“HUIAMINE on uus normaalsus.” Seda ma nimetaksingi sõnaga “armetu”.
2 Likes
no ma ei tea. Minu kogemus spetsiifilise kauba müüajana on hoopis, et inimesed ise ostavad Sportlandist ja netis kallimalt kui saaks mitte nii fänsist kohast odavamalt. Tihti on tunne, et ostan kasvõi kallimalt, peaasi, et sina ei teeniks, st parem annan raha välismaa netipoele kuigi hind kallim või sama. Samas on see igaühe oma raha ja rohkem maksta pole keelatud, peaasi, et inimene ise rahul on.
Sama ka mingi loputusvahendi või muuga, sõidad teise linna otsa, et saada 2 eurot odavamalt, samal ajal kulutad 5 euri kütusele, lisaks oma aeg, ratsionaalne inimene saab aru, et lihtsam on maksta ja unustada ning teinekord ette varuda odavast kohast.
St. kiruda on alati lihtne, aga proovi ise teha:) Muidugi on suurte kettide hinnad osadele toodetele üle völli, aga kuskilt peab ju ullikestelt raha ka kätte saama.
2 Likes
kui investeerimisfoormis juba kohalike kaupmeeste ülekavaldamiseks ja praktiliste säästunippide jagamiseks läks, siis …
- hiinast tellitud viie eurosed teksapüksid teevad sama töö ära kui levised, dieselid ja muu brändikaup. denim dream imegu muna.
- kui trimmeri otsa jõhvi asemel traadijupp panna, saab sellega terve suve läbi niita. stokker käigu oma kirvehindadega kanni.
- telekaid, köögitehnikat, akutööriistu, telefone ja muud saab jõelähtme prügilast tasuta. viin kaks tellist, tulen mikrouuniga ära, auto kaal on sama. euronics sittugu pihku.
- naisele pesukaitsmeid ja lastele mähkmeid võib samblast teha, tagumikku saab vahtralehega pühkida. rimist ostavad taolist olmekraami ainult lollid.
- kui toiduabist saadud sealihast rasv eemaldada, mõnelt maapõllult rapsi rotti panna ja ise seepi keeta, on pere ihud kasitud. lõhnastada saab ennast olerexi tualetis brefiga. stockmanni ilumaailmas käivad düskalkuulikud.
- tossud adibass, maika neki, futbolkad pamu, kõik tallinna keskturu lettidelt, kokku kümnekas. lõuga tõmban puuoksa küljes rippudes. sportland ja myfitness on pededele.
kuradi kapitalistidest huiarid, ma ütlen. töötavad mingi brändi, selle turundusse sadu miljoneid investeerides, üles ja siis kukuvad eesti itimehi tillist tõmbama. ei lähe läbi! bang for the buck! 
12 Likes
Ise küsid – ise vastad. Miks peaks keegi, terve mõistusega inimene, tahtma kinni plekkida telereklaami megakirved sekundid, raadioreklaami, ajalehereklaami, FB spämmi ja Kaubanduskeskuste PA imala häälega teated?
Meil on väga palju tooteid, mis on “juba valmis”. Mis on “valmis” olnud 30-40-50-60 aastat. Sealt edasi algab “feature bloat” ja “ajupesu klientidele”. Ja sa soovid selle kinni maksta.
Muidugi, on tooteid, mis peavad “ajaga kaasas käima” nt. nutitelefonid. Aga “hambahari” on päris päris kaua juba “valmis” olnud.
Nagu sa ise ütlesid, töötavad mingi brändi, selle turundusse sadu miljoneid investeerides.
Jah, mina, itimees, olen huvitatud sellisest kaubast mille tootearendusse on taotud sadu miljoneid, mitte brändiarendusse või turundusse vaid tootearendusse.
Mis võiks mulle “sama raha eest” anda parema, ökonoomsema, mugavama, ilusama… jne, toote. Ma ostan “toodet” mitte “brändi”.
Tõepoolest, oma “brändi” koos “turundusega” võite toppida käepärasesse pimedasse auku.
7 Likes
Denim dream ei müü Leviseid. Ega vist ka Dieselit - see bränd on vist üldse mingite vanainimeste mälestus ainult.
eksisin veids sõnastusega … õigem oleks olnud ‘tootearendusse ja turundusse sadu miljoneid investeerides’ … aga oleme ausad, tegelikult on ju huiar mitte brändi omanik või seda müüv kaupmees, vaid see, kes ostab koopiaid. tellid temust olematu raha eest ja rõõmust täpp püksis, et said säästa, aga su noname särk on võibolla maha viksitud armani lõigete järgi, nõudepesumasina kapsli keemiline koostis kopeeritud somati pealt, telefonid applelt jne )
Ma nõudepesuvahendi hinna kohta ei oska midagi öelda, aga Eesti kaubanduse kohta mõned mõtted.
