeläbi olla investeering…
vöi, kuidas…
samas jah, kulutarvikud pole investeering… nt printeripaber, toonerkassett jms… samas valik, kas osta orig.tooner vöi analoog vöib vaadata investeeringuotsusena, kuna sellest vöib söltuda toote kasutusiga… saad teha möistliku/ äratasuva ( vöi mitte) rahapaigutuse analüüsi
Be my guest. Aga selguse mõttes panen siis selle sõnaseletuse ka, see on lihtsalt nii “hea”, et ei saa jagamata jätta:
“As the planet warms, new authoritarian movements in the West are embracing a toxic combination of climate denial, racism and misogyny. Rather than consider these resentments separately, this article interrogates their relationship through the concept of petro-masculinity, which appreciates the historic role of fossil fuel systems in buttressing white patriarchal rule. Petro-masculinity is helpful to understanding how the anxieties aroused by the Anthropocene can augment desires for authoritarianism. The concept of petro-masculinity suggests that fossil fuels mean more than profit; fossil fuels also contribute to making identities, which poses risks for post-carbon energy politics. Moreover, through a psycho-political reading of authoritarianism, I show how fossil fuel use can function as a violent compensatory practice in reaction to gender and climate trouble.”
Ja see sõltuvus ei tekkinud orgaaniliselt, vaid see tekitati meelega, jõuga ja vandenõulike võtetega, nagu näitab USA ajalooline kogemus.
Mis mõttes tekitati meelega? Kas hobukaarikud ning jalgrattad tekitati samuti meelega? Tekitati kellegi pahatahtliku kolossaalse kavala vandenõuna, midagi analoogselt selliste süüdistustega – “juudi sionistid ning Rothschildid planeerisid et maailm enda käpa alla saada”. Kas purjelaevad, aurulaevad ning rongid tekitati samuti meelega kellegi vandenõuna?
Kui antud kirjatüki kirja pannud inimene inimene pole loll, siis on ta rumal või on vastupidi.
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Ikka ja jälle tõusetub toimetuses töötavate ajakirjanike vastutuse küsimus selles, mida nad oma ajakirjandus- või meediaväljaandes avaldavad.
See on järjekordne artikkel, mida poleks tohtind avaldada või mis oleks pidanud avaldatama koos vajaliku toimetusepoolse kommentaariga, kus on asjaseletusi küsitud spetsialistidelt.
Pigem vastupidi.
" Jaanika Altraja õppeaedade projektijuht. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet"
Küsitava vajalikkusega “projektijuhi” ametikoht. Hetkel on LV-s ikka veel tunda PPPeeruhaisu. Ilmselt seatakse nina tuule järgi. Seega, pigem tark. Kelle leiba sa sööd…
Tead, ma mõlesin selle peale ja palusin Copilotil kirjutada essee Kuidas “freebleeding kui protestimeetod aitaks võidelda petromaskuliinsuse vastu”. Ta kirjutas. See oli nii ÕUDNE, et ma otsustasin selle “märsilohistajatesse” postitamata jätta. Sest isegi Nagu Meestel on taluvuspiirid.
Iroonilisel kombel autode ajalugu on tegelikult ka omamoodi rohepööre. Nimelt algselt olid autod keskkonnasõbralikuks alternatiiviks hirmsatele ja linnatänavaid reostavatele hobustele ja hobukaarikutele.
Kuigi täna tundub justkui, et “tee” on mingi uus ja autokeskne leiutis (kuigi sõna otseses mõttes Rooma impeeriumi teed on veel kasutusel), siis tegelikult mobiilsus muutub sisuliselt vaid max kauguse järgi (auto omamine muudab inimese elaviku laiemaks kui nt jalgratta oma; samas jalgratta + rongi efektiivne kombo võib olla vastupidi jne).
Kasuks tuleb, nagu ikka, süsteemimõtlemine. Alustada võiks sellest, mis on probleem. Probleem ei ole “petromaskuliinsus” — ega minuarust on ka hirmnaljakas kui meil kodu juures endale just Lambo ostnud vend paneb öösel 50 meetri kaupa kiirendust kalapoe eest Tööstuse ja Soo risti, mingi väärikus võiks ju ikka säilida, aga no ju see siis on tema enesemääratlemise oluline osa, mis seal ikka.
Probleem võiks olla näiteks:
naastrehvid tõmbavad üles teekatet ja põhjustavad ohtralt müra ja tolmu;
kõnniteedel parkivad autod blokeerivad erivajadustega liiklejate teed (lapsevankrid, ratastoolid jne)
kummalised liiklusskeemid suunavad transiitliiklust läbi kohalike asumisiseste pisitänavate
parkimiskohtade vähesus tihendab parkimist keelualadel (või ka nt kruusaparklad vähedavad haljasalasid)
jn jne jne
“Auto” ei saa olla probleem. Argument sellest et linnades on pahad asjad nimega “teed” ka eriti mitte, sest tee on elementaarne tsivilisatsiooni osa.
Aga kui päriselt mingi probleem püstitada siis on teoorias võimalik seda ka lahendada.
Lahtiütlus: viimase nädala jooksul olen liigelnud isikliku auto, takso, Bolti tõuksi, kastiratta, tavalise jalgratta, isikliku purjeka, rongi ja trammiga.
