No nüüd ju puudub vajadus säravate teenuste järgi, sest lobikoda tagab “otseühenduse” “villaste-ja-suleliste” vahel. (See mudugi on minu isiklik teooria, millel puudub vähimgi puude mistahes reaalsusega mistahes Universumis).
1 Like
Nüüd on vist eelmise aasta riigi rahade numbrid kokku löödud ning igalt poolt sahtlitest ametnike poolt mustateks päevadeks kõrvale pandud rahad üle loetud.
Möödunud eelarveaastal jäi riigikassas kasutamata ligi 2,07 miljardit eurot.
Arvestades, et 2025 SKP oli umbes 41.7 miljardit eurot - siis seda sahtlist leitud kasutult seisvat raha on umbes 4.9% SKP-st. Mingist riigi poolt võlgu elamisest on selle numbri taustal päris naljakas rääkida 
EDIT: konteksti mõttes, selle 2 miljardiga saaks peaaegu valmis ehitatud ühe pisikese (a’la Fermi poolt promotava) tuumajaama või päris mitu 4 realist teed.
4 Likes
See raha ei jäänud üle, vaid liigub puhvrina ajas kaasa. Suurt osa sellest ka pole reaalselt eksisteeriva likviidse käibevahendina olemas.
Isegi kui vaesel inimesel on kirsturahaks kõrvale pandud näiteks 2000 EUR, siis võib ikkagi olla nii, et ta näiteks söögi või eluaseme eest ei suuda maksta.
Konteksti mõttes: Fermi poolt promotavat tuumajaama ei saa valmis ehitada, kuna sellist tehnoloogiat veel pole.
2 Likes
Selle raha kasutamine oli 2025. aasta riigieelarves ette nähtud. See jäi ette nähtud otstarbeks kasutamata ehk jäi üle. Raamatupidamislikus mõttes on bilansis nii aktiva kui passiva poolel üleval.
Seda raha arvestati ikka ja jälle riigieelarve defitsiidi arvestuses, näitamaks kui kehvasti eesti riik ennast majandab ja kuidas “riik tuleviku arvelt elab”
1 Like
Sellest on nii palju juttu olnud, et hakkab juba väsitama.
Suur osa sellest eelarve “ülejäägist” on tegelikult üsna sihtotstarbelised investeeringud või toetused, mis on kas antud väga spetsiifiliste projektide või eesmärkide täitmiseks (nt. ELi toetused, taasterahastu, CO2 jne.) ja mida seetõttu ei saa kulutada suvalisse kohta kuhu tahaks. Investeeringutega on tavaliselt kohustused võetud, lihtsalt väljamakseteni pole veel jõutud, seetõttu rahad liiguvad aasta hiljem.
Mingi väiksem osa (tavaliselt ~20% sellest ülejäägist) on sellised jooksvad kulud, asutuste palgafondid või eelarved või mingid sellised read, kus otsustati lõpuks kulusid mitte teha või kukkuski välja, et tegelik kulu oli oodatust väiksem.
Nii et tegelikult sellist “vaba raha” on umbes 400 mln, nagu artiklist selgub. Siin võib ka tegelikult nentida, et protsendina pole see summa isegi nii väga suur. Riigieelarvet päris nulli juhtida, et midagi üldse kasutamata ei jääks, oleks vist päris kõva saavutus. Proovi kodus pere-eelarvet teha nii, et esimesel kuupäeval planeerid täpselt ära kui palju mis kulutustele raha paned ja vaata kuu lõpus, kui hästi oskasid pihta panna.
400 mln on natuke suur, alla 200 mln kasutamata eelarvet ma loeksin juba väga heaks tulemuseks.
1 Like
Lisaks veel, et ka eelmisel aastal oli edasikantav summa umbes sama suur. Mis tähendab, et mingit ülejääki ei ole aasta jooksul tekkinud.
2 Likes
Ei noh, eks siis tule seda aksepteerida, et rahavoogude juhtimise ning raha nüüdisväärtuse kontseptsioonid on riigi tasandil (ja ka siinses finantsfoorumis) ulmelised mõisted.
1 Like
Kuidas nüüd öelda…
Erasektori rahavoogusid juhid nii, et teed pangaga kokkulepped siis kui maksumus enam-vähem teada, aga laenuraha käib kontolt läbi põhimõtteliselt tehingu ajal. Finantseerid laenuga arveid, niisama tühjalt intressi ei maksa.
Riigis näeb see välja umbes nii, et mingis eelarve lisataotluses ennustad umbes 2 aastat ette, millal võiks tehinguni jõuda, saad raha kontole ja siis hakkad alles hankega tegelema. Lepingusse jõuad 6-12 kuud hiljem ja seda kontol olevat raha hakkad välja maksma siis, kui töövõtja on päriselt midagi akteerimisväärilist valmis saanud.
Ei oska nagu liiga palju ka ette heita, et sellises planeerimistsüklis päris kõiki summasid ei suudeta täpselt kalendriaastaga ära joondada.
3 Likes
Liiga heatahtlik oled
Meil on riigieelarve umbes 20miljardit. Sellest umbes 70% on seadusega ette nähtud kulud, mida muuta ei saa ja ei tohi.