Tundub, et turg ei ole veel täielikult suutnud kohaneda e-kaubanduse plahvatusliku kasvuga (globaalses mõttes) ning tajuda konkurendina tervet EU-d juba eos ning nišitoodete puhul ka kolmandaid riike. Ma sain just suure paki Jaapanist, sest kuigi sellel tootel on ka Euroopas edasimüüjaid, siis tellin otse nende poest, tuleb Fedexiga koju, tollimaksud juba sees ja tollivad ka ise ja saan kohe kõik kätte, mis soovin.
Kui aga mitte päris nišikaubandusest rääkida (millega on ju keeruline tegelikult kõikjal), siis selline pool-nišikaubandus (hobid jne) oleks kõige loogilisem jaekaubanduse ettevõtluse vorm. Selles segmendis elutsevad peamiselt emotsiooni- ja impulsiivostud ning kuna tegemist on täiesti ebavajaliku kaubaga, ei ole ka hind sageli määravaimaks argumendiks. Ise toimetan mitme hobiga, millel on vaja väga spetsiifilist varustust ning neid poode toetan juba põhimõtte pärast, et Eestis oleks vastav skeene ja varustatus olemas jne.
Kui vaadata ettevõtluskulusid ja eriti ettevõtluskulusid kaubanduses, siis tegelikult saab üsna kiirelt selgeks, mis see peamine probleemikimp on. Kuna sisendkulud on üsna kõrged, siis tulebki tegutseda nendes elustiiliärides või pakkuda mingit muud emotsiooni, lisaväärtust jne.
Kaks eraldi pooluse näidet: esimene on elektroonika ostmine. Tahtsin välja vahetada oma ipadi, loomulikult võtsin kohe ühendust Idealiga ja selgitasin soovi. Selgus, et ma ei saagi seda osta, kuna Eestis selliseid mudeleid ei ole (tegemist oli tavalise 13 ipad proga, 1TB). Öeldi, et saab tellida, läheb minimaalselt 4 nädalat. Läksin siis Amazon.de-sse, ostsin ära ja 2 päevaga oli kohal. Kui on oluline, et saab kiiresti kätte, siis mul on väga raske mõista, miks või kes üldse peaks 4 nädalat ootama (v.a vb kui soovitakse järelmaksuteenust vms kasutada).
Teine poolus: lasteasjade soetamine. Meil on kindlad 3 (füüsilist) poodi, kust 95% ulatuses vajaliku ostame, ülejäänu tuleb siit-sealt. Ja nendest omakorda kuskil 90% on Kaubamaja. Nende pakkumus on lihtsalt nii hästi välja arendatud ja nii suure lisaväärtusega. Lähed kohale, õhkkond on meeldiv ja rahulik, brändide valik on hea, astud lihtsalt sisse ja ütled “mul on vaja X,Y.Z” ja mitu abilist asub kohe toimetama ja toovad sulle parimad variandid, annavad nõu ja soovitavad lisa ka. Kui teed seda koos lapsega, siis tema saab rahulikult mängida, kui peaks igav hakkama. Või teise näitena Babyluv, mille kontseptsioon on sarnane: lähed sinna, näppu antakse hea kuum jook või hoopis smuuti, tunned mõnu ja vahepeal silitad mõnd musliinlappi.
Nende kontseptsioon on väga kaugel mingist marginaalipõhisest tegevusest, kus võetakse Laki kandis laopind ja müüakse sisseostuhind +30% põhimõttel edasi. Ja see töötab, sest on a) nišš ja b) pakub lisaväärtust.
Ma arvan, et selline marginaalipõhine laokaubandus kas hääbub või siis muundub ise Euroopa-põhiseks – aga seda ju ka ei saa, sest Eestist väljashippimine on absurdselt kallis. Dropshippimise mudel lihtsalt ei tööta, sest miks ma peaks ootama mitu nädalat, et kätte saada mingi kaup, mida ma võin lihtsalt Amazonist ise tellida.
Olles ka ise väga spetsiifilise valdkonna maaletooja (kuigi mitte hinnatundliku), siis mu üldine seisukoht ongi see, et täna on Eestis mõistlik jaekaubandus (jättes välja toidupoed, kaubanduskeskused jne) selline, mis toidab kas mingit nišši või elustiili ning on pigem premium-tasemel. Iseenesest on see muidugi kurb, sest väikepoed on üks ühiskonna liime, eriti väiksemates kohtades.
2 Likes
Hmmm… seda peab katsetama. 
