Allles mõni nädal tagasi karjus eesti pank, et hinnatõusud pole nii suured kui statistika näitab kuna palju ostetakse allahindlusega kaupu. Nüüd kisab EP, et juurdehindlused on kole suured. Milleks siis iga nädal väljastada pressiteateid mis omavahel on sisulises vastuolus.
3 Likes
Kui paljud Teist töötavad kaubanduses ja julgeks öelda milline on levinud kasumimarginaal, no ja paluks mitte üldistavalt, aga kaubagruppide lõikes, alkoholi ei tarvitse mainida, pood teenib pudeli õlle müügist ilmselt 5 senti kui sedagi )))
Kaubanduses ei tööta, aga TKM Grupp AS-i kasumimarginaal on kuskil seal 900% juures 
Allikas: https://www.teatmik.ee/et/personlegal/10223439-TKM-Grupp-AS
PS. Üks kulukomponent, millega kõik jaeketid peavad arvestama on “management fee” teenuse ostmine emafirmalt.
1 Like
Töötasin ettevõttes, mis kõigile Eesti kettidele müüs tarbe- ja tööstuskaupasid ning 40% on üsna miinimum, mis jaeketid otsa panevad.
Lisaks kui soovid kindlat kohta riiulis, siis on riiulitasud. Need võivad vabalt olla 100K+ keti kohta. Ei räägi siin kassa juures olevatest riiulitest, seal on minu teada veel suuremad aastatasud.
Paar ketti teevad iga asja eest trahvi. Näiteks kaup jõudis varem, kaup jõudis hiljem, kaupa jõudis rohkem, kaupa jõudis vähem, kaup tuli vale kullerfirmaga. Ajaaknad on tihti ka tunni täpsusega määratud, et millal tohib kaup poodi jõuda.
Lisaks tellitakse poodidesse kaupa suvalistes kogustes. See ei ole haruldane, et tagasi tuleb 70% saadetud kaubast. Kohustus on tagasi võtta ja kui mõni toode on transpordi käigus katki läinud, siis tuleb see alla neelata.
Nädal hiljem tellitakse jälle sama kaup uuesti samasse poodi. Lõpuks kui kaup on juba meeletu transpordi käigus katki läinud, siis tuleb see hulgimüüjal maha kanda, sest ketid enam vastu ei võta.
Maksetähtajad on mitme kuu pikkused ja isegi neid kõik ei austa.
11 Likes
“Armas” lugeda muidugi… hulgimüüja müügu rohkem otse? Turundus, mugav juurdepääs, ka ühistransport, sõna liikuma ja oledki suuremast peavalust lahti? Kettidele siis kas müüd v mitte… Ei?
Mina olen leidnud nt Sumena. Tiptop üritus. Kiire ja soodne. Sortiment muidugi nagu ta on, aga üllatab teinekordki. Ja noored poisid on leidnud toimiva nishi.
1 Like
Võtame mingid igapäevased tooted, näiteks Alma piim, Coca-Cola, Fairy, Finish nõudepesukapslid. Kui paljusid neist hakkaks tavainimene kuhugi eraldi poodi ostma minema? Võetakse jaeketist alternatiiv ja ongi kõik. Väga paljud brändid kirjutavad kusjuures ka ette, et kui suure turuosa peavad tooted saavutama, et edasimüügiõigus alles jääks.
Ehk ongi aeg taastada spetskauplused? Väiksed ärid? Piimatooted, lihakarnid, kondiitritooted? Tegijaile tööd ja ostjaile valikut. Mina olen küll ka kasvanud sel ajal, kui see kõik oli ja toimis, et vbl nostalgia, aga inimesi peakski suunama rohkem liikuma ja toimetama. Praegused ülehinnatud kaubakoplid jäägu neile närvilistele ja asotsiaalseile minutilugejaile. Sõitku oma autodega otse poes ringi või telligu internetist? Midagigi inimlikku võiks linnakeskkonda siiski alles jääda.
4 Likes
Tööjõud on kallis.
“Suures kaubakoplis” on iseteeninduskassade ajastul 2-3 töötajat suure poe peale. See väikepood ei suuda tavaliselt nii palju müüa, et müüja palgakulule kate tuleks.
Teine probleem on see, et Eestis on liiga palju monofunktsionaalseid piirkondi ja maju. Euroopa suurlinnades on kõigil kortermajadel esimene korrus äripindadeks. See tähendabki, et sellise 1-3 kvartali raadiuses leiab kõiksugu poode - alates lihatoodetest lõpetades mööbli ja jalgratastega. Aga kui sa kogu kaubavalikut nendest poodidest ei saa ja pead nagunii linna serva suurde keskusesse sõitma, siis ostadki juba kõik asjad sealt…
Ja logistika on kolmas probleem. Meil, näe, keelati nüüd kaubikuga kõnniteele parkimine üldse ära. Mismoodi see kaup nendesse kesklinna väikepoodidesse siis saama peaks?
