Aga teistpidi jällegi, kas nii optimistlik saab olla. Kas sa tead kedagi, kes teaks kedagi, kellel ei ole oma pisikest OÜd kulude optimeerimiseks. Oletagem, et “eluspüsimisest” jääb nt. iga kuu 500 üle. Kuhu ta selle paneb (kui ei investeeri). Ostab uue teleka, tahvli, arvuti, mobiili… jne. Kas küsib käibeka ka tagasi. Küsib. Ei?
1 Like
Samas ei tea kedagi, kes toidu pealt käibemaksu tagasi küsiks
toonik? Kas sul pole siis kohe mitte ühtegi tuttavat, kellel oleks hotell, majutusasutus, toitlustusasutus… ?
Nahaalsemad mehed lasevad isegi oma suvila “majutusteenuse pakkuja” nime all loosi ja toidupoe tšekid lendavad läbi raamatupidardamise “toitlustusteenuse pakkumine” 
Tooraine transportimiseks on Porsche Cayenne “kaubik”.
1 Like
“Päris hea. Ma vaatan, et hinnad on täitsa tasemel. Mõtlesin, et hinnad tõusevad, aga ei. Coopi poodidest madalamad paistavad,” sõnas kohalik elanik Valeri
Nonii, ma kahtlustan siin Coopi süsteemset valearvestust.
Nimelt, olen ise kunagi töötanud ühes kontsernis kus hakati uue juhtkonna poolt järjest “excelis juskui kahjumlike” tooteid lõpetama ja praeguseks seda kontserni enam ei eksisteeri. Saatan peitub üldkulude jagamises toodetele. Alati on mingi toode väiksema tootlusega või lausa näib kahjumlik kui vaadata omahinda koos üldkuludega. Samas võib toode olla otsekuludega mitte kahjumlik ja isegi väikesel määral katta üldkulusid. Kui selliseid tooteid hakata lõpetama, siis üldkulud kuigivõrd ei lange ja jaotuvad järgmistele toodetele ning tekib järgmine “kahjumlik toode”
Võib täitsa olla, et nii on ka väikepoodidega kes justkui toodaks kahjumit aga samas on ilma üldkuludeta täiesti kasumlikud. Kui neid poode sulgema hakata siis kontseni üldkulud sellest kuigivõrd ei vähene ja jaotuvad teistle poodidele ja järjekordne väiksem pood langeb “kahjumisse”. Lõpptulemuseks on ainult suured poed suurlinnades aga hinnad sellest odavamaks ei lähe.
Kui Coop ei suutnud kõrgemate hindadega majandada väikepoodi kuigi neil peaksid sisseostuhunnad olema madalamad kui väikepoodidel, siis on ilmselt viga nende juhtimisarvestuses ja juhtkonna mõtlemises.
https://www.err.ee/1609763571/pealinna-ettevotja-paastis-polvamaal-veriora-poe-sulgemisest
2 Likes
Jaekaubanduses subjektiivne tunne on selline, et Prismal on päris pikalt juba keeruline ja tegelikult Coopil ka. Coopil just sellepärast, et nende väikeste külapoodide hinnatase on üsna kirves, aga eraldi võetuna tõesti kogu see kett kasumlik ei ole.
Maapoodide käivetes on muidugi palju hooajalisust. Suvel ongi jäätiseletid tühjaks ostetud. Talvel käib see-eest vähe kliente.
