Pealkiri, arusaadavamalt: “Kaubandus armetus Eestis”.
Võiks juba ühe jalaga tänapäeva astuda : )
Inimeste jaoks tehtud trimmeritel pole juba aastaid ei võlli, sidurit, pidurit, hammasreduktorit, bensiini, õli ja lõputut kanitelli kogu värgi manageerimisega. päriselt.
Öösi kohalt annab trossile midagi plastilisemat ümber keerata ja ei lähe ta kuhugi.
Täna nägim muide esimest korda Talinas kommunaalala töötaja seljas akupakki ja käes elektritrimmerit, võiks öelda - on toimunud teatud edasiminek.
Alustada võiks vast pisiasjast, et ma ei ole kunagi elus Temust mitte ühtegi asja tellinud, ega kavatse seda teha ka tulevikus.
Väike väljavõte Ali tellimuste listist:
Ma ei tea, kuidas on lood “koopiatega”. Standardi järgi millegi tegemine vast võltskaup ei ole.
Aga muidugi võite lahkesti sõnuda, millisest eesti tootja analoogseid vidinaid, millisest eesti kauplusest ma osta saan???
Mingi “asi” ei pea ilmtingimata olema “mudaodav”. Oleks tore kui mingi “asi” on “oma hinda väärt”. Apple tooted (mõningate mööndusega) on oma hinda väärt. Mul on neid mõningaid (täitsa originaalid teised, mitte koopiad ja ei kurda). Suur Sinine, kui ta veel Suur oli, tegi arvuteid, mis selgelt olid oma hinda väärt. Muidu ju poleks olnud IBM ja seitse pöilapoissi.
Üldiselt kipub sedaviisi olema, et kõik tõesti head kontorid on “in house” oma arenduse ja tootmisega ja allhanget kasutavad minmaalselt. Sealt tuleb tagatud kvaliteet. Kuigi, mis seal parata, mõnevõrra kõrgema hinnaga.
Oluline pole see ablouutnummer, mida sa püüab kõigest jõust rõhutada (a la Temu) vaid hinna kvaliteedi SUHE.
Omaette teema on muidugi “Brežnevi pakikesed” kus sind sunnitakse koos soovitud tootega hunniku tarbetu jama eest maksma, aga sellest mõni teine kord.
Mis hundijuttu sa nüüd ajad. See siin on LHV foorum. Eestis. Valdavalt vist eestlastest kasutajaskonnaga. Olukorda, et “ühtegi vigisemise kohta ei leita” lihsalt ei saa olla. Iseasi, kui teema ei puuduta ja keegi ei viitsi. Aga “mistahes teemal, mistahes lõimes mistahes sisuga kommentaari kohta pole ühtegi kohta, mille kallal viriseda” – sellist asja ei juhtu. Igatahes mitte eestis. Igatahes mitte eestlastest kasutajaskonnaga foorumis. Ära nüüd ikka oma kaasmaalasi nii alahinda!
Tulles vastu ttrust tungivale soovile, “tehnlinine armetus” kurilkasse:
Kiip akus on selleks, et te uue ostaksite, olen kiusanud ühte tuntud brändi akut 3 aastat ja kurask mitte ei taha saba anda, kiusan siis hiinas valmistatud BMS mooduliga millel puudub laadimistsüklite loendur. Olen kohanud hullemaidki sigadusi, mingi tööpingi arvuti, kolmandal kasutusaastal nõudis servist ja keeldus koostööst, probleemi olemus oli üsna proosaline, nimelt oli PLC counter full, seda trikki viljelevad mitmed tuntud tegijad lootuses palju pappi teenida. No ma ei tea, 3 aastat 24 tundi hooratud cnc pink on füüsiliselt juba vanaraud enamjaolt mille koht on järelturul ja seal pole halastust, tellitakse mõni ladderi spets kohapealt ja saadetakse tuntud bränd kus kurat oma ülehinnatud servisega. Mm … Ja veel kahtlustan mõningate elektroonikatootjate lembust tegeleda kliendi kulul bitmaininguga, olen avanud sadu seadmeid ja paljud sisaldasid selleks konkreetseks otstarbeks milleks need olid mõeldud, liiga palju protsessoreid, üks tuntud brändi maasoojuspump, mis on oma olemuselt äärmiselt lihtne aparaat, sisaldas lausa 4 protsessorit ja nõudis võrguühendust. Soojuspumba juhtimisega saab reeglina hakkama vaid üks Atmeli või Microchip kiip, milleks kohvimasinasse toppida 4 Spartanit jääb mulle arusaaamatuks ja ainuke mõistlik seletus võrguühenduse korral, oleks mingi tootearendusega seotud uurimine või bitmaining.
