Ökoloog oli metsas kui koolis füüsika, matemaatika, keemia ja majanduse tunnid olid.
1 Like
Ma lugesin seda propagandaartiklit sinnamaani:
Ja see sõltuvus ei tekkinud orgaaniliselt, vaid see tekitati meelega, jõuga ja vandenõulike võtetega, nagu näitab USA ajalooline kogemus.
Mis mõttes tekitati meelega? Kas hobukaarikud ning jalgrattad tekitati samuti meelega? Tekitati kellegi pahatahtliku kolossaalse kavala vandenõuna, midagi analoogselt selliste süüdistustega – “juudi sionistid ning Rothschildid planeerisid et maailm enda käpa alla saada”. Kas purjelaevad, aurulaevad ning rongid tekitati samuti meelega kellegi vandenõuna?
Kui antud kirjatüki kirja pannud inimene inimene pole loll, siis on ta rumal või on vastupidi.
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Ikka ja jälle tõusetub toimetuses töötavate ajakirjanike vastutuse küsimus selles, mida nad oma ajakirjandus- või meediaväljaandes avaldavad.
See on järjekordne artikkel, mida poleks tohtind avaldada või mis oleks pidanud avaldatama koos vajaliku toimetusepoolse kommentaariga, kus on asjaseletusi küsitud spetsialistidelt.
Pigem vastupidi.
" Jaanika Altraja õppeaedade projektijuht. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet"
Küsitava vajalikkusega “projektijuhi” ametikoht. Hetkel on LV-s ikka veel tunda PPPeeruhaisu. Ilmselt seatakse nina tuule järgi. Seega, pigem tark. Kelle leiba sa sööd…
Offf, lisaks, õige koht kogu sellel kraamil oleks märsilohistajate-teema.
Tead, ma mõlesin selle peale ja palusin Copilotil kirjutada essee Kuidas “freebleeding kui protestimeetod aitaks võidelda petromaskuliinsuse vastu”. Ta kirjutas. See oli nii ÕUDNE, et ma otsustasin selle “märsilohistajatesse” postitamata jätta. Sest isegi Nagu Meestel on taluvuspiirid.
Pane see reddit’sse Eesti sektsiooni. Väärt kraami ei saa raisata.
1 Like
Iroonilisel kombel autode ajalugu on tegelikult ka omamoodi rohepööre. Nimelt algselt olid autod keskkonnasõbralikuks alternatiiviks hirmsatele ja linnatänavaid reostavatele hobustele ja hobukaarikutele.
Kuigi täna tundub justkui, et “tee” on mingi uus ja autokeskne leiutis (kuigi sõna otseses mõttes Rooma impeeriumi teed on veel kasutusel), siis tegelikult mobiilsus muutub sisuliselt vaid max kauguse järgi (auto omamine muudab inimese elaviku laiemaks kui nt jalgratta oma; samas jalgratta + rongi efektiivne kombo võib olla vastupidi jne).
Kasuks tuleb, nagu ikka, süsteemimõtlemine. Alustada võiks sellest, mis on probleem. Probleem ei ole “petromaskuliinsus” — ega minuarust on ka hirmnaljakas kui meil kodu juures endale just Lambo ostnud vend paneb öösel 50 meetri kaupa kiirendust kalapoe eest Tööstuse ja Soo risti, mingi väärikus võiks ju ikka säilida, aga no ju see siis on tema enesemääratlemise oluline osa, mis seal ikka.
Probleem võiks olla näiteks:
- naastrehvid tõmbavad üles teekatet ja põhjustavad ohtralt müra ja tolmu;
- kõnniteedel parkivad autod blokeerivad erivajadustega liiklejate teed (lapsevankrid, ratastoolid jne)
- kummalised liiklusskeemid suunavad transiitliiklust läbi kohalike asumisiseste pisitänavate
- parkimiskohtade vähesus tihendab parkimist keelualadel (või ka nt kruusaparklad vähedavad haljasalasid)
- jn jne jne
“Auto” ei saa olla probleem. Argument sellest et linnades on pahad asjad nimega “teed” ka eriti mitte, sest tee on elementaarne tsivilisatsiooni osa.
