silla ehitamist otsustavad poliitikud,keda on rahastanud Leedo & Co.
nii,et lahemad paarkummend aastat seal kull midagi ei ehitata.
Võtke nüüd arvesse üle miljoni inimese ootab järjekorras ja siis loksub laevaga - kas see ei ole aeg? Kas selle ajaga ei saaks midagi targemat teha?
Inimesed kes töötavad parvlaevadel, kas nad ei saaks midagi muud teha (toota midagi - Eesti Nokia)?
Julgen arvata, et ka Leedo oleks nõus laevad maha müüma ja silda investeerima - juhul kui projekt käima läheks.
Kas Merko ei oleks nõus silda ehitama (käibe kasv, "NIME" tegemine)
Kas mitte see projekt ei elavdaks Eesti majandust (küll lühiajaliselt (palju tekib töökohti? Märksõna oleks Ida Viru))
Inimesed kes töötavad parvlaevadel, kas nad ei saaks midagi muud teha (toota midagi - Eesti Nokia)?
Julgen arvata, et ka Leedo oleks nõus laevad maha müüma ja silda investeerima - juhul kui projekt käima läheks.
Kas Merko ei oleks nõus silda ehitama (käibe kasv, "NIME" tegemine)
Kas mitte see projekt ei elavdaks Eesti majandust (küll lühiajaliselt (palju tekib töökohti? Märksõna oleks Ida Viru))
Muide, ega see silla ehitus ei tähenda vajaduse kadumist laevade ja laevakompanii järele, on olemas ka Hiiumaa ...
Laevaühendus Hiiumaale võib Saaremaa silla ehituse korral ehk isegi kallineda?
Laevaühendus Hiiumaale võib Saaremaa silla ehituse korral ehk isegi kallineda?
geltmann, muidugi on Merko nõus ehitama (kes ei oleks?) aga mis on sellel rahastamisega pistmist? erinevalt sinust, oskavad raha omavad inimesed ka arvutada. kui see sild tuleb, siis on see (regionaal)poliitiline otsus.
P.S. märksõnade "Eesti Nokia" ja "Ida Viru" kasutamine ei veena inimesi, kui mõtte sisu pole ollagi
P.S. märksõnade "Eesti Nokia" ja "Ida Viru" kasutamine ei veena inimesi, kui mõtte sisu pole ollagi
Henno,
Kas Saaremaa silla korral poleks tulusam praam hoopis sealt käima panna? Kuigi madal on seal vist ja peab hetkel ringiga minema.
Ja ülejäänud,
kas teile ei tundu, et silla korral Saaremaa külastamine võiks tegelikult hoopis väheneda? Keelatud vilja paradoks. Mina näiteks käin Saaremaal puhkamas osaliselt just praami tõttu - mis ka ei juhtuks, mind ei saa keegi tööle, linna kuhu iganes tagasi kutsuda.... Kui sinna saaks kahe tunniga, siis ma ei läheks. Ma eriti ei lähe enam viimasel ajal niiehknaa, kuna turistid on ta juba ära lagastanud, küll mitte otseses, pigem kaudses mõttes.
Geltmanni idee pole sugugi paha, pole küll süvenenud numbritesse, kuid arvan, et sellest võib isegi asja saada ... kunagi
eee... ehk olen ma valesti kuulnud, kuid kas mitte sellele sillale ei korraldatud ka ideekonkurssi ja leitud, et kõige parem oleks see ehitada kerge lõunapoolse kaarega üle laidude.
TTÜ laboris olen vist selle silla mudelit ka ise kõigutamas käinud, vist. Iseasi, millal seda reaalselt ehitama hakatakse.
TTÜ laboris olen vist selle silla mudelit ka ise kõigutamas käinud, vist. Iseasi, millal seda reaalselt ehitama hakatakse.