just nii ongi ja sellepärast üldiseid maksumäärasid tõstetaksegi et ‘optimeerijate arv’ on kasvanud eksponentsiaalselt ning EMTA ei viitsi (jaksa) nendega tegeleda ja lihtsam on tava-proletariaati nülgida, sest ettevõtjat ei tohi ju ei kontrollida ega koormata …
ja siis viriseme et valitsus ja riik on loll ja teeb kõike valesti - aga ise oleme järjest suuremad rehepapid ning vaevleme ülekaalu ja ületarbimise käes ja nõuame tervisekassa rahadest mao-operatsioone ja diabeediravimeid … samal ajal itsitame ‘majutusteenuse’ hüvede tarbimise ajal grilli ja chilli ääres ning oleme ‘uhked’ et oleme nii targad ja osavad ning ‘meie küll ei tegele maksude vältimise vaid optimeerimisega’. jee-jeee , on ta jee optimeerimine … ise keerame selle laeva kummuli ja siis imestame, miks purjede all edasi seilata ei saa
ja noh, eks valitsev klass/poliitikud ongi kahvlis - oma rahakraane/annetajaid (optimeerijaid) ei saa ju liistule tõmmata, kui liistule tõmbamisega suurendada riigitulusid, siis väheneksid toetused erakonnakassasse ja kutsed erinevatele pralledele/kohtumistele … aga lõpuks oleme kõik ju ühetmoodi ainult lihast ja luust inimesed, kes otsime lahendust küsimusele - kuidas vähema vaevaga rohkem mugavust&vabadust&mammonat saada
1 Like
kasutaja314, see oli sul vahva näide. Ütleme, et Kirkle-Kaa’s otsustab keegi teha ekselit ja leiab – purksi ja kohvi müümine on ju kõvasti parema marginaaliga, kui see va kütus. Jätame selle mõttetu kütuse (maksud, karm kontroll, aktsiisid, karmid reeglid) kus see ja teine ja vaata kus me teenime palja kabanossiga rämedat kasumit
1 Like
mancik - see ongi “surnud ring”. Inimesed, muidu täitsa ontlikud ja ausad inimesed, tunnevad, et neid juba nööritakse ja pigistatakse nii kõvasti, et see on ületanud taluvuse ja “õiglustunde” piiri. Ja siis hakkab ka tavaline inimene optimeerima OÜ kaudu, sest muidu ei tule enam toime. ALATI on olemas ülbikuid, jõmme, nahaale… kes “täie rauaga” OÜtavad nagu torust tuleb. Aga IMHO oleme me eestis ületanud selle “kriitilise piiri” kus tavaline keskklassi töötaja, kes varem sellise asja peale isegi mitte ei mõelnud, hakkab kaaluma, ehk peaks kõrvale pisikese OÜ tegema ja mõned asjad sealt läbi kantima. Lihsalt muidu ei tule enam palgaga välja.
Jürgenligide jaoks on muidugi kõik väikeettevõtte omanikud selgelt “petised” “oütajad” “ikssviiskaubimuehed” ja “võimaluse korral mustalt tegijad”.
Lisaks on meie kodumaal selline trend, et ühe-kahe S…TAPEA pärast, kes mingit X asja kuriarvitavad, selmet tegeleda asjaga juhtumi-põhiselt lajatatakse “kõigile ja täie rauaga”.
Näide… mõni üksik s…tapea kuritarvitas e-registrit. Selle asemel, et s…tapeale korralikult mutrisse kütta, paneme kõik andmed kõigile kinni. Ja nüüd ei saa korralik kodanik vajaduse korral ka infot.
Mõni üksik s…tapea pesi raha. Palju. Olukorra “parandamiseks” peab nüüd kord elus kinnisvara ostev inimene läbi 3 põleva rõnga hüppama – kust raha said.
Ja s…tapead see ei morjenda. Tema leiab uue “halli ala”.
MIKS on meie üldine regulatiivne ja korraldav “kutsutute ja seatute kogu” võtnud regulatsioonis selle kursi, et “kui kotime kõiki, siis küllap saavad s…tapead ka pihta”. Mina ei tea.
Majanduse regulatsioonides on sisuliselt sama kurss. Peab vist nukralt nentima, et meid kaudselt valitsevad s…tapead. S…tapeade järgi seatakse kurss.
7 Likes
Teistpidi karm on see, et sellise nihverdamise välistamiseks tahabki maksuamet rohkem andmeid saada ja inimeste/ettevõtete rahakotis ja pangakontodel nuhkida.
See on täpselt selline case, et iga OÜ alt eraldi võetuna ei jää palju makse tasumata. Pole väärt justkui kontrollima hakatagi, sest ametniku palgaraha on kallim, aga kogumis päris suur mõju.
Ja siis ongi nokk kinni ja saba lahti. Maksutõusu ei taha, sest “korjake enne praegused maksud kokku”, aga iga kontrolli taunitakse (mis see parklates ‘ainult töösõitudeks’ autode kontrollgi muud oli kui selliste ‘optimeerijate’ leidmine), ja kui riik tahab rohkem andmeid, oleme üheskoos nördinud.