Aga kui päriselt mingi probleem püstitada siis on teoorias võimalik seda ka lahendada.
Lahtiütlus: viimase nädala jooksul olen liigelnud isikliku auto, takso, Bolti tõuksi, kastiratta, tavalise jalgratta, isikliku purjeka, rongi ja trammiga.
7 Likes
Kogu probleem algas muidugi ratta leiutamisest. Oleks siiamaani asju enda turjal ja pakihobustega tassinud - mõtle, milline jama ära jääks!
2 Likes
Olles üks nendest, kelle eest Altraja justkui siin autode vastu džotile viskub (ei saa autot omada või juhtida; st omada ju saaks, aga isiklikku sohvrit ülal pidada ei jaksa, olen asjatult viimased 15 aastat oodanud isejuhtivate autode võidukäiku, mis pidi kohe-kohe juhtuma) ma palun meie kõigi nimel vabandust ja mul on häbi. Ma ei saa aru, miks ei saa ühistranspordi eest seista ilma autosid vastustamata, üks ei sega teist, isegi kui mingi autotootjate vandenõu ühistranspordi vastu kunagi USAs päriselt eksisteeris, ei puutu see praegu meisse. Vandenõusid otsijad võiksid tõepoolest pigem vaadata nende renditõukside poole ja lugeda kokku nende poolt vigastatute tervisekahjusid. Tundub et seda on märksa rohkem kui sõiduautode põhjustatuid.
2 Likes
Ühistranspordi eest seistakse ja autode vastu ollakse seepärast, et vaatamata tohututele ponnistustele ühistranspordi “arendamisel” on kogu see ideoloogia läbi kukkunud, mis pidi inimesi suunama autodelt ühistransporti. Pigem on näha vastupidist tendentsi.
See kõik tekitab “innovatsioonilistes” roheideoloogides ainsat lahenduskäiku - autosid ja nende juhte tuleb võimalikult palju represseerida ja nende elu teha võimalikult ebamugavaks ning kalliks. Ehk siis tegutseda tuleb põhimõttel: “mis kinni ei jää, tuleb kinni lüüa!”
See kõik tekitab ju osas seltskonnas vahkviha ja sunnib suruma küüsi oma peanaha sisse, suurest raevust. See viimane emotsioon on midagi sellist, mida siin foorumis ikka ja jälle tunneb üks teatav propagandist, kelle spämm siin aegajalt kustub.
2 Likes
Sellest survest ma pole ka kunagi aru saanud. Tähendab, kui meil oleks lõputult raha ja ressurssi, siis küll, aga meil ei ole ju raha isegi praegusel tasemel ühistranspordi käigus hoidmiseks, igal aastal käib mingi potipõhjakraapimine ja optimeerimine ja lisaraha nuiamine; mis kohaga mõtlevad need, kes leiavad, et ühistransporti peaks jätkuma ka kõigi nende teenindamiseks, kes seni isikliku autoga liiklevad…
Võitleb üheaegselt autode ja tuulikute vastu
Kasvujärgse Eesti Seltsi liige. Pmst. usub, et apokalüptiline max majanduskrahh nüüd ja igavesti + elu barakis is äkshually a good thing. Et nimetab artiklis vastaseid reaktsionäärideks, siis tõenäoliselt omab huvitavaid vaateid ka meie laagrilise lähimineviku suhtes.
Your tax money at work. Järgmine kord, kui rahapuuduse tõttu keegi arstile ei saa, pidage meeles : )
6 Likes
Nojah, eks see tegelik probleem algabki sellest, et tekib raev, kui keegi keeldub elamast nii, nagu talle parem tundub, mitte nii, nagu (isiklik) ideoloogia ette näeb.
Londonis nt on sageli Tube kõige mõistlikumaks liiklusvahendiks, seega inimesed kasutavad seda. NYCs on teatud kellaaegadel kõige mõistlikum trajektoor jalgsi läbi Central Parki. Siis käiaksegi.
Iseenesest ma ei näe mitte midagi halba selles, kui keegi üritab propageerida enese elustiili – valida jalgsikäimine või traktori juhtimine, elada iglus või penthouse’is, no mis iganes meeldib ja püüda teisi ka selles veenda. Aga ma näen ülipalju halba selles, kui püüda teistel inimestel keelata elada nii, nagu neile meelidb, mitte püüda neid veenda oma meelt muutma.
