Ka Koppel kirjutab, et kiire kasvu aeg on läbi ja üha rohkem sõltub edu iga inimese enda andekusest, töökusest ja kohanemisvõimest. Tsiteerin:
“Nagu ma ütlesin – tagasiminekut lihtsa elu juurde ei tule. Läheb hullemaks. Aga see ei tähenda, et selles hullus keskkonnas ei oleks võimalik hakkama saada ja et selles keskkonnas ei võiks äri alustada, lapsi saada, maja ehitada, puud istutada. Üldiselt on igal juhul mõistlikum, kui sina kontrollid hirmu, mitte hirm ei kontrolli sind. Muidu jääb kõik tegemata ja sa oledki see prepper, kes istub konservihunniku otsas ja närib hirmunult küüsi.”
Kui rohkem kui iga teine kuu loed “hinnatõusu andsid suurima panuse administratiivselt kontrollitavad hinnad”, siis peab küll peast ligi olema, väites, nagu ei puutuks valitsus siinkohal asjasse,
11 Likes
Kiita meie majandusspetsi, kes universumi suurima rahapesu Eestis maha magas, olles rahandusminister, peaks ikka sügav häbitunne tekkima kui just kommija reffidesse ei kuulu
9 Likes
Eks see jutt olegi tal rohkem enda ja oma erakonna valijatele suunatud. Vaevalt ta isegi seda usub, mida suust välja ajab. Anname andeks ja tunneme kaasa. Sama käib ka ppp kohta
5 Likes
See on tegelikult üks lihtsamini arusaadavamaid asju. Kaks faktorit:
-
Inimesi pole juurde tulnud, aga elanikkond on vananenud. Vanemad inimesed vajavad meditsiini rohkem. Mida suurem vanurite protsent ühiskonnas seda suuremad kulud.
-
Oleme hakanud inimesi ravima paremini ja kallimalt, need kes enne kiiresti surid, saavad nüüd aastakümneid kallist ravi. Terved ei pruugi nad sellegipoolest olla ega selleks kunagi saadagi. Kokku tuleb seega kulutusi ühe haige kohta rohkem.
2 Likes
Kas ikka magas?
Ma aina imestan, et kuidas saab inflatsioon olla sama valuutat kasutavates riikides erinev. Ja sellist juttu räägib koguni Eesti Pank. Võib-olla saab siis olla erinev inflatsioon ka Tallinnas, Saaremaal ja Võrumaal?
Inflatsioon on raha väärtuse vähenemine. Kui rahaks on EUR, siis selle väärtuse vähenemise % on kõikjal sama. Eestis ei saa odavneda EUR rohkem kui Saksamaal.
Me saame rääkida hindade kiiremast tõusust Eestis, võrreldes ntx Saksamaaga, aga mitte kõrgemast inflatsioonist.
Kui mingis Leesi külapoes on kõik kaubad 20% kallimad kui Tallinnas keskmiselt, kas me siis räägime et Leesis on jube infatsioon tekkinud. Ei, seal maksavad asjad mingil põhjusel rohkem eurosid kui mujal.
2 Likes
Kroonilised haigused on ka selline salakaval faktor, mis süsteemi ja eelarvet koormab.
Eraldi võetuna ei pruugi nende krooniliste haiguste kulu (arsti vastuvõtt, protseduurid, ravimid) olla isegi liiga kallis, aga kuna seda tuleb nüüd teha kas pikka või väga pikka aega, siis need kroonilised haiged hõivavad eriarsti ajad oma visiitidega (kui haigus peaks ägenema), koormavad haigekassa eelarvet aastakümnete jooksul oma ravimihüvitise või haiguspäevade hüvitisega. Kõigile teistele jääb selle võrra vähem ressurssi. Eelkõige on see tavalisele inimesele tuntav selles, et vabu eriarsti aegu ei ole - arste ju oluliselt juurde pole tulnud, aga nende krooniliste haigete kordusvisiidid võtavad paljud ajad juba pikalt ette ära.
See “vabu aegu ei ole” siiski suures osas ei tähenda et “meil pole piisavalt palju arste, et vastuvõtte teha”, see tähendab lihtsalt et “haigekassa raha on juba läinud “igale poole” ja vajaliku koguse vastuvõttude eest maksmiseks ei jätku”. Sestap arst istub ja keerutab pöidlaid, aga vastuvõttu teha ei saa
3 Likes
See on lihtsalt targutamine terminite kallal .
