Ei ole nii vana, et mäletada, aga olen selle kohta lugenud. Kas ei olnud mitte nii, et ratsionaliseerimisi kuidagi premeeriti, aga sellelsamal põhjusel oli mõistlik teha palju ja väikeseid ratse, sest nii sai igaühe eest eraldi võetuna preemiat? Ja see on täpselt seesama, millest Offf ka kirjutas - tahad innovatsiooni julgustada, hakkad ratsionaliseerijaid premeerima, saad palju väikeseid ratse.
Võib-olla neist väikestest ratsidest on natuke kasu ka - teevad tootmist odavamaks või lihtsamaks, aga päris innovatsioon, millest Offf eespool kirjutas, et teeme mitte täiesti uue toote, vaid põhimõtteliselt täiesti uue ärimudeli ja pühime kõik vana (disain, toote kontsept, tehase sisseseade) prügikasti, on palju drastilisem ja julgem. Ja seda ei hakka keegi välja pakkuma, vähemalt mitte seni kuni boonus on sama tagasihoidlik kui see, mida mõne lihtsa ratsi eest makstakse.
Oleneb mida toodetakse ja kus koha peal seda toodetakse. Tallinn ja selle ümbrus on tootmist täis. Ida-Virus on samamoodi, näiteks kuulus magnetitehas ning Estonian Cell. Puidutööstusi ja pelletitehaseid on siin ja seal üle Eesti. Seoses seakatkuga on selgunud, et igal pool asuvad need haisvad sigalad. Kuidas neid kõiki avada on suudetud kuna meil on ju NIMBY?
Ka Tartu tselluloositehast kutsuti oma tehast rajama teistesse kohtadesse, aga kuna tegu oli bluffiga, siis jäi see muidugi rajamata. Vahet pole kuhu.
Paistab, et enne valimisi läheb reformierakonnal laenuraha eest jälle suuremaks pillekaaretamiseks ja laristamiseks lahti:
Leedus on vist ka üldine suhtumine parem.
Kunagi töötasin puidutööstusega seotud valdkonnas ja jäi silma, et Leedukad tegid väga hea meelega ja edukalt IKEA-le allhanget ja need tehased töötavad edukalt ka täna, siis meie mööblitöösturid saatsid IKEA pikalt ja üritasid ikka ise kallist ja madalakvaliteetset mööblit toota ja turustada. Mis loomulikult lõppes edutult.
Mis jauramine selle “boonuse” ümber käib, kogu aeg. Kas Tim Berners Lee v. Linus Torvalds v. Rischard Stallmann jahtisid boonuseid. Oleks nad boonuseid jahtinud oleksime tänaseni kusagil “suurte arvutuskeskuste” ukse taga oma andmetega, müts peos, “arvutiajajärjekorras” ootamas.
no nii, see on meie võimuerakondadele “valus”
Eesti toidukäibemaks (24%) on Euroopa Liidus suuruselt teisel kohal – veel kõrgem on see Taanis (25%). Seejuures on aga Taanis keskmine netopalk ligi 2800 eurot, Eestis aga umbes 1600 eurot
Üks oluline näitaja on sellest Eesti-Taani võrdlusest siiski puudu - samaväärse toidukorvi hind. Ainuüksi palka ja maksumäära pole mõtet võrrelda ilma tarbijahindade võrdluseta.
Ma hästi ei saa sellest lätlaste plaanist aru. Miks üheks aastaks?
Eeldusel, et maksumuudatus kajastub 1:1 toote lõpphinnas tarbijale, tehakse siis nüüd liigutus, et teeme toiduhindadega üheks aastaks -9% ja siis aasta pärast uuesti +9%.
Milleks? Kas lihtsam poleks lihtsalt aasta aega erakorralise mingeid toetusi jagada vms?
Itimeeste vandenõu
Raamatupidamisfirmad ja tarkvaratootjad koorivad korraliku papi.
Lätis on sügisel valimised + ebapopulaarne valitsus.
Sarnane kombinatsioon on ka meil. Miks mitte teha aastane automaksu langetus meie valjatele, et nad teaksid keda valida.
Sosistatakse ju reg. tasu ära kaotamisest, et “sai veidi üle pingutatud”
Nagu Eesti oma alla 0,03% osakaaluga suudaks Maa kliimat muuta. Võrdluseks, Hiina suudab selle Eesti pisikoguse 57 minutiga atmosfääri eritada. Ja pealegi CO2 on taimede toit.
See ideoloogiline rohehullus tuleb peatada, mingi 15% toetusega valitsus hävitab aktiivselt Eesti majanduse konkurentsivõimet ja inimeste heaolu.
Raamatupidamistarkvara on selliselt kirjutatud, et kõik maksumäärad ja maksuastmed (kui need kunagi 1990-datel olid) ja kõik uued maksud on vaja programmikoodis ära muuta, neid raamatupidaja süsteemselt ja paindlikult ise muuta ei saa. Siis saab tarkvara arendav firma iga muudatuse eest oma klientidelt lisaraha küsida.
Ma ei tea nüüd … ma kirjutan tarkvara küll niimoodi, et kõik on settingutes olemas … aga ainult mina tean kus 
Mis teeb sama välja.
