Ei tahaks siin kellegile reklaami teha, aga tänases äripäevas on Leedo avaldanud arvamust silla ehitamisest. Ta on isegi selleks firma rajanud ja sinna SLK eelmise aasta tulud 5,7 milli investeerinud.
Täpsem info lehes!
Mulle hakkab vaikselt tunduma, et geltmann ongi Leedo, või siis vähemalt Leedoga lähedalt seotud isik (palgaline?) Eelmisel nädalal tõi kenasti välja silla ehitus idee e. pani seemne "idanema". Ja mis me näeme, tänases ÄP-s kenasti artikkel, et Leedol kah huvid silda ehitada, vastav ettevõtegi tehtud ja vja ainult veel kaasinvestoreid leida. Investorite leidmine aga oli ka geltmanni esimese postituse mõte. Ja täna jälle, kohe vastavad viited artiklitele ja puha.
Mulle hakkab üha enam tunduma et geltmann on ikka kuidagi Leedoga seotud
Mulle hakkab üha enam tunduma et geltmann on ikka kuidagi Leedoga seotud
Ei tahaks küll kellegile reklaami teha, kuid olen otsustanud soetada 1 miljon EEK maksva BMW, 3800 EEK olen juba selleks kõrvale pannud ka ... (3800 miljonist on 0,38% nagu ka 5,7 miljonit 1,5 miljardist, mis tänane EPL andmetel peaks olema rippsilla maksumus).
to Adamski
Vaata asjad on sellised, et suuremad projektid teostatakse pangalaenudega.
Sa võid ju selle BMW endale liisida. Lähed poodi kus müüakse vastavaid autosid
teed sissemakse (kindasti saab kokku leppida siisemakse summa üle) ja kui sinu sissetulek seda võimaldab siis saatki endale BMW.
Arvan, et ka silla ehituse peale oleksid nõus pangad küllalt hea meelega soodsa intressiga laene andma. See % ei ületaks kindlasti mitte eluaseme laenu %-i (praegu 3,1% - aga võib tõusta).
Ja kui pank teenib näiteks 40. aastat pidevalt mingi % laenu summalt - siis see on päris kenake summa. Arvan, et pangad pigem teeks "Hinnasõja" ja prroviksid igal võimalikul viisil laenu anda.
Olen teinud ka vastavad arvutused, mis näitavad, et asi hakkaks küllalt varsti kasumit tootma juhul kui reisjate arv ei vähene (pileti hinnad jäävad vähemalt samale tasemele) ja riik toetaks mingite millidega.
Vaata asjad on sellised, et suuremad projektid teostatakse pangalaenudega.
Sa võid ju selle BMW endale liisida. Lähed poodi kus müüakse vastavaid autosid
teed sissemakse (kindasti saab kokku leppida siisemakse summa üle) ja kui sinu sissetulek seda võimaldab siis saatki endale BMW.
Arvan, et ka silla ehituse peale oleksid nõus pangad küllalt hea meelega soodsa intressiga laene andma. See % ei ületaks kindlasti mitte eluaseme laenu %-i (praegu 3,1% - aga võib tõusta).
Ja kui pank teenib näiteks 40. aastat pidevalt mingi % laenu summalt - siis see on päris kenake summa. Arvan, et pangad pigem teeks "Hinnasõja" ja prroviksid igal võimalikul viisil laenu anda.
Olen teinud ka vastavad arvutused, mis näitavad, et asi hakkaks küllalt varsti kasumit tootma juhul kui reisjate arv ei vähene (pileti hinnad jäävad vähemalt samale tasemele) ja riik toetaks mingite millidega.
Ilmselt saaks ka paekivist sealiha tegemise massina projekti kasumisse, kui ainult riik mingite millidega toetaks.
Toivo Asmer
12.04.2002
Kui uus valitsus kuulutas üheks oma ülesandeks Saaremaa püsiühenduse projekti arendamise, arvasid paljud, et tegu on jälle mingi valimiseelse lubadusega. Saaremaa püsiühenduse rajamise üle on juba aastaid arutlenud nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmed, Saare maavanem ja omavalitsusjuhid, seda arvestades ei ole praeguse valitsuse poolt asjal sarvist haaramine mingi päris uudne nähtus. Küll on uus senisest tõsisem suhtumine asjasse.