Inimene tajub ikka üht : kui toidukaubad maksavad poes ca 8 % rohkem kui aasta tagasi, tähendab see tavakodanikule, et tema raha on poes vähem väärt kui eelmisel aastal.
Ja kuidas seda nimetada on kolmandajärguline küsimus neile, kes rahanduse erialal ei tegutse.
Võib ju rääkida tarbijahinna harmoneeritud indeksist, mis koristaja Maalile ja bussijuht Vollile on samasugune hiina keel kui inflatsioon. Kuid sellest, et leiva, kohvi, kartuli ja multimahla eest tahetakse kassas oluliselt rohkem raha saada kui varem ( ikka neidsamuseid eurosid, mille eest ostetakse ka Wiesbadenis, Napolis ja Riias ), sellest saavad nad kohe aru.
Tarbi targalt mobiiliäpi andmetel kasvasid toidukaupade hinnad viimase 12 kuuga 7,7%.
Suurimateks tõusjateks olid kohv, tee, kakao 15,6%, värske puu- ja köögivili 14,6%, maitseained 12,5% ning jäätis 11,8%,linnulihatooted 9,5 %, mittealkohoolsed joogid 9,1% , pagaritooted 7,7% Alkoholitoodete hinnad kasvasid 5,9%. Viimase kuu jooksul kasvasid toidukaupade hinnad 2,1%. Hinnavõrdluses oli kokku 26 962 toodet
( 1.juuli 2025 seisuga avaldatud teadaanne )
2 Likes
Ma tean, aga need haigekassa rahastatud vastuvõttude ajad kaovadki krooniliste haigete (kordus) vastuvõttudeks ja sellepärast lähebki eelarve kogu aeg suuremaks, aga aegu ikkagi ei piisa.
See inimene, kellel tekib üle mitme aasta mingi tervisehäda, mis eriarsti vastuvõttu nõuab, saab heal juhul kolme kuu pärast. Teatud erialadel tuleb oodata veel kauem, või siis maksta tasulise teenuse eest.
1 Like
Seekord “suurimate tõusjate” sekka ei saanud, aga lisame siia kala, loomaliha, juustu ja kodujuustu ja koorevõi hinnad (igaüks on “kergelt minestanud” neid vaadates) ja saame huvitava “nõiaringi”.
Kodanikul jätkub rahakotis parasjagu niipalju sente, et saab endale lubada sojajahust “vorstilaadset toodet”, ehk natuke rasvast sealiha (odav) või hormoonidega turgutatud broilerit (odav). Lisaks kunstlike lõhna- ja magusainete (meil vähemalt seda maisisiirupi-katku veel ei ole) “rikastatud” toiduaineid. Ühesõnaga “kõike kõige halvemat, kunstlikumat ja odavamat”.
Täendavalt paneme siia juurde, et pool liitrit “LAUA VIINA” maksab 7 EUR, minule teada olevalt KÕIGE odavama meelelahtuse – Ülase tn. keskuses toimuva keldripungi ürituse ÕPILASE pilet maksab 8 EUR. Palun näidake mulle ÜKS tervisilik või mõistlik (tasu eest) vaba aja veetmise, lõõgatumise, meelelahtuse meetod mis maksaks 7 EUR.
JA SIIS imestame, et miks meil on rasvumine (ja sellest tingitud tervisehädad), imelikud “organite failimised” (maks, neerud). Kolesteroolid-šmolesteroolid jne. Ja siis imestame, et “Haigekassal ei jätku raha” ja “eestlased kipuvad rasvuma” ja “ravikulud tõusevad”.
Inimesed “söövad sitta” – majanduslikel põhjustel. Sitta isegi mitte väga ülekantud tähenduses. Ja siis me ravime (kalli raha eest) neid haigusi mille on põhjustanud kunstlikud magustajad, odavad maisi ja peedisirupid, sojalaadne “täiteaine” toiduaine asemel jne.
Skisofreeniline olukord. Ei?