Kui juba ehitada sild Saaremaa ja mandri vahel (2,5 miljardit, mitte unustada 100% garantiid), kus reklaamitulbad (10 tuhhi tulu), tuhanded autod iga päev sõitmas, Merko teeb endale nime ja puha. Kui juba ehitamiseks läks siis võiks ühe hooga valmis ehitada kohe ka silla pikenduse - sild Tallinna ja Helsinki vahel. Teadupärast soomlastele meeldib Saaremaal käia, kui oleks sild Tallinnasse käiksid kümneid kordi rohkem. Lisaks 2,5 miljardile tuleks investeerida veel mingi kümmekond miljardit (võtsin numbri laest, aga vahet pole, nagunii kehtib ka sellele sillale 100% garantii), reklaamitulpasid veelgi rohkem (ka kõik meremärgid reklaame täis), autosid veelgi rohkem, ning mis peamine - Merko 10 korda kuulsam kui praegu! Ja eriti magus tuluallikas - silla keskele ülestõstetav osa. Siis saab hakata Peterburgi sõitvatelt laevadelt teenustasu võtma - lisamiljonid tulevad!
peale kõiki neid sõnavõtte tundub mulle, et geltmanni nime taga peitub lihtsalt keegi irvhammas. sellist siirast inimest ei saa olemas olla :)
P.S. saatsin kirja ja foorumi lingikesega Priit Aimlale ja Millingule-Normanile.
Kuule Fantoom
Muide ma saatsin kirja ja lingi Andrus Ansip-ile eile õhtul.
Kas ta mu kirja läbi loeb või ei loe ei oska öelda (kindlast on tal palju tööd - ja ei tea kas jõuab).
Fantoom sa oled vist mingi Psühholoog või meelelahutaja (järeldub sinu sõnavõttudest)
Igaljuhul jätka samas vaimus.
Tänud.
Muide ma saatsin kirja ja lingi Andrus Ansip-ile eile õhtul.
Kas ta mu kirja läbi loeb või ei loe ei oska öelda (kindlast on tal palju tööd - ja ei tea kas jõuab).
Fantoom sa oled vist mingi Psühholoog või meelelahutaja (järeldub sinu sõnavõttudest)
Igaljuhul jätka samas vaimus.
Tänud.
geltmann, kas Sa oled tegelikult Arnold Oksmaa?
Geltmann, äriprojektina tehes ei saa EU fondidest raha. Seega äriprojektina mõeldamatu plaan.
to: kipitakis2
Millegipärast on sul (ja ilmselt ka paljudel teistel) veendumus, nagu slavik oleks kõikvõimas ja suur tsaar, kes kõiki EV niite tõmbab. Ei tasu küll alahinnata tema lokaalset mõju (olevat ju Saaremaal 2 meest, kelle kätte ühte või teist pidi kõik otsad kokku jooksevad - Leedo ja Liblik, viimane isegi enam), aga ei ole ka mõtet arvata, et ta kõikvõimas on. Eestis on reeglina suurettevõtjate haare regionaalne. Ei tasu näha tonti seal kus teda pole.
Millegipärast on sul (ja ilmselt ka paljudel teistel) veendumus, nagu slavik oleks kõikvõimas ja suur tsaar, kes kõiki EV niite tõmbab. Ei tasu küll alahinnata tema lokaalset mõju (olevat ju Saaremaal 2 meest, kelle kätte ühte või teist pidi kõik otsad kokku jooksevad - Leedo ja Liblik, viimane isegi enam), aga ei ole ka mõtet arvata, et ta kõikvõimas on. Eestis on reeglina suurettevõtjate haare regionaalne. Ei tasu näha tonti seal kus teda pole.
Inimesed ju matavad raha mingisugustesse sammastesse. Järelikult võiks ka geltmanni projekt piisava promo korral õnnestuda küll. Aga geltmann, kas pensionisammas kirjutatakse kokku või lahku?
kuulisn praegu raadiost, et ka Leedo on nõus silla investeerimist rahastama!!!
Kas asjad liiguvad?
Kas asjad liiguvad?
mida arvavad epl-e lugejad asjast?
vaata: http://www.epl.ee/artikkel_273929.html&Com=1
vaata: http://www.epl.ee/artikkel_273929.html&Com=1
14 Märts 2002 - 11:39
Emeriitprofessor ehitas valmis Muhu ja mandri vahelise rippsilla mudeli
Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojatest ette jõudnud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor on valmistanud mudeli, mille järgi võiks kolme aastaga üle suure väina ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetri kõrguse rippsilla.