4 Likes
Veenda võib.
Probleem on siis, kui inimestel keelatakse elada nii nagu neile meeldib.
Või kui see eluviis tehakse regulatiivselt hirmus keeruliseks.
Huvitav on see, et kõigil inimestel on elus hulk eelistusi, kombeid ja harjumusi, mistõttu ühel juhul võib see piiramine olla igati soositud ja teisel juhul koledasti taunitud.
Üldiselt meile kõigile sobib, kui reguleeritakse teisi, mitte meie käitumist. Mittesuitsetaja ei näe mingit probleemi selles kui suitsetamine järjekordses kohas ära keelatakse. Bussiga sõitja ei näe üldse muret selles, kui autode psrkimiskohad ära võetakse jne.
Tuletagem siis meelde, milliste erakonande võimu ajal konverditi nõuka ajal reserveeritud ja 30-40-50 aastat reservis hoitud “transpordimaa” sujuvalt ärimaaks ja siis maha parseldati. Tehtud kahju ÜT perspektiivile on paraku korvamatu. Kui maad põle, siis trammiteed ei tule. Või siis tuleb “pahade autode” arvelt. Keegi kusagil itsitab vaikselt pihku 
5 Likes
Meenutagem kasvõi seda, et omal ajal planeeriti Lasnamäe Suure Kanali (Laagna tee) kulgemine Lasnamäelt kuni Väike-Õismäele välja. Tahetasandilise teena. Selleks olid eraldatud transpordimaad, mis on nüüd täis ehitatud.
7 Likes
„Kui hakati ERMi ehitama, siis seal vastas olid eestiaegsed lennuangaarid. 10–15 aastat tagasi tuli mul mõte, et kui ERMi lähevad tütarlapsed koos emadega kudumeid vaatama, siis isad ja pojad võiksid tulla angaaridesse vanatehnikat vaatama. Kulutasime sinna peaaegu kolm miljonit krooni, tegime projektid ja taotlesime Euroopa raha. EASil oli siis juba projekte palju ja ei olnud enam raha. Meie taotlesime maksimumsummat 50 miljonit krooni, aga jäime sellest ilma. Meil oli hästi ilus projekt tehtud lennuangaaridele, Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere veel tegi selle. Hästi vahva, seal olid kõik töötoad, et näha, kuidas autosid tehakse ja remonditakse, ja kuidas jõutakse nii-öelda lõpptulemuseni, et noortes huvi tekitada. See oli eesmärk, aga kahjuks projekt läks niimoodi ja siis jäigi asi seisma.“
Sellest on küll paganama kahju, et tegemata jäi. Kas keegi teab kuidas sinna Seli autode külatuskeskusesse sisse saab? Ega ometi Seliga otse pole vaja kontakti otsida?
Uute “puhaste”, “säästlike” ja “keskkonnanõuetele vastavate” mikro (ja mitte nii mikro) mootorite TEGELIK HIND:
Overnegineernig + planned obsolescence + “greenwashing” käsikäes.
Edasijõudnumatele tehnikahuvilistele ka see maiuspala – “tegime nagu tellisite” – maailma KÕIGE ökonoomsem ja säästlikum lennuki sisepõlemismootor. Tahtsite, saite. Mis siis et überkapriisne, raske, üle mõistuse overnegineered ja complicated.
5 aastat ja 5 miljonit hiljem. “Eeee, me vist ikka ei taha”.
Eelmise postituse esimene video on selline hea vandenõudega vürtsitatud ragebait, et ega seal midagi mõistlikku vastu öelda ei olegi.
Ega ikka viimase 20 aasta jooksul ei ole ühtegi normaalset autot turule toodud.
20 ehk mitte, aga mõttetute lisavilede (auto-start-stop! elektrooniline võti! rajatuvastus! liiklusmärkide lugemine! …! …! …!) külgemonteerimine oli 10a tagasi juba täies hoos.
Kõik see tilulilu ei anna midagi juurde, küll aga läheb aegajalt katki ja maksab ülalpidamiskulus kallilt kätte.
1 Like