4 Likes
ma lapsepõlvest mäletan sellised aegu, kõik pidi ise kasvatama, poest ei saanud, altkäemaksu pidi andam kui tahtsid saada autole osatükke ja/või ehitusmaterjale, varastama pidi igal võimalusel, et varastatut maha müüa ja lisaraha teenida jne
inimesed on leidlikud, küll nad hakkama saavad
hull keskkond tekitab hulle, kes seda keskkonda veel hullemaks teevad ja nii läheb
2 Likes
Maja ikka väga ei ehita. Kui endal on käed küljes, siis jah, jääb ära 14 rutsi tunnist (mustalt) kuni 35 rutsi tunnist (arvega) töömhe hind. [NB! välja on toodud absoluutne alampiir ja “keskmine”, Ei ole ka ime näha küsimisi 40, 50, 60+ EUR/h] Mitte igal pool ja igas asjas. Näiteks “märga ruumi” mina tegema ei läheks. Või KUI läheks siis pärast eelnevaid õpinguid. Vundmenti olen valanud, karkassi olen ehitanud, seina olen ladunud, katust olen löönud. Mõne lihtsama siseviimistuluse tööga saaks ka hakkama. Kindlasti oluline kokuhoid. Aga… materjali hinnad on krõbedad. Päris päris päris kvõbedaks teised tõusnud. Mul on mitu tuttavat IT inimest, kes saavad mitu korda üle “eesti keskmise” palka ja kelle “teeme ise majakese” projekt seisab juba mtimendat aastat lihtsa tõsiasja taga – “materjali ostuks ei jätku enam raha”, Äraelamiseks jätkub, aga see on ka kõik. Mitte midagi ei “jää üle” et ostaks nüüd paar tihu lauda ja sadakond ruutu OSB-d ja ja … peenemast viimistlusmaterjaalist rääkimata.
Ma isegi rahuldan oma taltsumatut ehitamise himu materjali puudumise tõttu sellega, et õpetan pisikstele õpepoegadele puutööd ja ehitame ehitusjääkidest ninnukestele pesakaste.
1 Like
Ja siis on haigekassa väga vastu sellele, et eratervisekindlustust laiendada … kuigi see tooks otseselt raha juurde ja kataks eeskätt just neid, mida riik niikuinii ei rahasta, ala hambaravi ja prillid. Arusaamatu.
Okei, kõlab loogiliselt aga siiski, kas nüüd on siis jõudnud asi lõpuks nii kaugele, et 25a toiminud süsteem tuleb ära muuta sest haigeid on liiga palju? Kas see on objektiivne reaalsus või saaks kulubaasi restruktueerimisega ikkagi asja ree peale? Võtta fookusesse näiteks vastuvõttude arv ja panustada sinna vms- küsiks eemalseisev arutlev inimene.
Tervislik toit, sh alustuseks juurviljad ja köögiviljad ning oskus neist maitsvat sööki teha, ei ole kallid vaid koduse kultuuri küsimus. Inimeste valik on süüa kananagitsat ja makaroni aga see, et maheveiseliha jaoks raha ei jätku, ei ole ka nüüd argument. Ka väga hea sissetulekuga inimesed söövad sedasama “sitta”, kui neil pole söögikultuuri.
5 Likes
Mina ei tea Teie reaalsust, härra, aga minul läheb köögi- ja puuviljaletis Mustamäe Turul (mis on üks soodsamaid Talllinas) alati umbes 2x rohkem rahhi, kui sealiha- ja vorstiletis.
Kunagi viskasin ka ajaviiteks paberile, et aedvilja-püreesupi kõige odavam komponent on searaguu ja kõige kallim on koorevõi-juurseller-porgand-kaalikas-muujuurikas 
Ja näiteks “ühepajatoidu” kõige odavam komponent on seesama “supiliha” – juured, isegi mitte mingid fänssid “juured” vaid tavaline kartul-kapsas-kaal-naeris-pongand tulevad kallimad.
(Kurat, kus nüüd ajas ühepajatoiduisu selle jutu kirjutamine peale. Turule ja kööki marss-marss)
Just lugesin, et peakapsa hind olevat aastaga tõusnud 51%
1 Like
Sööge mugulsibulat. Liha söömisest vähemalt 10x odavam.