Tallinna tehnikaülikooli katselaboris aasta aega sillamudelit katsetanud ja täiustanud emeriitprofessor Valdek Kulbach on tänaseks jõudnud niikaugele, et tema projekti järgi võiks rippsilda üle väina kohe ehitama hakata.
Praegu labori betoonpõrandale metalltugedele laudadest, puuklotidest ja trossidest ehitatud mudeli järgi saaks valmis ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse, kuni 44 meetri kõrguse ja kahe sõidureaga rippsilla.
“Katsetasin erinevaid variante, kuid praegune on vist lõplik, muidugi kui rippsild üldse valitakse,” rääkis Kulbach. Selle nädala alguses tutvustas ta oma projekti Maanteametis, mis on üks Saaremaa sillaprojekti paljudest vedajatest.
Kulbach on oma silla asukohaks valinud lõunapoolseima trassi, mis algab Virtust, möödub Viirelaiust ning jõuab lõpuks tammina Muhu saarele Võiküla lähistele. Sillaehitusfirmadelt tellitud pakkumiste järgi kuluks kõige selle valmisehitamiseks kolm aastat ja veidi rohkem kui 1,5 miljardit krooni.
“Väike puudus sellel trassil küll on, sest sõiduteekond tuleb pikem,” rääkis Kuhlabch. “Aga see kilomeetrine vahe pole selle projekti puhul minu arust oluline.”
Kulbach ehitas oma sillamudeli valmis, teades samas, et Saaremaa ja mandri vahelise püsihenduse küsimusega tegelev teede-ja sideministeerium ning teised ametkonnad ei pruugi tema projekti lõpuks üldse välja valida.
Lisaks rippsillale on räägitud kaarsillast, vantsillast ning kõige tavalisemast talasillast, millesarnaseid võib näha kõikjal Eesti maanteedel.
Lõplikult pole kõrvale heidetud ka tunneli rajamise mõtet.
Saare maavalitsuse sillaehituskomisjoni kuulunud Kulbach ütles, et tema ainult pakub oma variandi välja ning eks siis näis, kas see läbi läheb. “Ega siis minul ei lastagi valida, ma võin ainult kaasa rääkida,” sõnas mees, kes on näiteks projekteerinud ka Tartu laululava konstruktsioonid ning suusatajate silla Nõmmel.
Mandrit ja Muhumaad ühendava silla ehitamine on kõne all olnud juba viimased kuus aastat. Uuritud on nii geoloogiat, ehituskonstruktsioonide maksumust, liiklustihedust kui ka seda, kust saada sillaehitamiseks vajalik raha.
Emeriitprofessor Kulbachi rippsild
Pikkus: 6100 meetrit
Laius: 13 m, kaks sõidurida ja lisaks kummalgi pool rada jalakäijatele ja ratturitele.
Maantee kõrgus merepinnast: kuni 40 meetrit
Kõrgeim tipp: 77 meetrit
Ehituse hind: 1,5 miljardit krooni pluss käibemaks
Ehitamise aeg: 3 aastat.
Püsiühenduse rajamine võimaldaks väinaületamiseks kuluvat aega vähendada keskmiselt 1 tunni võrra.
Kuhu tuleb sild?
Regionaalminister näeb silda aastaks 2010
Regionaalminister Toivo Asmer ütles eile Postimehele antud intervjuus, et kui kõik plaanide järgi läheb, siis saab vähemalt kaheksa aasta pärast mandrilt Saaremaale mööda silda sõites.
On öeldud, et sild peaks valmis olema 2010 aastaks, kui reaalne see tähtaeg on?
Tegelikult on juttu olnud veel varasemast tähtajast, 2008. Aga vahepeal läks üks aasta natuke lõdvemalt ning siis arvasime, et 2009 või 2010 oleks reaalne.
Kui nüüd valitsuskoalitsioon aktiivselt eeltööga tegeleb, siis miks ka mitte. Spetsialistid väidavad, et see tähtaeg on täiesti võimalik.
