To: näriline, sa tahad nagu väita, et Süku maja ehitamiseks tulev raha tuleb ainult Tartu maksumaksjate taskust? Või millest selline tekstiline sõnade järjekord Sinu poolt?
2 Likes
Oled magamata?
EI vasta päriselt tõele. Või noh, vastab osaliselt. Kas sa ikka tahad iga kord efektiivsust? Kui USAs hakati “võlavange välja rentima” sunnitööle … mis siis juhtus. Erasektor koos oma kuulsa “efektiivsusega” orgunnis nii, et mida kauem sunnitööd tegid, seda rohkem võlgu olid. Ja kohtule ja pollale visati ka natuke nutsu, et vangide puudust ei tuleks. On see efektiivsus, mida sa ihaldad?
On tehtud igasugu huvitavaid eksperimente meditsiiniga – kuidas meil on USAs selle “efektiivse erameditsiini” ja arstiabi kättesaadavusega???
Hariduse erastamine on tihtipeale andnud selliseid “huvitavaid” tulemusi, et iga aasta tuleb muudkui osta uusi õpikuid, vihikuid, töövihikuid… tgasugu lisa- ja täienduskursused (tasulised) osutuvad absoluutselt hädavajalikuks, kooli edukaks lõpetamiseks. Ja siis need “vabatahtlikud” annetused fondi…
Ka pääste ja kiirabi erastamine on andnud kohati huvitavaid, aga kindlasti väga efektiivseid ja optimaalseid tulemusi.
Ma üldiselt kaldun arvama, et sa tegelikult EI TAHA avalikku, hädavajalikku teenust anda “ekseli tabeliga emmbeeaade” käsutada.
2 Likes
Kusjuures, see on veel eriti “äraspidine” loogika, sest pigem “vikerkaarevärvilised” noored EI KÄI valimas, samas kui vanad, tigedad ja konservatiivsed jälle käivad. Loogiline järeldus, et pigem “toiduahel”.
Ma teeks sellise umbkaudse rehkenduse, et kui puuk-MTÜ kaudu oma valimiskampaania võlgade tasumine ja sisuliselt riigi raha eest oma erakonnale propaganda tegemine tgab N häält ja vahele jäämise võimalus on sisuliselt olematu (juriidiliselt on kõik korrektne) ja "konservatiivsed pereväärtused tagavad K häält, siis tuleb teha lihtne võrratustehe.
Kas N on suurem kui K (seda õpitakse vist 3. klassis?). Kui ostub, et N > K on tõene väide, siis täpselt nii tehaksegi. Puhas matemaatika 
Kiruge seda hiina kaupmeest, palju tahate, aga fakt on üsna ilmne. Eesti on jõudnud HEAOLUÜHISKONDA. Nõuka-aja kooliga iseremontijad, iseehitajad (nagu mina) on väljasurev dinosauruste liik. Õige Eestlane ostab poest 300% juurdehindlusega uue “planned obsolescence” hiina asja ja vaesem eestlane tellib sama asja Temust. Ei usu? Minge vaadake ringi – kui paljud ehituspoed on oma “tööriistad-materjaalid” koomale tõmmanud ja muutunud teleka-aiandus-külmkapi-mööblipoeks? Tundub kohati lausa, et eestalne on fanaatiline lillekasvataja verandalistuja. Kui vaadata millised pindalad hõivavad grilli, gazebo, lillekasvatus ja muruhooldustarbed.
Aga PROOVI sa mõnest hiiglaslikust universaalkauplusest leida muruniitjale õhufiltrit või karpamembraani… hea kui õli ja tera pakutakse.
Muudest asjadest ei hakka parem rääkimagi. Viimane arvuti-mõõtejaama projekt näiteks eeldas ehituspoe ja auto-motopoe, elektritarvete osakonna, torutööde osakonna ja veel päris mitme poe väisamist (LISAKS Aliexpressile ja arvutipoele).
Seega – õige eestlane ei ehita, ei remonti, ei hoolda… Õige Eestlane TARBIB. Ja kui katki läheb ostab uue. Heaoluühiskond on saabunud. Hurrraaa! Seega, mis te virisete-nurisete nende maksude otsas. Me oleme juba ühiskonnana rahakoti poolest nii paksud, et asi see siis pole ära maksta mõned väikesed maksud?
