4 aasta tagune postitus: https://www.reddit.com/r/teslainvestorsclub/comments/l5cfe8/opinion_lidar_will_be_forbidden_due_to_potential/
1 Like
Mis kuradi imelik ärimudel see on ja kuidas see võiks töötada. EI kritiseeri, lihsalt uudishimulik olen, et mis pagana veidrat turunišši selline pakkumine peaks sihtima:
Ilmselgelt on see suunatud tüüpidele, kel pole auto hinda kohe tasukust võtta ja kes ei taha laenumaja kliendiks hakata.
Oma suureks üllatuseks sain just teada, et sarnase speciga (12 aastat vana, ls >300k) auto eest küsitakse 9,5k€.
Tõsi, saab ka soodsamalt, aga no kes see ikka tänapäeval enam halogeenidega sõita tahab. Kohe kaugelt näha ju, et vaene tuleb.
Passatimees põline rikas.
1 Like
No kui iga kuu on raha 2,0 diislise eest 290€ maksta, siis miks ei ole raha laenu maksta. See variant sobib pikem siis kui on vaja palju sõita, 2,0 diisel on suht “öko” ringi ajamiseks. Sõidab auto “põhuks”, sentigi hooldusele raiskamiseta, kuniks ükspäev ta tee äärde “ära kooleb” ja ongi rendiperiood läbi 
1 Like
Üks huvitav tähelepanek vene emakeelt kõnelevate eesti kodanike kohta. Kui eestlane “kulutab” oma sõiduki peale, siis venelane “investeerib”. Turg on täis Audi, BMW ja Mercedese müügikuulutusi täheldusega: “Autosse on investeeritud 2000,5000,7000 jne EUR”
Kas see on keeleline eripära (tõlkes kaduma läinud) või tõesti keegi arvab, et 10-15 aastat vanasse Prestiižsset Marki Saksa Autoronti on võimalik “investeerida” (ehk siis see raha kuidagi tagasi teenida)??? Just asking.
2 Likes
Raamatupidamises on investeering rahaline kulutus, mille abil on võimalik pikendada seadme/masina eeldatavat eluiga.
Kulumaterjalide vahetus ei ole investeering.
“Kellade-vilede” nagu valuveljed või helisüsteem lisamine ei ole otseselt investeering.
Samuti pole investeering see, kui vahetad ühe (purunenud) detaili välja, aga teine sõlm ikka käriseb ja püsib ausõna peal järgmise ülevaatuseni.
Mootori kapremont või uus mootor võiks teoreetiliselt investeeringuks liigituda. Korralikud keretööd (mitte ühe detaili vahetamine) ka. Kõik muu - ei.
Inglise keeles on selle nimi CapEx, eesti keeles kapitaalmahutus, vene keeles siis ilmselt lihtsalt investeering.
2 Likes
BYD pidi justkui see “juhtiv elektriauto” olema. Palju õnne rohefännidele:
… rahapaigutus kapitalitootluse saavutamiseks ja/vöi omahinna=TCO vähendamiseks
quote=“Draax: samuti pole investeering see, kui vahetad ühe (purunenud) detaili välja, aga…”
kuna purunenud detaili vahetus pikendab toote eluiga ja seeläbi kapitalitootlikkust, siis… vaidleks väitele vastu…
samuti vöivad kellad- viled anda kaubale kauakestvama jääkrealiseerimisväärtuse ja seeläbi olla investeering…
vöi, kuidas…
samas jah, kulutarvikud pole investeering… nt printeripaber, toonerkassett jms… samas valik, kas osta orig.tooner vöi analoog vöib vaadata investeeringuotsusena, kuna sellest vöib söltuda toote kasutusiga… saad teha möistliku/ äratasuva ( vöi mitte) rahapaigutuse analüüsi
Miski järjekordne nutulaul
Krt, LHV foorumist on ikka pidevalt kasu - õppisin jälle uue sõna ära: petromaskuliinsus. Vau!
2 Likes
Be my guest. Aga selguse mõttes panen siis selle sõnaseletuse ka, see on lihtsalt nii “hea”, et ei saa jagamata jätta:
“As the planet warms, new authoritarian movements in the West are embracing a toxic combination of climate denial, racism and misogyny. Rather than consider these resentments separately, this article interrogates their relationship through the concept of petro-masculinity, which appreciates the historic role of fossil fuel systems in buttressing white patriarchal rule. Petro-masculinity is helpful to understanding how the anxieties aroused by the Anthropocene can augment desires for authoritarianism. The concept of petro-masculinity suggests that fossil fuels mean more than profit; fossil fuels also contribute to making identities, which poses risks for post-carbon energy politics. Moreover, through a psycho-political reading of authoritarianism, I show how fossil fuel use can function as a violent compensatory practice in reaction to gender and climate trouble.”