Millised sammud on silla ehitamiseks tänaseks astutud?
Eile näiteks sain paraja pataka uuringuid Saarte Instituudilt, et millised sotsiaalmajanduslikud mõjud püsiühenduse loomisel Saaremaale on. Selliseid töid on pidevalt tehtud ning tulevad uued uuringud, sest saarlased ise on püsiühendusest väga huvitatud.
Praegu näiteks on kooskõlastamisel küsimustik, mida saarlaste seas korraldada. Inimesed, kes pole nii väga püsiühendusega kursis, tahavad teada, et mis see täpselt endaga kaasa toob. See oleks siis täna esimene samm.
Teiseks tuleb koostada tegevuskava, mis eeldab seda, et lähiajal tuleb läbi viia konkreetne hange silla projekteerimiseks. Aga et hanget välja kuulutada, selleks peab läbi viima kompleksuuringu.
Osa uuringuid on juba ka tehtud, täiendavalt on veel vaja keskkonnauuringud, et teada kuidas sild mõjutab kalavarusid, hülgeid või kas on ohtu Suure väina täiskasvamisele ja nii edasi. Kõigeks selleks on hea tahe olemas ja ka raha leitakse.
Kas siis kindlalt sild või hoopis tunnel?
Eksperdid väidavad, et igal juhul on sild vastuvõetavam. Inimestel on tunneli ees vanad hirmud, et mis kõik seal juhtub ning kellel on klaustofoobia, et ei ei taha pikka torusse minna.
Ehitusmaksumuselt on tunnel küll isegi mõnevõrra odavam, kuid ekspluatatsioon tulevikus on sillal odavam. Täna kaldub vaekauss vägisi silla kasuks.
Marko Püüa,
Postimees
Meie Maa
Emeriitprofessor ehitas valmis Muhu ja mandri vahelise rippsilla mudeli
Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loojatest ette jõudnud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor on valmistanud mudeli, mille järgi võiks kolme aastaga üle suure väina ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse ja kuni 40 meetri kõrguse rippsilla.
Tallinna tehnikaülikooli katselaboris aasta aega sillamudelit katsetanud ja täiustanud emeriitprofessor Valdek Kulbach on tänaseks jõudnud niikaugele, et tema projekti järgi võiks rippsilda üle väina kohe ehitama hakata.
Praegu labori betoonpõrandale metalltugedele laudadest, puuklotidest ja trossidest ehitatud mudeli järgi saaks valmis ehitada 6,1 kilomeetri pikkuse, kuni 44 meetri kõrguse ja kahe sõidureaga rippsilla.
“Katsetasin erinevaid variante, kuid praegune on vist lõplik, muidugi kui rippsild üldse valitakse,” rääkis Kulbach. Selle nädala alguses tutvustas ta oma projekti Maanteametis, mis on üks Saaremaa sillaprojekti paljudest vedajatest.
Kulbach on oma silla asukohaks valinud lõunapoolseima trassi, mis algab Virtust, möödub Viirelaiust ning jõuab lõpuks tammina Muhu saarele Võiküla lähistele. Sillaehitusfirmadelt tellitud pakkumiste järgi kuluks kõige selle valmisehitamiseks kolm aastat ja veidi rohkem kui 1,5 miljardit krooni.
“Väike puudus sellel trassil küll on, sest sõiduteekond tuleb pikem,” rääkis Kuhlabch. “Aga see kilomeetrine vahe pole selle projekti puhul minu arust oluline.”
Kulbach ehitas oma sillamudeli valmis, teades samas, et Saaremaa ja mandri vahelise püsihenduse küsimusega tegelev teede-ja sideministeerium ning teised ametkonnad ei pruugi tema projekti lõpuks üldse välja valida.
Lisaks rippsillale on räägitud kaarsillast, vantsillast ning kõige tavalisemast talasillast, millesarnaseid võib näha kõikjal Eesti maanteedel.
Lõplikult pole kõrvale heidetud ka tunneli rajamise mõtet.