Pole raske tõestada, et Saaremaa püsiühenduse rajamine ei ole valimiseelne lubadus. Kordagi pole valitsevas koalitsioonis olnud jutuks püsiühenduse loomise forsseerimine või tulemuste saavutamine enne valimisi. Koalitsiooni suhtumine on selge - tegemist pole asjaga iseeneses, vaid projektiga. Selle teostamisel tuleb tagada kõigi vajalike nõuete ja tingimuste täitmine.
Just seetõttu oleme alustanud A-st ja O-st - Saaremaa elanike arvamuse väljaselgitamisest. Püsiühenduse rajamine mõjutab oluliselt Saare maakonna elanike eluviise ja harjumusi, seetõttu on valitsusele oluline selle sihtrühma arvamuse teada saamine.
Aastatel 1998-1999 on uuritud erinevate sihtgruppide (suvi-laomanike, ettevõtjate, parvlaeva kasutajate, avaliku sektori esindajate) arvamust püsiühenduse rajamise kohta. Üksnes 9% küsitletuist on arvanud, et Suure väina püsiühenduse rajamist ei ole vaja. Siiski on tarvilik uue uuringu läbiviimine, et saada usaldusväärset ülevaadet kogu Saare maakonna elanike arvamusest praegusel hetkel, mis saab aluseks valitsuse edasistele otsustele.
Avaliku arvamuse uuringute korraldamine on delikaatne teema. Tihtipeale arvatakse, et mis nad seal üldse uurivad, nagunii on küsimuste asetusega kõik juba ette määratud.
Sellise arvamuse kummutamiseks on regionaalministri büroo maanteeeameti peadirektori ja Saare maavanema toel paika pannud vaid ülesandepüstituse. Konkreetse küsimustiku sõnastamine jääb väljavalitud küsitlusfirma rolliks. Tänaseks on olemas tõsiselt võetavad pakkumised neljalt suuremalt Eesti küsitlusfirmalt. Selle nädala jooksul langetame otsuse, millise pakkujaga lepingu sõlmime. Pärast lepingu sõlmimist saab uuringuga pihta hakata, eeldatavasti on tulemused teada enne suvekuude algust.
Teise sammuna jätkab koalitsioon uuringute ja ettevalmistavate töödega püsiühenduse rajamiseks. Teede- ja sideministeerium on valitsusele esitanud taotluse rahas- tada 2002. aasta lisaeelarvest püsiühenduse rajamiseks vajalikke uuringuid 2,1 miljoni Eesti krooni ulatuses. Uuringute tulemused on eelduseks püsiühenduse rajamise otsuse tegemiseks. Uuringute läbiviimisega hakkab tegelema maanteeamet.
Esimeseks tööks on maanteeameti hinnangul trassivalik maksumusega 800 000 krooni. Püsiühenduse trassi mahamärkimine annab asjast puudutatud omavalitsustele võimaluse sellega võimalikult vara oma planeeringuid ja maaküsimusi lahendades arvestada.
Samal ajal saab alustada silla ja tunneli ehitus- ja ekspluatatsioonikulude võrdlusega ning erinevate projekti finantseerimise võimaluste analüüsiga, millest esimene maksab 500 000 ja teine 800 000 krooni. Esmasesse ettevalmistustööde etappi on planeeritud ka keskkonnamõjude hindamine. See jääb aga juba järgmisse aastasse, sest enne peab trassikoridor paika pandud olema.
Kõik need tööd peaks andma vastuse juba tekkinud ja veel tekkivatele püsiühenduse mõttekuses kahtlevatele küsimustele. Omalt poolt rõhutaksin veel seda, et Saaremaa püsiühenduse ehitamine ei ole mingi unikaalne kogemus.
Sildu ja tunneleid on maailmas ehitatud varemgi, püsiühenduse ja kindlustunde loomine on ilmselt inimtegevusele omane. Eks iga maalapi ühendamisel teise maalapiga ole oma lugu. Ölandi sild ühendab maismaaga saare, kus elab vähem inimesi kui Saaremaal.
Öresundi sild, mille suurt maksumust on ka Eestis püsiühenduse hurjutamiseks kasutatud, asub Euroopa transiidi tuiksoonel ja on seetõttu kahekorruseline, raudteeliikluse ning suure läbilaskevõimega. Milline tuleb Suure väina püsiühenduse lugu, selgub praeguse valitsuse ettevalmistavate tööde tulemusena. Mina usun kindlalt, et sellest loost saab järgmiste valitsuste ajal reaalsus.