4 Likes
Selle 3-eurose “Temu”-maksu asemel peaks olema 30-eurone maks, see 3-eurone on täielik naljategemine ja lubadused, et inimesed hakkavad nüüd vähem igasugust rämpsu ja sodi tellima, ei pea paika. Vajadusel peaks see maks isegi veelgi kõrgem olema.
Kui murutrimmeri remondikomplekt (uus karpa, voolikud, tihendid ja küünal) maksab Alis 10 rubla kanti (no max 12 koos transaga) ja Eestis maksab 50 rutsi paljas karpa ja voolikud, tihendid ja muu lisakraami pead veel eraldi juurde ostma, siis ühest küljest… isegi KOOS 30 EUR lisamaksaga tuleb odavam… teisest küljest, kuna hinna"surve" on väiksem, annab see vaesele nälgivale Eesti Kaupmehele võimaluse tõsta sama asja leti-hind kusagile 70 või 100 EUR manu.
1 Like
Mina näen seda asja pisut teisiti. See pole niivõrd “heaoluühiskond” kuivõrd loomulik spetsialiseerumine – nagu IT-spetsialist ei ehita ise maja ega remondi oma muruniidukit, vaid keskendub sellele, milles tema on hea, ja ostab ülejäänu sisse. See on majanduslikult ratsionaalne: kui sinu tunnihind on kõrgem kui remondimehe oma, on mõttekam raha teenida oma erialal ja maksta teisele spetsialistile.
Sama trend on näha ehituses endas. Kunagi oli üldehitaja, kes tegi kõike – vundamendist katuseni. Nüüd on eraldi plaatija, müüriladuja, elektrik, torumees jne. Kitsam spetsialiseerumine tähendab, et konkreetset tööd tehes tekib vilumus kiiremini ja lõpptulemus on kvaliteetsem, kui üks inimene üritaks kõike korraga osata. See pole laiskus, vaid tööjaotuse loogika, mis kehtib igal pool, kus turg on piisavalt suur, et seda toetada.
Ja siin ongi asja iva – ehituspoodides pole muruniiduki õhufiltreid ega karterimembraane mitte sellepärast, et eestlane on laisk, vaid lihtsalt sellepärast, et neid ostjaid on liiga vähe. Riiulipind on kallis, ja mõne üksiku ise-remontija pärast pole poel mõtet kaupa seisma jätta. See on tavaline nõudluse-pakkumise loogika, mitte mingi kultuuriline nihe “tarbimise” suunas.
Probleem tekib siis, kui see nõudluse vähenemine muutub omakorda põhjuseks, miks valikut enam ei olegi – kui remonditöökojad ja varuosad kaovad turult, ei saa enam ka see, kes tahaks ise teha või lasta professionaalil parandada, seda enam teha. Ja “planned obsolescence” teeb asja hullemaks – kui varuosa või remont maksab 80% uue asja hinnast, ei ole see enam ratsionaalne valik, vaid sunnitud tarbimine.
Karterimembraan on muidugi mingi senitundmatu tehniline lahendus.
1 Like
Plaatijad hakkasid üldehitajatest juba 1990-datel eralduma. Tol ajal aeti tikutulega taga neid isikuid kes oskasid seda tööd vajaliku kvaliteediga teha, enamus tegid praaki.
1 Like
Ehitusmaailmas on üldehitajad ja eritööde tegijad jätkuvalt olemas. Ei ole selles vallas muutusi.
Jah, endiselt on olemas ka üldehitaja, kuid selgelt on toimunud spetsialiseerumine.
Vana hea - “Raha ei tule maksumaksjalt, raha tuleb eelarverea pealt - sa ei tea riigirahandusest midagi!” 
5 Likes
Alles lugesin seda väidet, et rohkem regulatsioone st rohkem ametnikke st rohkem maksutulu.
2 Likes
Kui te pole võimelised kirjutatust aru saama, siis mida saan mina teha?