No ärge nüüd suvaliste traatidega nalja tehke. Ja minuteada see kodanik kohtus õigust ei saanudki - https://epl.delfi.ee/artikkel/50837316/murutrimmer-tegi-pimedaks
See jutt oli spetsiaalselt “kurilkasse” sorgatud ja siin oli ainult viide. Tegelikult oleks ka vastuse koht “kurilkas”. Vaatamata sellele, oleks me FBs saadaks ma kulibinile selle teksti peale sõbrakutse.
P.S. Tõstsin selle jutu ka “kurilkasse”, see on natuke õigem koht “planned obsolescence” armetuse küsimuste arutamiseks.
koolipõlves sai sulgpallireketil keeli asendatud isa õngetamiiliga. Konflikt oli tegevusse sisse kirjutatud. Isa siis lakkis omi lante minu küünelakkidega…
Kuidagi segane, kuidas sai jõhvtrimmeril tera olla, aga las ta olla. Kahtlemata on sarnastel artiklitel üks osa selles miks ma teraga trimmeriga oma kiviklibusel aiamaal vehkida ei julge. Olen lendava klibu ja prügiga piisavalt haiget saanud (ainult haiget, mitte viga) et mõista, et lendavaid metallitükke ei soovi enda külge saada.
Pilt sellest trimmerist:

Ma olen ise kunagi pikalt kasutanud sama trimmeri veidi suuremat venda 240R ja võin kinnitada, et rohuristiga lõigates loobib kõige rohkem sodi operaatori suunas tagasi. Võsakettaga lõikamine tundub isegi ohutum sest võsaketta kaitse on terale palju lähemal ja katab suurema sektori.
Ma ei tea, kas selle loo juures võis olla sama asi, aga ma soovitan iga hinna eest vältida neid kõvasulamist terasid, mida müüjad kipuvad soovitama. Need on liiga hapraks karastatud. Endal ilmusid pmst tutikasse võsaterasse pooleteise päevaga 3 mõra. Tera peabki olema pehmest metallist, et sealt kilde küljest ära ei hakkaks lendama, kui millegi kõva vastu paned.
Kui sul on vaja korralikku maltsa trimmerdada, siis jõhvpeaga pole seal midagi teha, aitab ainult kolmnurktera
Üldiselt üritan vältida olukorda, kus korralik malts võimust saaks võtta. Mõnest üksikust olen jupikaupa jagu saanud küll.
Saab. Lihtsalt jõhvi kulub kiiresti.
Mul kunagi laenutusest anti lõikur, kust teraks oli ümmargune metallketas, mille küljes ainult 4 kõvasulam “hambakest”. Lõikas väga hästi kõike ja tundus subjektiivselt ka turvaline. Midagi ära lendamas polnud.
Hiljem pole sellist enam kohanud.
Ilmselt mõtled sellist https://mehka.ee/ee/product/husqvarna-rohutera-255-4t-1-578443701
Ma kasutan edukalt seda. Trimmeri otsa sobib nii see tera kui ka jõhv. Esimene tera pidas 15 aastat vastu, siis igaksjuhuks ostsin uue.
See oli nagu kõvasulamhammastega saeketas. Ainult klassikalist hammast ei olnud. Kõvasulam oli otse ümmarguse ketta küljes. Teine eripära oli hõõrdesidur. Kui lasid jämedamasse võssa kinni, siis võsalõikuri mootor töötas edasi.
Sattusin täna kuulama äripäeva raadiot kus räägiti kuidas kaupluseketid optimeerivad algoritmidega (ja ilmselt juba ka AI-ga) sisseoste. Tuli kohe meelde minu varasem tähelepanek ühe kaupluseketi kohta kellel on kolmapäev pensionäride päev ja keerasin sisse, et vaadata kuidas täna olukord on kuna on kolmapäev. Väga vähe oli -50% ja -30% allahindlusega tooteid, no salatid olid aga need on igapäevane kaup mitte pikema säilivusega. Küll aga hakkas silma tooteid mille parim enne aegub hommsega, st. homme saaks neid palju odavamalt kui -10% pensionärid täna. Kas AI on selle välja arvutanud, et tasub tellida neid konkreetseid tooteid säilivusega kuni kolmapäeva järgse päevani. Kas on lihtsalt vandenõuteooria? Lisan ka ühe näite.
selliseid tooteid valib see kelle ei ole aega ja/või viitsimist ise valmistada, pensionär valmistooteid ei osta, sama raha eest (200g toitu) saaks kotikese pannkoogi jahu ja pool kilo hakkliha
No -50% hinnaga 1,59 juba ilmselt ostaksid neid konkreetseid tooteid - isetegemine ei pruugi odavama tulla.