Avaldatud ajalehes Postimees 12.04.02
NB! Varsti on valimised tulemas!
12.04.2002
Kui uus valitsus kuulutas üheks oma ülesandeks Saaremaa püsiühenduse projekti arendamise, arvasid paljud, et tegu on jälle mingi valimiseelse lubadusega. Saaremaa püsiühenduse rajamise üle on juba aastaid arutlenud nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmed, Saare maavanem ja omavalitsusjuhid, seda arvestades ei ole praeguse valitsuse poolt asjal sarvist haaramine mingi päris uudne nähtus. Küll on uus senisest tõsisem suhtumine asjasse.
Pole raske tõestada, et Saaremaa püsiühenduse rajamine ei ole valimiseelne lubadus. Kordagi pole valitsevas koalitsioonis olnud jutuks püsiühenduse loomise forsseerimine või tulemuste saavutamine enne valimisi. Koalitsiooni suhtumine on selge - tegemist pole asjaga iseeneses, vaid projektiga. Selle teostamisel tuleb tagada kõigi vajalike nõuete ja tingimuste täitmine.
Just seetõttu oleme alustanud A-st ja O-st - Saaremaa elanike arvamuse väljaselgitamisest. Püsiühenduse rajamine mõjutab oluliselt Saare maakonna elanike eluviise ja harjumusi, seetõttu on valitsusele oluline selle sihtrühma arvamuse teada saamine.
Aastatel 1998-1999 on uuritud erinevate sihtgruppide (suvi-laomanike, ettevõtjate, parvlaeva kasutajate, avaliku sektori esindajate) arvamust püsiühenduse rajamise kohta. Üksnes 9% küsitletuist on arvanud, et Suure väina püsiühenduse rajamist ei ole vaja. Siiski on tarvilik uue uuringu läbiviimine, et saada usaldusväärset ülevaadet kogu Saare maakonna elanike arvamusest praegusel hetkel, mis saab aluseks valitsuse edasistele otsustele.
Avaliku arvamuse uuringute korraldamine on delikaatne teema. Tihtipeale arvatakse, et mis nad seal üldse uurivad, nagunii on küsimuste asetusega kõik juba ette määratud.
Sellise arvamuse kummutamiseks on regionaalministri büroo maanteeeameti peadirektori ja Saare maavanema toel paika pannud vaid ülesandepüstituse. Konkreetse küsimustiku sõnastamine jääb väljavalitud küsitlusfirma rolliks. Tänaseks on olemas tõsiselt võetavad pakkumised neljalt suuremalt Eesti küsitlusfirmalt. Selle nädala jooksul langetame otsuse, millise pakkujaga lepingu sõlmime. Pärast lepingu sõlmimist saab uuringuga pihta hakata, eeldatavasti on tulemused teada enne suvekuude algust.
Teise sammuna jätkab koalitsioon uuringute ja ettevalmistavate töödega püsiühenduse rajamiseks. Teede- ja sideministeerium on valitsusele esitanud taotluse rahas- tada 2002. aasta lisaeelarvest püsiühenduse rajamiseks vajalikke uuringuid 2,1 miljoni Eesti krooni ulatuses. Uuringute tulemused on eelduseks püsiühenduse rajamise otsuse tegemiseks. Uuringute läbiviimisega hakkab tegelema maanteeamet.
Esimeseks tööks on maanteeameti hinnangul trassivalik maksumusega 800 000 krooni. Püsiühenduse trassi mahamärkimine annab asjast puudutatud omavalitsustele võimaluse sellega võimalikult vara oma planeeringuid ja maaküsimusi lahendades arvestada.
Samal ajal saab alustada silla ja tunneli ehitus- ja ekspluatatsioonikulude võrdlusega ning erinevate projekti finantseerimise võimaluste analüüsiga, millest esimene maksab 500 000 ja teine 800 000 krooni. Esmasesse ettevalmistustööde etappi on planeeritud ka keskkonnamõjude hindamine. See jääb aga juba järgmisse aastasse, sest enne peab trassikoridor paika pandud olema.