Mina ka ei tea, mida siis teha. Tõstamegi makse ja lubame leidlikumatel edasi sahkerdada?
3 Likes
Kui kuidagi saaks murda selle “ühe s…tapea va:rdjas olemise eest lajatame kõigile” mõtteviisi ja “kollektiivse vastutuse” mõtteviisi ja panna Austused tegelema nendega kes on Kõige Nahaalsemad ja vaikselt “hallilt alalt” päris “musta ala” peale liikunud case-by-case oleks hea. Aga jah, kus sa saad nüüd erakonna suurtoetajat kottida. Ja olemegi ringgia tagasi – nepotsim, toiduahel, parteide rahastamine, sinekuurid, nõunikud, nõukogu liikmed… ja sealt riburadapidi “oütamine” ja co. Ring on sulgunud. Uroboros õgib oma saba.
2 Likes
Arvasin, et me oleme juba üks maailma paremaid maskukogujaid, kus kõik kehtestatud maksud hea protsendiga koju tuuakse?
Äkki probleem ei ole maksude suuruses ja kogumises vaid ehk ikkagi tuleb seda kulupoolt üle vaadata…
7 Likes
Stalini vaim. “Kolme viljapea seadus”. Ja eks ta tõsi ole, et miljonite süütute inimeste hulgas pandi laagritesse ja seina äärda ka tuhandeid paadunud kurjategijaid.
1 Like
Kui ABC ehk activity-based-costing siseraamatupidamises kuumaks teemaks muutus, toodi selline hoiatav näide elavast elust enesest - juhtkond laskis organisatsiooni läbi ekseli ja pani kõige kahjumlikuma osakonna kinni.
Veidi hiljem selgus, et see oli ainuke osa organisatsioonist, mis klientide käest raha koju tõi.
3 Likes
Tegelikult on Maksu- ja Tolliametil täna piisavalt avalikke andmeid, et kaardistada ära ettevõtted, mis on OÜ-tamise või kassatamise kahtlusega. Isegi satun aastaaruannete peale, kus tööjõukulusid ei ole või minimaalselt, samas kogu omakapital on pangakontol või kassas. Alustuseks võiks selliste juhtumitega konkreetsemalt tegelema hakata.
3 Likes
Poleks vaja juhtumitega üldse tegeleda kui kõik eraisikutele makstavad dividendid on maksutatud võrdselt tuludega st. ka sots.maksuga, siiis saaks sots maksu ka väiksemaks teha ja poleks vaja OÜ-tada.
korras.
foorum on lõplikult kottis püksipersetega ja peast vasakpoolsete vanameeste poolt vallutatud 
13 Likes
Kust ja miks just see 13% km näitlike arvutuste aluseks tuli üldse, kas selle põhjal:
“Poole võrra ehk 12 protsendini ei saaks Villmanni sõnul toidu käibemaksu Eestis langetada, sest Euroopa Liidu seadusandlus lubab ainult kaht vähendatud määra ning Eestis kehtib juba 13- ja üheksaprotsendiline määr.”
Huvitav, et näit Hispaanias on Standard rate: 21%, Reduced rates: 10% and 4%, aga toidul kasutatud ka 0; 2; 5; 7,5%, allikas. EV jälle usklikum kui paavst või on Pablo seaduserikkuja?
3 Likes
Kindlasti ei pea õigeks dividendide sotsiaalmaksuga maksustamist, kuid täna mulle tundub, et Maksuamet saaks tegeleda probleemiga ka ilma täiendavate õiguste ja seaduse muudatusteta.
Miks mitte, saaks üldise sots.maksu % väiksemaks ja sellega ka tööjõu kulu koormuse tööandjatele väiksemaks.
1 Like
Saaks sa jee. Maksubaasi laienemisel ehk esimese hooga oleks võimalik määra vähendada aga üsna pea mõeldaks riigiasutustes, et mõtle kui palju teenuseid saaks veel osutada, kui maksumäär tõsta sinna, millega kõik nagunii harjunud on.