Saare maavalitsuse sillaehituskomisjoni kuulunud Kulbach ütles, et tema ainult pakub oma variandi välja ning eks siis näis, kas see läbi läheb. “Ega siis minul ei lastagi valida, ma võin ainult kaasa rääkida,” sõnas mees, kes on näiteks projekteerinud ka Tartu laululava konstruktsioonid ning suusatajate silla Nõmmel.
Mandrit ja Muhumaad ühendava silla ehitamine on kõne all olnud juba viimased kuus aastat. Uuritud on nii geoloogiat, ehituskonstruktsioonide maksumust, liiklustihedust kui ka seda, kust saada sillaehitamiseks vajalik raha.
Emeriitprofessor Kulbachi rippsild
Pikkus: 6100 meetrit
Laius: 13 m, kaks sõidurida ja lisaks kummalgi pool rada jalakäijatele ja ratturitele.
Maantee kõrgus merepinnast: kuni 40 meetrit
Kõrgeim tipp: 77 meetrit
Ehituse hind: 1,5 miljardit krooni pluss käibemaks
Ehitamise aeg: 3 aastat.
Püsiühenduse rajamine võimaldaks väinaületamiseks kuluvat aega vähendada keskmiselt 1 tunni võrra.
Kuhu tuleb sild?
Regionaalminister näeb silda aastaks 2010
Regionaalminister Toivo Asmer ütles eile Postimehele antud intervjuus, et kui kõik plaanide järgi läheb, siis saab vähemalt kaheksa aasta pärast mandrilt Saaremaale mööda silda sõites.
On öeldud, et sild peaks valmis olema 2010 aastaks, kui reaalne see tähtaeg on?
Tegelikult on juttu olnud veel varasemast tähtajast, 2008. Aga vahepeal läks üks aasta natuke lõdvemalt ning siis arvasime, et 2009 või 2010 oleks reaalne.
Kui nüüd valitsuskoalitsioon aktiivselt eeltööga tegeleb, siis miks ka mitte. Spetsialistid väidavad, et see tähtaeg on täiesti võimalik.
Millised sammud on silla ehitamiseks tänaseks astutud?
Eile näiteks sain paraja pataka uuringuid Saarte Instituudilt, et millised sotsiaalmajanduslikud mõjud püsiühenduse loomisel Saaremaale on. Selliseid töid on pidevalt tehtud ning tulevad uued uuringud, sest saarlased ise on püsiühendusest väga huvitatud.
Praegu näiteks on kooskõlastamisel küsimustik, mida saarlaste seas korraldada. Inimesed, kes pole nii väga püsiühendusega kursis, tahavad teada, et mis see täpselt endaga kaasa toob. See oleks siis täna esimene samm.
Teiseks tuleb koostada tegevuskava, mis eeldab seda, et lähiajal tuleb läbi viia konkreetne hange silla projekteerimiseks. Aga et hanget välja kuulutada, selleks peab läbi viima kompleksuuringu.
Osa uuringuid on juba ka tehtud, täiendavalt on veel vaja keskkonnauuringud, et teada kuidas sild mõjutab kalavarusid, hülgeid või kas on ohtu Suure väina täiskasvamisele ja nii edasi. Kõigeks selleks on hea tahe olemas ja ka raha leitakse.
Kas siis kindlalt sild või hoopis tunnel?
Eksperdid väidavad, et igal juhul on sild vastuvõetavam. Inimestel on tunneli ees vanad hirmud, et mis kõik seal juhtub ning kellel on klaustofoobia, et ei ei taha pikka torusse minna.
Ehitusmaksumuselt on tunnel küll isegi mõnevõrra odavam, kuid ekspluatatsioon tulevikus on sillal odavam. Täna kaldub vaekauss vägisi silla kasuks.
Marko Püüa,
Postimees
Meie Maa
Silla investeerimist rahastama? :)
Silla ehitust rahastama või silla ehitusse investeerima - sellega ehk võiks Leedo nõus olla.
Silla ehitust rahastama või silla ehitusse investeerima - sellega ehk võiks Leedo nõus olla.
LHV võiks ise seda projekti vedama hakata, lisaks suurtele rahadele oleks võimalik pälvida ka rahva suur tunnustus :)