Kui teemat ei valda, palu selgitusi, ära oleta. KOV kohustustest ja riigi rahastusest selles osas on mul üpris kindlasti nii sinu kui absoluutse enamuse foorumlaste ees väga suur eelis - minu parem pool esindas ja kirjutas kokku Riigikohtu täiskogu avaliku istungini viinud kaebuse. Nii tema kui minu hinnangul on Tartu positsioon selles vaidluses pehemlt öeldes nõrk, sest Tartu on endale võtnud üüratus koguses lisakohustusi (kultuuripealinnast SÜKUni) ja sellisel juhul on nii ministeeriumil kui ka kohtul keeruline öelda, et seadusega pandud kohustuseks raha ei jätku.
Mis puudutab aga sinu väidet SÜKU vajalikkusest, siis kas palun viitaksid mõnele materjalile mille järgi SÜKU on objektiivsete (ja kontrollitavate) mõõdikute järgi mitte ainult vajalik, vaid vajalik asukohas kus ainuüksi arheloogiliste tööde hind tõotab tulla kaarega krõbedam* kui valdava osa KOV-de “vallamaja+raamatukogu” hind?
- linnuke siristas, avalikult pole muidugi veel midagi öelda.
2 Likes
Põnev! Enda seisukohas minu suhtes võid seda eelisseisu kohe kahandada, ka minu lähedane pereliige oli/on selle kohtuasjaga väga lähedalt seotud. Erinevalt sinu paremast poolest temaga rääkides on imelik, et seda asja juba varem ette pole võetud. Selle konkreetse vaidluse point on riigi nõudmised omavalitsuse suhtes ilma rahastust tagamata. Muud linna väljaminekud pole ses suhtes relevantsed. Linn küsib rahastuse proportsiobaalselt puudujäävat osa.
Süku asukoht on ammu kokku lepitud ega ole üleeilne teema. Tema vajadus on eelkõige tagada kunstimuuseumile uued kaasaegsed ruumid ning Lutsu raamatukogu ümber kolimine. Sealhulgas ehitatakse kesklinnale parkimismaja osa ning üldruume erinevate tegevuste jaoks.
Väljakaevamiste hinda, ma pakun, ei suuda täpselt eelarvestada kunagi mitte keegi. Kesklinna pargi ala on unikaalne, peaaegu puutumatu sõjajärgne kultuurkiht. Loogiline, et eelarve pole kivisse raiutud. Linnuke võib siristamise asemel lausa laulu lüüa.
Valdava osa KOV-de vallamaja - raamatukogu hind pole mingi võrdlus, enamasti piirdub niisuguste KOV-ide populatsioon max mõnekümne tuhande inimesega ning on nagunii hääbuv.
Vürtsiks siia kilulinna tänapäevast reaalsust. Tartusse seda ei oota!
ANDRI KIIGE ⟩ Vanalinnast suretati elu välja käskude ja keeldude abil (17)
Inimeste ja äride põgenemine Tallinna vanalinnast on loomulik ja mõistuspärane protsess, mis tuleb kahel käel heaks kiita. Inimesed ja raha lasevad jalga sealt, kus on külm, märg ja vastik. Vanalinnast on saanud hullem tondilossilinn kui Ida-Virumaa tööstusalevite jäänused, seda ei ole mitte kellelegi vaja, kirjutab Janek Mäggi.
Ja uuel, võimule tuleval valitsusel saavad olema ainult halvad valikud, kui nad just riigivõlga edasi ei kasvata. Kahtlustan, et seda ka tehakse. Mistahes poliitik, kes läheb suurima valijagrupi sissetuleku(pensionite) kallale, lastakse valimistel veega potist alla. Seega valivad poliitikud Kreeka tee, mis lõppes aga IMF poolt pealesunnitud kärpekavaga ja 40% kõigi Kreeka pensionite kärpimisega. Tõsi, umbes 10a saame meie veel senikaua võlga kasvatada ja kärpeid edasi lükata.