Olles üks nendest, kelle eest Altraja justkui siin autode vastu džotile viskub (ei saa autot omada või juhtida; st omada ju saaks, aga isiklikku sohvrit ülal pidada ei jaksa, olen asjatult viimased 15 aastat oodanud isejuhtivate autode võidukäiku, mis pidi kohe-kohe juhtuma) ma palun meie kõigi nimel vabandust ja mul on häbi. Ma ei saa aru, miks ei saa ühistranspordi eest seista ilma autosid vastustamata, üks ei sega teist, isegi kui mingi autotootjate vandenõu ühistranspordi vastu kunagi USAs päriselt eksisteeris, ei puutu see praegu meisse. Vandenõusid otsijad võiksid tõepoolest pigem vaadata nende renditõukside poole ja lugeda kokku nende poolt vigastatute tervisekahjusid. Tundub et seda on märksa rohkem kui sõiduautode põhjustatuid.
Ühistranspordi eest seistakse ja autode vastu ollakse seepärast, et vaatamata tohututele ponnistustele ühistranspordi “arendamisel” on kogu see ideoloogia läbi kukkunud, mis pidi inimesi suunama autodelt ühistransporti. Pigem on näha vastupidist tendentsi.
See kõik tekitab “innovatsioonilistes” roheideoloogides ainsat lahenduskäiku - autosid ja nende juhte tuleb võimalikult palju represseerida ja nende elu teha võimalikult ebamugavaks ning kalliks. Ehk siis tegutseda tuleb põhimõttel: “mis kinni ei jää, tuleb kinni lüüa!”
See kõik tekitab ju osas seltskonnas vahkviha ja sunnib suruma küüsi oma peanaha sisse, suurest raevust. See viimane emotsioon on midagi sellist, mida siin foorumis ikka ja jälle tunneb üks teatav propagandist, kelle spämm siin aegajalt kustub.
Sellest survest ma pole ka kunagi aru saanud. Tähendab, kui meil oleks lõputult raha ja ressurssi, siis küll, aga meil ei ole ju raha isegi praegusel tasemel ühistranspordi käigus hoidmiseks, igal aastal käib mingi potipõhjakraapimine ja optimeerimine ja lisaraha nuiamine; mis kohaga mõtlevad need, kes leiavad, et ühistransporti peaks jätkuma ka kõigi nende teenindamiseks, kes seni isikliku autoga liiklevad…
Kasvujärgse Eesti Seltsi liige. Pmst. usub, et apokalüptiline max majanduskrahh nüüd ja igavesti + elu barakis is äkshually a good thing. Et nimetab artiklis vastaseid reaktsionäärideks, siis tõenäoliselt omab huvitavaid vaateid ka meie laagrilise lähimineviku suhtes.
Your tax money at work. Järgmine kord, kui rahapuuduse tõttu keegi arstile ei saa, pidage meeles : )
Nojah, eks see tegelik probleem algabki sellest, et tekib raev, kui keegi keeldub elamast nii, nagu talle parem tundub, mitte nii, nagu (isiklik) ideoloogia ette näeb.
Londonis nt on sageli Tube kõige mõistlikumaks liiklusvahendiks, seega inimesed kasutavad seda. NYCs on teatud kellaaegadel kõige mõistlikum trajektoor jalgsi läbi Central Parki. Siis käiaksegi.
Iseenesest ma ei näe mitte midagi halba selles, kui keegi üritab propageerida enese elustiili – valida jalgsikäimine või traktori juhtimine, elada iglus või penthouse’is, no mis iganes meeldib ja püüda teisi ka selles veenda. Aga ma näen ülipalju halba selles, kui püüda teistel inimestel keelata elada nii, nagu neile meelidb, mitte püüda neid veenda oma meelt muutma.
Probleem on siis, kui inimestel keelatakse elada nii nagu neile meeldib.
Või kui see eluviis tehakse regulatiivselt hirmus keeruliseks.
Huvitav on see, et kõigil inimestel on elus hulk eelistusi, kombeid ja harjumusi, mistõttu ühel juhul võib see piiramine olla igati soositud ja teisel juhul koledasti taunitud.
Üldiselt meile kõigile sobib, kui reguleeritakse teisi, mitte meie käitumist. Mittesuitsetaja ei näe mingit probleemi selles kui suitsetamine järjekordses kohas ära keelatakse. Bussiga sõitja ei näe üldse muret selles, kui autode psrkimiskohad ära võetakse jne.
Tuletagem siis meelde, milliste erakonande võimu ajal konverditi nõuka ajal reserveeritud ja 30-40-50 aastat reservis hoitud “transpordimaa” sujuvalt ärimaaks ja siis maha parseldati. Tehtud kahju ÜT perspektiivile on paraku korvamatu. Kui maad põle, siis trammiteed ei tule. Või siis tuleb “pahade autode” arvelt. Keegi kusagil itsitab vaikselt pihku
Meenutagem kasvõi seda, et omal ajal planeeriti Lasnamäe Suure Kanali (Laagna tee) kulgemine Lasnamäelt kuni Väike-Õismäele välja. Tahetasandilise teena. Selleks olid eraldatud transpordimaad, mis on nüüd täis ehitatud.
