Eh, ma eriti hästi ei mäleta (minu mõtestatud tööelu algas hiljem), kuid möödunud riigikorra ajal olid nn “ratsimised” teemaks küll.
Ja siit jõuame sujuvalt teemani “juhtimiskompetents”. Normaalses ettevõttes on Strateegia, Visioon, Missioon. On Arenduseelarve ja Arendusosakond. Ja Müük, turundus, finantsid, tootmine ja logistika teavad ette, et “kahe aasta pärast tuleb uus bul-bulaatori mudel”. Insener Totu arendab seda aktiivselt RD laboris. Tuleb õigel ajal, õiges koguses, õigesse turunišši.
Kahjuks on täänseid ettevõtteid vähevõitu, aga õnneks mõni ikka on. Ja mõnel puhul on jälle sedasi, et “õigel ajal, õiges kohas” ollakse 9 korda aga vat 10 kord astutakse “ämbrisse”. Ja tihtipeale jääb see “ämbrisse astumine” ajaloo annaalidesse “Pankrotimenetlus paragrahv 11 alusel”.
Siit võime teha kurva tõdemuse, et Häid Juhte on vähe ja suuremalt jaolt sünnivad nad ikka veel “jumala armust”. Kui vaadata missugust rämpsu MBA-dele kõrgemates koolides “teadmiste” pähe serveeritakse. Siis pole ka erilist lootust, et olukord kuigivõrd paraneks.
“Inimhingede Inseneeria” on peenem teadus kui teoreetiline informaatika ja keerulisem kui elementaarosakeste füüsika ja nõuab tipptasemel vaimseid võimeid ja teatud “alateadlikku tunnetust” – mitte kehvemat kui Srinivasa Ramanujanil.
Mehed, kas keegi teist üldse teab mida tähendab tootmine … tänapäeval? Totaalne clusterfuck … Eesti sureb oma Nimby jne otsas. Leedu laseb nagu jaksab koos Poolaga ja meie imegu emmi
3 Likes
Ei ole nii vana, et mäletada, aga olen selle kohta lugenud. Kas ei olnud mitte nii, et ratsionaliseerimisi kuidagi premeeriti, aga sellelsamal põhjusel oli mõistlik teha palju ja väikeseid ratse, sest nii sai igaühe eest eraldi võetuna preemiat? Ja see on täpselt seesama, millest Offf ka kirjutas - tahad innovatsiooni julgustada, hakkad ratsionaliseerijaid premeerima, saad palju väikeseid ratse.
Võib-olla neist väikestest ratsidest on natuke kasu ka - teevad tootmist odavamaks või lihtsamaks, aga päris innovatsioon, millest Offf eespool kirjutas, et teeme mitte täiesti uue toote, vaid põhimõtteliselt täiesti uue ärimudeli ja pühime kõik vana (disain, toote kontsept, tehase sisseseade) prügikasti, on palju drastilisem ja julgem. Ja seda ei hakka keegi välja pakkuma, vähemalt mitte seni kuni boonus on sama tagasihoidlik kui see, mida mõne lihtsa ratsi eest makstakse.
3 Likes
Oleneb mida toodetakse ja kus koha peal seda toodetakse. Tallinn ja selle ümbrus on tootmist täis. Ida-Virus on samamoodi, näiteks kuulus magnetitehas ning Estonian Cell. Puidutööstusi ja pelletitehaseid on siin ja seal üle Eesti. Seoses seakatkuga on selgunud, et igal pool asuvad need haisvad sigalad. Kuidas neid kõiki avada on suudetud kuna meil on ju NIMBY?
Ka Tartu tselluloositehast kutsuti oma tehast rajama teistesse kohtadesse, aga kuna tegu oli bluffiga, siis jäi see muidugi rajamata. Vahet pole kuhu.
1 Like
Paistab, et enne valimisi läheb reformierakonnal laenuraha eest jälle suuremaks pillekaaretamiseks ja laristamiseks lahti:
4 Likes
Leedus on vist ka üldine suhtumine parem.