Põhimõtteliselt kõlbab ka võsalõikamise ketas? Kestab muru trimmerdamisel igavesest ajast igavesti
1 Like
Ja siis kohtud mingi kivi vms kõva asjaga ja saad omale killu silma vms
1 Like
Siis lähed tootja vastu kohtusse sest eestikeelses juhendis ei olnud seda kirjas et nii teha ei tohi.
1 Like
Ma olen ka huiar. Jooksulint hakkas ragisema. Ei ostnud decathlonist tonniga uut vaid tellisin Memist 3.15 EUR eest kaks uut kuullaagrit. Samal päeval sain nende lao juurest “postkkastist” kätte. 30 mintsa lõhkumist ja nüüd võib järgmised 15 aastat sellel edasi tatsata…
1 Like
Kui oleks olnud kirjas, et “Rimi on minu jaoks vilets pood, kuna kaubagrupist, mida mina soovin osta, pakutakse ainult üht ja kõige kallimat toodet” siis ei oleks ilmselt ühtki viginat olnud. Igal poel on selliseid kiiksud ja kel on mingeid soove, mida ei suuda absoluutselt iga pood rahuldada, teab juba ammu, et X asja saab kohast Y, aga Z asja kohast W.
On palju poode, kes kas üldse ei müü ühte või teist asja, mida mul aeg-ajalt vaja läheb, või ei müü just seda normaalse hinnaga. Üldiselt see ei ütle midagi selle poe üldise headuse või hinnataseme kohta, kui see just pole massiline nähe mis tähendab, et sinna poodi üldse asja pole.
Võsalõigates on selle kettaga suurem tõenäosus kiviga kohtuda kui oma koduaias õunapuu alt muru trimmerdades?
Kindlasti oli. Näiteks mina lugesin kunagi pärast oma tavatolmuimejaga tolmu imemist esimest korda manuali, kui see minu jaoks ootamatult tuksi läks pärast seda, ja avastasin, et ma poleks tohtinudki seda teha. Noh, betoonitolm oli. Piinlik tõesti.
Enam-vähem kõigi trimmerite kasutusjuhendis mida ma olen näinud, on kirjas et ilma pealaest jalatallani turvavahenditesse riietumata ja kõiki teisi elusolendeid 100 meetri kaugusele pagendamata sellega töötada ei tohi. Ainult et suvel 25+ kraadi juures mina ei suuda niimoodi. Ja omas aias kerge trimmerdamise, mitte võsalõikamise, juures mingit turvakiivrit jne kanda tundub mitte ainult ebamugav, vaid ka übertobe. Ma kunagi proovsin, aga no oleme ausad, ei suuda noh. Ainus järeleandmine mida ma turvalisusele teen, on et kinnised jalanõud jalga, sest varbast ilma jääda ei oleks fun.
Olmeelektroonika füüsilised müügikohad on taanduv nähtus - suurem osa müügist on ilmselt juba internetti liikunud kas siis kodu- või välismaistesse. Näiteks Amazoni tarne on muutunud superkiireks. Kohalikel müügikohad peavad hakkama marginaale tõstma ja laoseise vähendama, mis aga vähendab nende konkurentsivõimet veelgi. Euronicsi aktsiaid näiteks ei ostaks.
Euronics on vist üldse frantsiis? Nt Põlva vms Euronicsit haldab üldse kohalik tarbijate ühistu…
Võsa lõikamine on juba “tõsine töö” ™ ja see tähendab, et siis pannakse ka vastav tööriietus ja kaitsevahendid selga. See on midagi muud kui peenarde ümbert ja sõstrapõõsa servast poleerida.
Aga igaüks tehku, mis tahab. Ma lihtsalt käivitusin, kuna endal kipitab et suure kivinuhtluse tõttu oma aiamaal ma ei saa neid kettaid kasutada ja pean tamiili raiskama kuni ilmselt pool mulda on juba mikroplastiga asendunud, aga mis teha
1 Like
irw, kui siin juba säästunippideks läks, siis kasutan trimmeris tennisereketite keelestamisel üle jäävaid tükke, mikroplasti ilmselt rohkem, aga teisest küljest recycling.
Kui mina veel noor ja ilus olin siis sai kilomeetrite viisi kuivenduskraavide servi võsast puhtaks trimmerdatud. Mingi võrk mask vist oli ees. Aga palava suveilmaga seda muidugi ei teinud.
Kivitaimlad unustasin ära. Kettaga ikka ei julge nende servade ligi minna… Isegi maskiga mitte.
Trimmeri jõhvipea öösid on tavaliselt palistatud mingi suvalise pehme metalliga ja kui sealt mingi tross läbi ajada, sööb see öösi ilmselt väga kiiresti läbi ja varsti oled poes uut trimmeripead ostmas. Kui liiga jämeda trossi paned, lased ilmselt ka hammasreduktori ja/või siduri laiali.
1 Like