No ärge nüüd suvaliste traatidega nalja tehke. Ja minuteada see kodanik kohtus õigust ei saanudki - https://epl.delfi.ee/artikkel/50837316/murutrimmer-tegi-pimedaks
See jutt oli spetsiaalselt “kurilkasse” sorgatud ja siin oli ainult viide. Tegelikult oleks ka vastuse koht “kurilkas”. Vaatamata sellele, oleks me FBs saadaks ma kulibinile selle teksti peale sõbrakutse.
P.S. Tõstsin selle jutu ka “kurilkasse”, see on natuke õigem koht “planned obsolescence” armetuse küsimuste arutamiseks.
koolipõlves sai sulgpallireketil keeli asendatud isa õngetamiiliga. Konflikt oli tegevusse sisse kirjutatud. Isa siis lakkis omi lante minu küünelakkidega…
1 Like
Kuidagi segane, kuidas sai jõhvtrimmeril tera olla, aga las ta olla. Kahtlemata on sarnastel artiklitel üks osa selles miks ma teraga trimmeriga oma kiviklibusel aiamaal vehkida ei julge. Olen lendava klibu ja prügiga piisavalt haiget saanud (ainult haiget, mitte viga) et mõista, et lendavaid metallitükke ei soovi enda külge saada.
Pilt sellest trimmerist:
Ma olen ise kunagi pikalt kasutanud sama trimmeri veidi suuremat venda 240R ja võin kinnitada, et rohuristiga lõigates loobib kõige rohkem sodi operaatori suunas tagasi. Võsakettaga lõikamine tundub isegi ohutum sest võsaketta kaitse on terale palju lähemal ja katab suurema sektori.
Ma ei tea, kas selle loo juures võis olla sama asi, aga ma soovitan iga hinna eest vältida neid kõvasulamist terasid, mida müüjad kipuvad soovitama. Need on liiga hapraks karastatud. Endal ilmusid pmst tutikasse võsaterasse pooleteise päevaga 3 mõra. Tera peabki olema pehmest metallist, et sealt kilde küljest ära ei hakkaks lendama, kui millegi kõva vastu paned.
Kui sul on vaja korralikku maltsa trimmerdada, siis jõhvpeaga pole seal midagi teha, aitab ainult kolmnurktera
Üldiselt üritan vältida olukorda, kus korralik malts võimust saaks võtta. Mõnest üksikust olen jupikaupa jagu saanud küll.
Saab. Lihtsalt jõhvi kulub kiiresti.
Mul kunagi laenutusest anti lõikur, kust teraks oli ümmargune metallketas, mille küljes ainult 4 kõvasulam “hambakest”. Lõikas väga hästi kõike ja tundus subjektiivselt ka turvaline. Midagi ära lendamas polnud.
Hiljem pole sellist enam kohanud.
Ilmselt mõtled sellist https://mehka.ee/ee/product/husqvarna-rohutera-255-4t-1-578443701
Ma kasutan edukalt seda. Trimmeri otsa sobib nii see tera kui ka jõhv. Esimene tera pidas 15 aastat vastu, siis igaksjuhuks ostsin uue.
See oli nagu kõvasulamhammastega saeketas. Ainult klassikalist hammast ei olnud. Kõvasulam oli otse ümmarguse ketta küljes. Teine eripära oli hõõrdesidur. Kui lasid jämedamasse võssa kinni, siis võsalõikuri mootor töötas edasi.
Sattusin täna kuulama äripäeva raadiot kus räägiti kuidas kaupluseketid optimeerivad algoritmidega (ja ilmselt juba ka AI-ga) sisseoste. Tuli kohe meelde minu varasem tähelepanek ühe kaupluseketi kohta kellel on kolmapäev pensionäride päev ja keerasin sisse, et vaadata kuidas täna olukord on kuna on kolmapäev. Väga vähe oli -50% ja -30% allahindlusega tooteid, no salatid olid aga need on igapäevane kaup mitte pikema säilivusega. Küll aga hakkas silma tooteid mille parim enne aegub hommsega, st. homme saaks neid palju odavamalt kui -10% pensionärid täna. Kas AI on selle välja arvutanud, et tasub tellida neid konkreetseid tooteid säilivusega kuni kolmapäeva järgse päevani. Kas on lihtsalt vandenõuteooria? Lisan ka ühe näite.
1 Like
selliseid tooteid valib see kelle ei ole aega ja/või viitsimist ise valmistada, pensionär valmistooteid ei osta, sama raha eest (200g toitu) saaks kotikese pannkoogi jahu ja pool kilo hakkliha
2 Likes
No -50% hinnaga 1,59 juba ilmselt ostaksid neid konkreetseid tooteid - isetegemine ei pruugi odavama tulla.
Üksik pensionär sööb nii vähe, et väiksematki kogust toitu ise valmistades peaks ta seda ühte toitu mitu päeva järjest sööma. Näen pidevalt poes vanakesi väikseid valmissalatite karpe (mida ma ise kindlasti ei ostaks) lindile panemas.
Enamus pensionäre elavad paremini kui noored tugevad keskmist palka teenivad mehed/naised, kes üürivad korterit või maksavad laenu ja on endale auto liisinud ja noorte inimestena ehk ka elukest nautida tahavad- veel hullem, kui neil laps või lapsi on keda koolitada ja kasvatada.
Ma ei saa aru, mis kuvand meie pensionäridest küll loodud on, et lepalehti söövad ja poes vaid aegunud kaupa peavad otsima?
4 Likes
need on ju Selveri enda köögi tooted. Kuna neid tuleb pidevalt peale ilmselt siis soovi korral võib igasugu teooriaid välja mõelda.
Osa selvereid nagu Pirita viimasel ajal ei tee enam 50%, vaid 30, üldiselt ma siis ei osta. Saagu aru, et parem on -50% müüa kui üldse mitte müüa.
Ja ma kahtlen, et pensionärid selle 10% pärast Selverisse spetsiaalselt lähevad, pigem vaadatakse niikuinii soodushindasi.
Siit nüüd pisike äpiidee arendajatele - kettideülene sooduspakkumisäpp sooduskaubale, reaalajas.
Tarbi Targalt äpp on olemas. Mitte küll päris reaalajas.
Üldiselt ma kipun alati uskuma seda osapoolt, kes oma jutu kõrvale mingid numbrid välja toob. See kaupmeeste “tegelikult ei ole nii!” väide kõlab seetõttu ebausutavalt.
Aga see artikkel viitab ka ühele probleemile ja nihkes arusaamisele sellest, mida keegi juurdehindluseks või hinnaks peab.
Kaupmehed tõstavad hinnad kõrgele. Klient ostab seepeale peamiselt või ainult soodushinnaga kaupa. Kaupmehed väidavad, et “juurdehindlus pole kõrge”, sest müügist on suurem osa kampaaniatooted. Samal ajal on klientide vererõhk kõrge, sest nö. “õigeid hindu” müügisaalis ei julge enam üldse vaadata ja kusagil seal riiulite vahel on mõni tädi statistikaametist või siis noor ajakirjanik, kes teeb ostukorvi hinnavõrdlust ja ütleb, et võtame aluseks ikka “õiged” hinnad, mitte kampaania hinnad.
Kokkuvõttes on õigus neil, kes ütlevad, et Eestis on hinnatõus nii kõrge, sest just kauplused on oma osa lõpphinnas kiiresti kasvatanud (+km muidugi ka) ja tootjatele jõuab sellest kiirest hinnatõusust kätte suhteliselt väiksem osa.
6 Likes