Kunagi töötasin puidutööstusega seotud valdkonnas ja jäi silma, et Leedukad tegid väga hea meelega ja edukalt IKEA-le allhanget ja need tehased töötavad edukalt ka täna, siis meie mööblitöösturid saatsid IKEA pikalt ja üritasid ikka ise kallist ja madalakvaliteetset mööblit toota ja turustada. Mis loomulikult lõppes edutult.
3 Likes
Mis jauramine selle “boonuse” ümber käib, kogu aeg. Kas Tim Berners Lee v. Linus Torvalds v. Rischard Stallmann jahtisid boonuseid. Oleks nad boonuseid jahtinud oleksime tänaseni kusagil “suurte arvutuskeskuste” ukse taga oma andmetega, müts peos, “arvutiajajärjekorras” ootamas.
2 Likes
no nii, see on meie võimuerakondadele “valus”
Eesti toidukäibemaks (24%) on Euroopa Liidus suuruselt teisel kohal – veel kõrgem on see Taanis (25%). Seejuures on aga Taanis keskmine netopalk ligi 2800 eurot, Eestis aga umbes 1600 eurot
3 Likes
Üks oluline näitaja on sellest Eesti-Taani võrdlusest siiski puudu - samaväärse toidukorvi hind. Ainuüksi palka ja maksumäära pole mõtet võrrelda ilma tarbijahindade võrdluseta.
1 Like
Ma hästi ei saa sellest lätlaste plaanist aru. Miks üheks aastaks?
Eeldusel, et maksumuudatus kajastub 1:1 toote lõpphinnas tarbijale, tehakse siis nüüd liigutus, et teeme toiduhindadega üheks aastaks -9% ja siis aasta pärast uuesti +9%.
Milleks? Kas lihtsam poleks lihtsalt aasta aega erakorralise mingeid toetusi jagada vms?
1 Like
Itimeeste vandenõu
Raamatupidamisfirmad ja tarkvaratootjad koorivad korraliku papi.
2 Likes
Lätis on sügisel valimised + ebapopulaarne valitsus.
Sarnane kombinatsioon on ka meil. Miks mitte teha aastane automaksu langetus meie valjatele, et nad teaksid keda valida.
1 Like
Sosistatakse ju reg. tasu ära kaotamisest, et “sai veidi üle pingutatud”
Minu teada reformierakonna valitsuse haridusminister ütles selgelt valitsuse seisukoha, et automaks on tulnud selleks, et jääda. Ühtlasi registreerimistasu natukene suuremale autole 2031. aastast duubeldub. Kui täna 3 aastat vana bmw tasu 2400 euri, siis 2031. Oli juba 5400. Ministeeriumi kommentaar eelmine nädal oli, et nii oligi mõeldud ja kliima pärast.
2 Likes
Nagu Eesti oma alla 0,03% osakaaluga suudaks Maa kliimat muuta. Võrdluseks, Hiina suudab selle Eesti pisikoguse 57 minutiga atmosfääri eritada. Ja pealegi CO2 on taimede toit.
See ideoloogiline rohehullus tuleb peatada, mingi 15% toetusega valitsus hävitab aktiivselt Eesti majanduse konkurentsivõimet ja inimeste heaolu.
8 Likes
Raamatupidamistarkvara on selliselt kirjutatud, et kõik maksumäärad ja maksuastmed (kui need kunagi 1990-datel olid) ja kõik uued maksud on vaja programmikoodis ära muuta, neid raamatupidaja süsteemselt ja paindlikult ise muuta ei saa. Siis saab tarkvara arendav firma iga muudatuse eest oma klientidelt lisaraha küsida.
Ma ei tea nüüd … ma kirjutan tarkvara küll niimoodi, et kõik on settingutes olemas … aga ainult mina tean kus 
Mis teeb sama välja.