7 Likes
Üks teema, millest hinnatõusude kontekstis eriti rääkida ei taheta, on see, et iseteeninduskassad on toonud kaasa varguste tohutu kasvu ja see kõik tuleb samuti ostja taskust tagasi saada. Samuti investeeringud, mis nende kassade soetamiseks ja tugiteenuste hankimiseks tehti. Kui varem käis vargil spetsiaalne kontingent ja viinanäljas parm, siis nüüd katsuvad õnne ka tavalised pereemad, kel raha otskorral või närv must, et iga päev poodi rohkem raha tuleb jätta.
Kohati on need vargused ilmselt tahtmatudki. No mida sa teed, kui skänner jälle triipkoodi välja ei suuda lugeda? Kahtlustan, et nii mõnedki suskavad sellise kauba otse kotti. Mina viskan selles olukorras selle kauba lihtsalt kassa kõrvale põrandale maha, aga arvestades, et enamjaolt esineb sellist janti just sooja- või külmleti toitudega, mille peal on triipkood kortsu läinud vms, rändavad need ka ilmselt hiljem prügikasti ja tekitavad lisakulu.
2 Likes
To: Draax
Draax, monofunktsionaalsed piirkonnad ja majade arhitektuur ei olnud 1990-datel küll mitte mingi takistus, et katta magalapiirkonnad tiheda keldris paiknevate pisipoodide võrguga. Need poekesed enam ei toimi.
Pealegi, Tallinna kesklinnas on nii vanast ajast pärit kui ka hiljuti ehitatud maju, kus väga paljudel neist on esimesel korrusel äripind, aga seal pinnal ei ole kaubandust või jaeteenindust, vaid seal on kas mingi kontor, mingi eksklusiivsem salong või restoran.
Putka-teenindus on üldse kokku kuivanud, sest sellise teeninduse järgi pole enam suurt tarvidust, v.a. ilusalongid.
Põhjus paistab olevat lihtne: kliima.
Kui Lõuna-Euroopas inimene hängib tänaval aasta läbi, seega astub sisse ka tänava äärtes paiknevatesse äridesse, siis siin valitseb enamuse aastast s i t t suusailm ning inimesed leiavad endale mugavama koha suurtes kaubanduskeskustes. 100 või 150 aastat tagasi polnud inimestel liikumisvahendeid, seepärast tänavate ääres olevad ärid õitsesid, kuna inimene ei saanud kaugele sõita. Tänapäeval aga saab kaugele igapäevaselt sõita.
1 Like
Eks majanduslanguse ajal on alati rohkem varastatud. See, et nüüd on varguseid rohkem kui, ütleme, 5a tagasi, pole enam ärimudeli süü, sest iseteeninduskassad on Eesti jaekaubanduses nüüd ju vist üle 10 aasta juba?
Varguse või pettuse (skaneerin odavama puuviljasordi või teise toote) risk on sellesse ärimudelisse sisse kirjutatud, aga eks kaupmees peab hinnastama, et kas tavakassade personaliga mehitamine tuleb odavam või kallim kui see vargusega saadud kahju.
Teine probleem vargustega (mis pole omakorda üldse iseteeninduskassadega seotud) on juriidiline. Karistused on olematud, vahele jäämine ei hirmuta. Politsei põhimõtteliselt ei tegele selliste 20-50 eur hinnaklassis juhtumitega sest ressurssi pole. Või siis kaupmees/turvameeskond ise peavad tõendama teo korduvust.
Kui kellegi oled varguselt tabanud, on ta homme poes tagasi ja kui ma õigesti tean, siis andmekaitse reeglid on ka sellised, et AKI isegi ei luba nende sarivaraste pilte kettide vahel jagada või levitada. See kõik kokku on varguste probleemi võimendanud, aga jällegi - põhiküsimus ei ole selles, kes kaupu läbi piiksutab.
2 Likes
10 aastat iseteeninduskassasid küll…
Argumendid aga:
- Iseteeninduskassasid on rohkem, kui varem.
- Tööjõudu (jälgijaid) on iseteeninduskassade peale vähem, kokkuhoid.
- 10 aastaga on vargad osavamaks saanud, läbi praktika ja õppe.
- Poed on leidnud, et lihtsam on vargused maha kanda ja need hindadele juurde keevitada, kui vargaid püüda või raisata energiat ja ressurssi nende pidevale jälgimisele.