1 Like
Ansipi ajal, Masu ajal, muudeti seadust nii, et majanduslanguse ajal ei saanud pensioniindeks kukkuda alla 1%. See tähendab, et pensionid ikkagi külmutati ehk jäeti samale tasemele, kuna sotsiaalmaksu laekumine riigikassasse järsult langes, kaotati töötavate pensionäride täiendav maksuvaba tulu, mis vähendas palka saavate pensionäride kättejäävat tulu, pensionide kojukanne muudeti tasuliseks (välja arvatud teatud erandite puhul), mis tähendas paljudele pensionäridele reaalset lisakulu jne. Aga näe, siis ei ohkinud keegi, kuigi Masu tipus oli iga 5. inimene tööta jne. Nüüd oleme lihtsalt hea eluga nii ära harjunud, et näiteks siin kommentaariumiski saab üks ja seesama seltskond lubada endale praktiliselt ööpäevaringset vingumist, ning ometi tuleb leib neile kusagilt lauale.
2 Likes
Siin on teile IT-spetsialist, kes ehitab ise maja ja remondib muruniidukit. Saage tuttavaks Offf aka Insane Possum Ungineur.
Miks? Because. I. Can.
Aga päriselt ka miks. On “generalistid” ja on “spetsialistid”. Aga on ka päris korralikke psühholoogia-alaseid uuringuid, mis sedastavad, et “üldisele silaringile” ja “vaimsele tervisele” ja “üldisele kognitiivsele võimekusele” on äärmiselt kasulik asju ise remonteerida. Tahaks ju teada, kuidas töötab NPM, muruniitja, trimmer või külmkapp. Kuidas nad tehtud on ja millseid insener-tehnilsi probleeme tuli nende kavandamisel ületada. SAATAN on alati peidus “pisiasjades”. Alati. Tehnika korral eriti.
See “pisike aga” miks paberi peal “ideaalne lahendus” päris elus ei tööta. (Näiteks liugklappidega sisepõlemismootor).
Teiseks – IT spetsialistil on pipelinedest ja kubest ja pilvest päeva lõpuks VÄGA KÕRINI. Väga. Mina eelistan siis puutööd ja ndppude õliseks tegemist. Mõni sõidab enduurot. Mõni sukeldub. Mõni hüppab langevarjuga ja mõni käib hoopis metsas karujahil, paljud mängivad hobi korras mõnes bändis pilli. Stereotüüp “patsiga räpakollist” kes 24/7 ninapidi arvutis istub on vahva sterotüüp tavainimese jaoks. Aga nagu stereotüübid ikka – ega ta väga tõele ei vasta.
Seega vastus – ülikitsas spetsialiseerumine võib teatud oludes vajalik olla, tihti ongi. Aga spetsialistid ja generalistid TÄIENDAVAD teineteist, mitte ei asenda.
Ja kolmas asi. Tavatööpäev on 8h. Isegi kui lisada 2h mingile “temaatilisele enesearendusele” või “temaatilisele hobiprojketile” … mis siis üle jääb? Ma ei hakka ju tegema mingit “windowsi parandamise haltuurat”. HALLOOO??? Esiteks on see turg niikuinii täis keskkooliäkkerisi ja hinnasurve on räme. Teiseks Ma. Ei. TAHA. Sellel turul, kus minu kompetentsid oleks 100% rakendatud tuleks tunnihinnaks küsida min. 100EUR / h pluss käibemaks… aga sellel turul eelistatakse, selles hinnavahemikus, nende nõuetega juba pigem ettevõte võtta. Teatav kindlus ikkagi. JAH vahel leidub ka mõni huvitav projekt. Ja vahel ma teen ka. Nagu öeldakse “ajad silmad punni ja küsid 10 tonni”.
Odavalt pole mõtet ennast katkestada, aga suurusjörgus peaaegu põhitöö kuupalga ühe pika nädalavahetuse binge-hackinguga kokku lükkamine on juba motiveeriv. Ja vahel tuleb seda ette.
Selle osaga, et “eesti on väike ja nõudlust eriti pole” olen nõus. ÄRILOOGIKA.
Aga MILLIST kaupmeest meil siis “kaitstakse” kui pole eriti seda kaupmeest, keda kaitsta. Äkki oleks siis loogilisem just SOODUSTADA??? Näiteks varuosade ja detalide tellimine Hiina poolelt hoopis KM ja tollivabaks??? Sootustada “isetegemist”? Aga minu loogika ja valitsejate loogika ei klapi kokku, seda ma olen ammu täheldanud.
1 Like