Kõik need tööd peaks andma vastuse juba tekkinud ja veel tekkivatele püsiühenduse mõttekuses kahtlevatele küsimustele. Omalt poolt rõhutaksin veel seda, et Saaremaa püsiühenduse ehitamine ei ole mingi unikaalne kogemus.
Sildu ja tunneleid on maailmas ehitatud varemgi, püsiühenduse ja kindlustunde loomine on ilmselt inimtegevusele omane. Eks iga maalapi ühendamisel teise maalapiga ole oma lugu. Ölandi sild ühendab maismaaga saare, kus elab vähem inimesi kui Saaremaal.
Öresundi sild, mille suurt maksumust on ka Eestis püsiühenduse hurjutamiseks kasutatud, asub Euroopa transiidi tuiksoonel ja on seetõttu kahekorruseline, raudteeliikluse ning suure läbilaskevõimega. Milline tuleb Suure väina püsiühenduse lugu, selgub praeguse valitsuse ettevalmistavate tööde tulemusena. Mina usun kindlalt, et sellest loost saab järgmiste valitsuste ajal reaalsus.
Avaldatud ajalehes Postimees 12.04.02
NB! Varsti on valimised tulemas!
oooh, tööpäeva lõpuks kosutav lugemine, midagi ei ole öelda. nagu lapselt kommi võtmine, ehh.
to: jyri heero. tänud meie töökalt kollektiivilt pisukese huumori eest. :D:D:D:D
Saaremaa Laevakompanii omanik Vjateslav Leedo lõi hiljuti Saaremaa Sillakompanii, et olla õigel ajal kohal, haukamaks lisaks praamiliiklusele tükki ka sillaärist, kirjutab Äripäev.
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=19697&kat=1&y=0
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=19697&kat=1&y=0
Toivo Alt, tuntud eelkõige kui mees, kes müüs Linnuse Kalja ja Ösel Foodsi, ning Saaremaa “kunn” Vjateslav Leedo alustasid äriteed koos. Tänaseks on vanadest sõpradest saanud vaenlased ning Alt süüdistab Leedot riigidotatsiooni väljakantimises Saaremaa Laevakompaniist ja lubab silda Saaremaa ja mandri vahele aastaks 2010.
ilmunud ajakirjas Saldo
vaata ka:
http://www.saldo.ee//DesktopModules/ArticlesView.aspx?Alias=rainbow&TabId=0&Lang=et-EE&ItemID=498&mid=10382
Kas Toivo ja Leedo, kes on Saaremaa mõjukamad isikud hakkavad projektile võidu jooksma?
Või lepivad ära ja teevad ühise projekti?
ilmunud ajakirjas Saldo
vaata ka:
http://www.saldo.ee//DesktopModules/ArticlesView.aspx?Alias=rainbow&TabId=0&Lang=et-EE&ItemID=498&mid=10382
Kas Toivo ja Leedo, kes on Saaremaa mõjukamad isikud hakkavad projektile võidu jooksma?
Või lepivad ära ja teevad ühise projekti?
http://www.epl.ee/artikkel_277002.html
Eesti Päevaleht
Küll ühte uudist kajastatakse mitmes kohas:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=8876908
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=8876908
Noorhärra Geltmann avastas, et Delfi vahendab Eesti ajalehtede uudiseid, braavo!
Geltmann! Olen huvitatud sellest projektist, kirjuta liider2@hot.ee
Oh, krt, kuidas ma sellise mitu kuud vana naljarubriigi olin maha maganud:)
Aitah geltmann!
Tubli poiss, et jouad 7. klassi koolitukkide korvalt veel LHV foorumisse huumorit kirjutada!
Aitah geltmann!
Tubli poiss, et jouad 7. klassi koolitukkide korvalt veel LHV foorumisse huumorit kirjutada!
Päris hea komöödia oli tõepoolest.
Kui aga silla püsti saad, siis ma kardan, et oma keelekasutuse poolest jääd Sa silla avakõne koostamisega küll jänni ;) Pane siis julgelt edasi ja pea meeles - 1 mill päevas (Hansapank paneb näiteks umbes 5 milli puhastkasumit päevas...)
Kui aga silla püsti saad, siis ma kardan, et oma keelekasutuse poolest jääd Sa silla avakõne koostamisega küll jänni ;) Pane siis julgelt edasi ja pea meeles - 1 mill päevas (Hansapank paneb näiteks umbes 5 milli puhastkasumit päevas...)