Kui ma tellisin tarkvara siis ainult nii, et sain ise kõike muuta. Mitte ühtegi väärtust koodi sisse ei kirjutatud, kõik oli konfi failides või settingutes. Sain ka ise muutujaid ja funktsioone juurde konfida mida algoritm pidi suutma kasutada. Aga sellest on 10 aastat möödas ja kahjuks järeltulija ei suutnud seda kuigi hästi hallata ja mingil ajal telliti 0-st uus tarkvara.
bolti lobitöö on vähemalt reformierakonna puhul hästi toiminud … kui muidu võetakse kõiki direktiive vastu ahvi agarusega ja saja asemel sada kümme protsenti, siis nüüd … minimaalses mahus … pole päris kindel, kas bolti tallinna kontori tuhatkond pigem kõrgepalgalist töökohta katavad riigile majandusliku kasuna selle, et me oleme saanud:
- trobikonna madala kvalifikatsiooniga immigrantidest tööjõudu, kes oma vähese haridustaseme ja kohaliku maksusüsteemi mittetundmise juures on ilma ühegi sotsiaalse garantiita tehtud defacto palgatöötajast dejure ‘ettevõtjateks’.
- hunnikutes avalikus ruumis kaootiliselt vedelevaid elektritõukse ja linnatänavate parkimiskohtadel seisvaid lühirendi autosid/kaubikuid.
- siinses liikluskultuuris ebakonventsionaalselt ja pohhuistlikult käituvaid aafrika/aasia/slaavi ja sisuliselt autos elavaid kohalikke üleväsinud taksojuhte.
- kõnniteedel elektriliste jalgratastega autokiirusel kihutades, ‘ülalt müts-alt sall silmini’ islamiterroristi väljanägemisega, jalakäijaid ohustavaid-hirmutavaid toidukullereid ja tõuksidega süüdimatult rahva vahel ja autoteedel slaalomit laskvaid liikluskogemuseta nolke.
- elektritõukside sihtgruppi arvestades kõvasti uusi emo patsiente ja koormust meie meditsiinisüsteemile.
- viisakas restoranis-kohvikus einestades prükkari välimuse ja sitase seljakotiga sissetrampivaid toidukullereid.
- uusi paksu persega kontoritöötajaid ja nutipõlvkonna generatsiooni, kes selle asemel, et ennast trepist alla ja õue vedada, neegri burksiga ukse taha tellivad.
jne )
võibolla ma bolti teenuste ignorandina lihtsalt ei saa sellisest ‘heidikud tööle ja neljandik vahelt’ ärimudeli geniaalsusest aru ja olen veidi skeptiline, kui mõni nende ninameestest hiltonis privaatpanganduse üritusel lavale tuleb ja ideaalset linnaruumi visioneerides patroniseerima hakkab … aga vaadates seltskonda, kes selle töövormiga tegelevad ja kes on rendikraami kliendid arvan, et nii platvormitöö kui rendisõidukid vajaksid pigem just riiklikult ja võimalikult konkreetselt reguleeritud õigusruumi … seniks võiks keldole ja reformi finantsajudele saada tutvumiseks mõne usbekist või nigeerlasest või kohalikust jõmmist ‘ettevõtja’ raamatupidamise ja maksuarvestuse, töökeskkonna hinnangut, tööohutuse ja töötervishoiu täitmist tõendavaid dokumente jne … vaataks siis ilusti üle, kas asjad on nii, nagu need tavaliste ettevõtete puhul käivad ))
Empiirilised vaatlused kinnitavad pigem seda, et inimesed on natuke kahepalgelised. Võib-olla ei ole nad igapäevased platvormiteenuste kasutajad, aga suhtumine on üldjoontes selline, et kõnniteel parkivad elektritõuksid ei meeldi, aga see hetk kui minul on vaja, on küll mugav, et neid võib iga tänavanurga pealt leida ja igale tänavanurgale jätta.
Samamoodi need immigrantidest umbkeelsed kullerid või taksojuhid põhimõtteliselt ei meeldi, aga toidu koju tellimise teenust ikka aeg-ajalt tahaks kasutada ja kui mingil põhjusel ei ole võimalik punktist A punkti B odavalt Bolti saada, ollakse pahased.
Kas ma näen kolle, seal kus neid ei ole või ma näen kolle?
Draax, polt ei ole juba ammu enam odav teenus.
Juba pikemat aega hakkab silma, et koduümbruses kes-teab-kuidas parkeeritud rendiautodele leitakse aina võimatumaid seisukohti. Ja tundub, et need ei ole kasutajad, kellel on arvatavasti kehtiv juhiluba ja veidigi kodulähedast ümbruskonnast lugu peavad, vaid laialijagajad, kes autod tihtipeale liikluseeskirjade vastaselt ja mõnigi kord täiesti mõistusevastaselt on kuhugi jätnud. Olen vahel mõelnud mõne klõpsu teha ja kuhugi riputada, aga kokkuvõttes võiks küsida - milleks?
Elektrilise kõnniteetranspordi kohapealt on olukord veel kraadi jagu nõmedam. Üks asi on see kasutajate pohhuism, mis konvergeerub liiklusesse jooksvalt… Teine aga mingite suvajorsside ja tihtipeale koolijuntsude pime viha, kes armastavad kokku- või lahkupargitud elektritõukse teedele pikali ajada või mõne pimeda nurga peale lohistada. Ühtepidi on nende frustratsioon arusaadav, teistpidi võttes ohustab see kõiki teisi kõnniteel liiklejaid. Probleemipundar on aasta aastalt kasvanud ja nagu muureki heast kokkuvõttest jällekord selgub, läbi riigihoovastiku võrdlemisi heatahtliku mahitamise.