Muudetavat jääb järgi umbes 6 miljardit. Nüüd sellest potentsiaalselt muudetavast ei suudeta 1/3 ehk 2 miljardit ette ära prognoosida?
Kusjuures exceli tabelis on uuemal ajal piisavalt ridu ja veerge, et need mida see aasta teha ei suuda võiks järgmise aasta veergu kirjutada…
1 Like
Miks sa arvad, et see 70% väga täpselt ära kulub?
Miski pole täppisteadus. Mäletan, kuidas paar aastat tagasi oli teema, et sotsiaalkindlustusametil oli eelarves raha üle, sest konkreetsetele teenustele ei olnud tegelikult nii palju abivajajaid kui oli planeeritud.
Pensionite sotsiaalmaksu laekumine sõltub tööturust ja keskmisest palgast, aga väljamaksed sellest, kui palju on pensionile siirdujaid, surmasid jne. See on kõik prognoositav mingi vea piires, aga 0,5% erinevust tähendab miljoneid. Ja see kõik on selle 70% sees, mis on seadustes “lukus”.
See mida sa kirjeldad on niinimetatud juhuslik määramatus. See on igati normaalne nähtus. Mõnel pool üles, mõnel pool alla. Laias laastus statistiliselt kirjeldatav. Ja pakun et valdavalt elimineerub statistiliselt.
Mind ajab närvi süstemaatiline viga.
Mitu aastat järjest meil on 2 miljardiga mööda pandud samas suunas? Mis on selle mõju kõrgemaks tõstetud maksudele, ära jäänud investeeringutele, riigi reitingule, meie sinuga laenu riskimarginaalile jms.
2 Likes
Näe, rahandusministeeriumi on ka hakanud 2 miljardine riigieelarve kasutamata ülejääk häirima.
See riigiraamatupidamine on ikka üks imeline Schrödingeri kassi laadne värk. Üheaegselt elus ja surnud. Kui on vaja makse tõsta, siis ikka rämedalt miinuses. Kui on vaja näidata kui hästi valitsus valitseb, siis raha hullult üle.
Nimelt moodustab kahest miljardist umbes kolmandiku ehk 618 miljonit eurot süsihappegaasi kvoodi müügist saadud tulu.
Samamoodi kajastuvad jäägina ka 874 miljonit eurot välistoetusi, näiteks Euroopa Liidult saadud raha, mida riik on tegelikult algusest peale plaaninud kulutada pikema aja ehk mitme aasta jooksul.
Sellest rahast, kus riigikogu oli konkreetselt öelnud, et see oli tõesti mõeldud eelmiseks aastaks, jäi kasutamata esmastel andmetel 390 miljonit eurot. Seda on umbes kolmandiku võrra vähem kui aasta varem ning see summa on viimase kuue aasta väikseim.
3 Likes
Kui mõttega lugeda, siis ametnikult seekord täiesti arusaadav jutt.
1 Like
Kas Eestist on saanud vana Euroopa riik? Oleme samas pundis Põhjamaade ja Saksamaaga. Samal ajal Poola, Kreeka, Leedu, Rumeenia ja Läti kasvavad?
Vaata allolevat graafikut. Viimase 6 aasta majanduskasv on Eestis olnud ikka väga nutune. Eesti oluliste kaubanduspartnerite - Soome, Rootsi ja Saksamaa - areng on olnud ka väga nõrk.
1 Like
Vastus on EI.
Vanades euroopa riikides ei ole sellisel uhkel kujul inflatsiooni nagu meil siin Eestis. Kasvõi võrreldes imelaps Leeduga, jooksvas rahas on meie ja Leedu kasv olnud täpselt sama. Erinevus tuleb inflatsiooniga korrigeeritud SKP-s.
SKP, jooksvates biljardites dollarites:
| Year | Lithuania | Estonia |
|---|---|---|
| 2019 | 61.3 | 31.9 |
| 2020 | 57.0 | 31.8 |
| 2021 | 66.8 | 37.2 |
| 2022 | 71.0 | 38.4 |
| 2023 | 77.8 | 41.3 |
| 2024 | 84.9 | 42.8 |
| 2025 | 86.0 | 43.3 |
Emiteeritud võlakirjade keskmine tootlus tähtajani oli kuuekuuliste puhul 2,439 protsenti ja 12-kuuliste puhul 2,696 protsenti.
Kas targem poleks neid pakkuda tavarahvale?
2 Likes
Rahvale pakuti eelmisi 3,3%
Lihtsalt väike “disclaimer” Leedus on meeletu uhkus ja “power” koos Poolaga viimased aasta, kaks avanenud. Seda otse “konvertida” reaal “ridadese” ei saa kuid just see peidetud power on meil ja põtradel kadunud…. Kahju. Ilma usuta tulevikku on raske
kas sa ise oleksid huvitatud (riigi) võlakirjast, mille intressilt võetakse maha veel tulumaks ning mille inflatsioon on peaaegu 2 korda suurem kui võlakirjalt pakutav intressitulu? mina küll ei ole. Euribor’i arenguid jälgides võib varsti aastase hoiuse eest samaväärset või isegi paremat intressi saada.
1 Like
[quote=“winston1984, post:1763, topic:26843”]
põtradel
[/quote] See põtradele on päris lame ja oleks võinud 90-datesse jääda. Meenutan, et vahepeal tulime koopast välja.
2 Likes