- Seadusandlus annab varastele suuremaid vabadusi, sest poodidel on isegi keelatud professionaalsete varaste pilte avalikkusele üles riputada, rääkimata muudest vargavastastest võtetest.
Lätis pandi x hetkel pildid uste juurde, vargused kukkusid, noh meil inimõigused )))
2 Likes
Kas ka meil polnud kunagi üksvahe varaste pildid poodide sissepääsude juures?
Oskab keegi öelda, kui palju üks iseteeninduskassa, selle paigaldus ja iga-aastane support (nii riistvara kui tarkvara) maksta võib?
Täpselt ei oska, aga nö. puhver võrreldes tööjõuga on ka päris kõrge.
Kui võtta kassapidaja palgaks 1000 € bruto, siis see on umbes 18 000 € palgakulu aasta peale. Selle töötajaga seonduv muu sahmerdamine sinna juurde - talle mingid tööriided selga, väljaõpe jne. Arvestades kaupluste lahtiolekuaegu katab üks iseteeninduskassa rahulikult ära kahe töötaja nö. töövahetuse (lisaks nõuab ta vähem põrandapinda kui tavakassa), see tähendab, et tasuvuspiir jõuab juba kiiresti 40 000 €-ni aastas.
Lisaks - ega nö. tavakassa ka päris hooldusvaba üritus ei ole - ikka vaja riistvara, tarkvara uuendada, kassalindi liikuvad osad kuluvad, kaardimakse terminal on täpselt samamoodi nii tavakassal kui iseteeninduskassal. Tundub, et iseteeninduskassa näol liiga palju täiendavat hoolduskulu ei lisandugi.
Mis investeeringut puudutab, siis riistvara pool on minu meelest päris pika kasutusajaga. Kassasid kindlasti pole rohkem kui 5a välja vahetatud. Võib-olla pulte on uuendatud?
1 Like
Harva, kuid siiski lekitab meie ajakirjandus ka mõne positiivsema pealkirja. 
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120409684/kus-on-majanduse-vindumine-eesti-suurimad-kaubanduskeskused-on-aareni-tais-ja-laienevad
Tavakassa laseb aga inimese mitu korda kiiremini läbi, kui iseteeninduskassa, seega iseteeninduskassasid peab olema mitu korda rohkem töös kui tavakassasid.
Puldisüsteemi puhul on iseteeninduskassa kiirem. Eriti kui juba müügisaalis asjad kotti panna.
6 Likes
See on siis 1338 x 13 
Coilot andis kassiir vs. automaatkassa ROI kohta väga ilusad numbrid. Tundub suisa parasiidiaiake. Tegelikkuses on veel mõned nüansid – automaatkassa ei ole kunagi haiguslehel, ei ise ega lastega. Automaatkassal ei ole 28 päeva puhkust. Ja Automaatkassa on “tööl” TERVE vahetuse 8.00-22.00 ilma lõuna-, kempsu- või suitsupausideta. Ja talle ei pea vabu päevi andma. Kui vahetuse pikkus võtta ja arvestada, et “standardtööpäev” on 8h päevas siis automaatkassa teeb “sama raha eest” 3/4 rohkem töötundi.
Seega, puhttehniliselt on automaat igal juhul tasuvam. Automaadi “varuks hoidmine” on ainult “amortkulu” samas kui inimese ootamatul haigestumisel-puudumisel asendaja leidmine on tükk maad keerukam. Automaadi saab vahetada parema ja kiirema vastu, töötajast vabanemine on tükk maad keerukam. Miskipärast on kõik maksimad-lidlid-rimid-serverid täis silte “tule meile tööle”. Seega, algul katsu kedagi leida ja kui ostub tropiks, katsu lahti saada. Automaat läheb elektroonikaromulasse ja võtad poest uue.
Muidugi, leidub ka miinuseid – automaadid pole jätkuvalt täiuslikud. Automaati on imelihtne tüssata “odavama kauba silt kallimal kaubal”. Isegi vahele jäämise risk on minimaalne ja isegi siis saab seda põhjendada “inimliku eksitusega”. Kohtusse sa ju “ühe punase õuna teise punase õunaga” segamini ajamise eest ei tassi.
Aga lõpuks kulutab ka tilk vett kivi sisse augu. Sendike siit vasakule, sendike sealt… ja nii see 100k aastas kokku tuleb. Ma kogu sellesse “puuviljandusse” isegi väga ei usu. Pigem hammustab poode valusamalt see, kui pännatakse “kõrge marginaaliga rämpstooteid”.
1 Like