1 Like
Ökoloog oli metsas kui koolis füüsika, matemaatika, keemia ja majanduse tunnid olid.
1 Like
Ma lugesin seda propagandaartiklit sinnamaani:
Ja see sõltuvus ei tekkinud orgaaniliselt, vaid see tekitati meelega, jõuga ja vandenõulike võtetega, nagu näitab USA ajalooline kogemus.
Mis mõttes tekitati meelega? Kas hobukaarikud ning jalgrattad tekitati samuti meelega? Tekitati kellegi pahatahtliku kolossaalse kavala vandenõuna, midagi analoogselt selliste süüdistustega – “juudi sionistid ning Rothschildid planeerisid et maailm enda käpa alla saada”. Kas purjelaevad, aurulaevad ning rongid tekitati samuti meelega kellegi vandenõuna?
Kui antud kirjatüki kirja pannud inimene inimene pole loll, siis on ta rumal või on vastupidi.
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Ikka ja jälle tõusetub toimetuses töötavate ajakirjanike vastutuse küsimus selles, mida nad oma ajakirjandus- või meediaväljaandes avaldavad.
See on järjekordne artikkel, mida poleks tohtind avaldada või mis oleks pidanud avaldatama koos vajaliku toimetusepoolse kommentaariga, kus on asjaseletusi küsitud spetsialistidelt.
Pigem vastupidi.
" Jaanika Altraja õppeaedade projektijuht. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet"
Küsitava vajalikkusega “projektijuhi” ametikoht. Hetkel on LV-s ikka veel tunda PPPeeruhaisu. Ilmselt seatakse nina tuule järgi. Seega, pigem tark. Kelle leiba sa sööd…
Offf, lisaks, õige koht kogu sellel kraamil oleks märsilohistajate-teema.
Tead, ma mõlesin selle peale ja palusin Copilotil kirjutada essee Kuidas “freebleeding kui protestimeetod aitaks võidelda petromaskuliinsuse vastu”. Ta kirjutas. See oli nii ÕUDNE, et ma otsustasin selle “märsilohistajatesse” postitamata jätta. Sest isegi Nagu Meestel on taluvuspiirid.
Pane see reddit’sse Eesti sektsiooni. Väärt kraami ei saa raisata.
1 Like
Iroonilisel kombel autode ajalugu on tegelikult ka omamoodi rohepööre. Nimelt algselt olid autod keskkonnasõbralikuks alternatiiviks hirmsatele ja linnatänavaid reostavatele hobustele ja hobukaarikutele.
Kuigi täna tundub justkui, et “tee” on mingi uus ja autokeskne leiutis (kuigi sõna otseses mõttes Rooma impeeriumi teed on veel kasutusel), siis tegelikult mobiilsus muutub sisuliselt vaid max kauguse järgi (auto omamine muudab inimese elaviku laiemaks kui nt jalgratta oma; samas jalgratta + rongi efektiivne kombo võib olla vastupidi jne).
Kasuks tuleb, nagu ikka, süsteemimõtlemine. Alustada võiks sellest, mis on probleem. Probleem ei ole “petromaskuliinsus” — ega minuarust on ka hirmnaljakas kui meil kodu juures endale just Lambo ostnud vend paneb öösel 50 meetri kaupa kiirendust kalapoe eest Tööstuse ja Soo risti, mingi väärikus võiks ju ikka säilida, aga no ju see siis on tema enesemääratlemise oluline osa, mis seal ikka.
Probleem võiks olla näiteks:
- naastrehvid tõmbavad üles teekatet ja põhjustavad ohtralt müra ja tolmu;
- kõnniteedel parkivad autod blokeerivad erivajadustega liiklejate teed (lapsevankrid, ratastoolid jne)
- kummalised liiklusskeemid suunavad transiitliiklust läbi kohalike asumisiseste pisitänavate
- parkimiskohtade vähesus tihendab parkimist keelualadel (või ka nt kruusaparklad vähedavad haljasalasid)
- jn jne jne
“Auto” ei saa olla probleem. Argument sellest et linnades on pahad asjad nimega “teed” ka eriti mitte, sest tee on elementaarne tsivilisatsiooni osa.
Aga kui päriselt mingi probleem püstitada siis on teoorias võimalik seda ka lahendada.
Lahtiütlus: viimase nädala jooksul olen liigelnud isikliku auto, takso, Bolti tõuksi, kastiratta, tavalise jalgratta, isikliku purjeka, rongi ja trammiga.
7 Likes
Kogu probleem algas muidugi ratta leiutamisest. Oleks siiamaani asju enda turjal ja pakihobustega tassinud - mõtle, milline jama ära jääks!
2 Likes