Armetu Eesti kaubandus

Saarte Hääl: Poola moe- ja kodukaubapood toob Aurigasse konkurentsi
PM Tarbija: Tallink hakkab mainekate rõivabrändidega tihedamat koostööd tegema

Mõlemad uudised mingil määral negat. minumeelest BLT1T, TKM1T, vähemal määral APG1T.


Pepco ja Tallinki ühine nimetaja on suur finantsvõimekus ning hea/agressiivne äriline kompetents.

Tallinkil kindlasti mitmes sfääris mõttes jaekaubandust arendada.

Kaubandus/meelelahutus, mõlemal pool lahte, on peamine põhjus miks teha laevareis teisele poole kaldale. Miks mitte areneda kontserniga edasi vertikaalselt, kui võimalus selleks on (raha on olemas) ja horisontaalseks laienemiseks pole (rohkem laevu ja rohkem liine pole praktikas mõtet teha). Varasemalt on väärtusahelat pikendatud hotellide ja taksodega - poleks minu jaoks üllatus kui nüüd laiendataks väärtusahelat kaubanduskeskuste ja jaekauplustega.

Kas see on muide laiema strateegiana nüüd kasutusele võetud, et TAL1T hakkab jaekaubanduses frantsiisipoode opereerima? Kas TAL1T on ametlikult sellisest suunast teada andnud varem?
PM Tarbija artiklist küll selline mulje jääb, et tuleb veel taolisi frantsiiside ülevõtmise/opereerimise uudiseid.
Kui TAL1T tõesti hakkab frantsiisilepingute abil kaubanduspindasid opereerima, siis võiks TAL1T üldsegi kasvuaktsiate nimekirja lülitada. TAL1T-l raha on palju, ta saab ilusti noppida turult parimad brändid ja valida hea kasvuga kontseptsioonid, millega laevaäri kõrval oma kasvu võimendada.

Pakun, et kaugem eesmärk frantsiisikaubandusega on oma mega-arendus Tallink City enda frantsiisioperatsioonidega ära täita. Päris huvitav areng kui brick-and-mortar kaubanduskeskuse operaator ei mängi enam ainult üüritulu saamise peale, vaid kogu ruutmeetri pealt korjatava revenue peale.

Natuke aega tagasi läks TAL1T mahamüümine aia taha. Ei tea kas ja mis seosed frantsiisi-strateegiaga siin on?
Üritame reverse engineering´t teha ja leida ratsionaalse selgituse miks TAL1T tahab fixed asset swap´i (laevad asendatakse kaubanduskeskuse/frantsiisipoodidega) teha? Äkki on põhjus selles, et TAL1T tajub seda, et üleveoturg on eriti TAL/HEL liinil peak´nud ja enam pole midagi suurt vallutada?
Kui hinnadeivergents "poliitikute" "pingsa töö" tulemusel veelgi väheneb, siis ülesõitjate olemasolu muidugi ei kao, kuid ilus YOY kasv võib kaduda või asendada mõõduka langusega.
Jaekaubandus konkreetses linnas, konkreetses linnaosa, konkreetses kaupluses ise-enesest ei eelda, et on palju laevadega ülesõitjaid, vaid peamiselt teenindab ikkagi paikselt lähipiirkonnas elavaid inimesi. Seega TAL1T võib tunda hirmu riikidevahelise mobiilse kliendi kadumise pärast ja tahab kliendile lähemale pääseda. "Rotid põgenevad uppuvalt laevalt", nagu öeldakse. TAL1T tahab vee pealt maa peale, oleks selle teema nimi. Juhul kui selline teema on hetkel aktuaalne. Edaspidi siis teenindataks maismaa peal sedasama klienti edasi, kes praegu üle lahe sõidab - ilma laevadest koosneva põhivarata ja koos kaubanduskeskusest/operaator-poodidest koosneva põhivaraga.

Olgu TAL1T põhivarade strateegiatega kuidas on, suure finantsvõimekusega mängur TAL1T/Pepco/Lidl on lähiajal jaekaubanduse mängu sekkumas. Ja see on retaileritele negatiivne.
Kolisin teema siia üle. Jätame vaese TKM hinge rahule :)
mx77
Velikij, mis sellel Selveri puldisüsteemil siis ka tegelikult viga on?
Mis linnas see Tallinna maante asub?

Tallinna maantee Selver asub Pärnus.
Tallinna maantee Selver asub Pärnus.

See peaks olema Ülejõe Selver.

Kauplusekettide poole aasta vanustel andmetel peaks selvekassade kasutatavus Harjumaal olema umbes 50% ja kõige väiksem miskipärast Eesti "suurimas" linnas Tartus.
https://www.err.ee/694181/jaeketid-rajavad-populaarsust-koguvaid-selvekassasid-uha-juurde

vums
Marvin
vums
Coopis pole pulti. Ma kõnelen ainult toidupoodidest.

On küll. Kõikides Maksimarketites on ja päris mitmes Konsumis ka.


Pardon! Kõigis pole käinud. Ainult Mustamäe uusimas(suurimas)?

LHV poolt ühe kassasüsteemide tootja tegevust kajastav artikkel: Meist kõigist saavad poemüüjad
erm
Tallinna maantee Selver asub Pärnus.

See peaks olema Ülejõe Selver.

Ametlikult jah. Paraku ei ole TKM suutnud õiget nime anda nii Pärnus kui Tartus tegutsevale Surnuaia selverile.

erm
Tallinna maantee Selver asub Pärnus.

See peaks olema Ülejõe Selver.

Kauplusekettide poole aasta vanustel andmetel peaks selvekassade kasutatavus Harjumaal olema umbes 50% ja kõige väiksem miskipärast Eesti "suurimas" linnas Tartus.
https://www.err.ee/694181/jaeketid-rajavad-populaarsust-koguvaid-selvekassasid-uha-juurde



Tartus ma olen tavaliselt sattunud sellesse ringtee ääres asuvasse Selverisse ja seal on selvepulte vähe ning need on need vanema põlvkonna omad, mida ongi ebamugavam kasutada ja käes hoida. Pole ime, et sel juhul populaarsus madal.
Tõenäoliselt on iseteeninduse kasutamine seotud ka sellega, kui pikad sabad mingis konkreetses poes tavakassade taga on. Kui järjekord lühike, siis surve iseteeninduse kasutamiseks puudub.
Väga laiapõhjalise valimi „5 nooremas keskeas meest arutavad saunas elu alustalade üle“ tasemel ka oma sõpradega see iseteeninduskassade teema eest ja tagant läbi võetud ja kui üleüldiselt iseteeninduskassade kasutamise osas olid arvamused nii ja naa, siis olid eranditult kõik 5 väga selgelt ühel meelel, et olemasolevatest lahendustest on selveri puldisüsteem pika puuga kõige normaalsem ja kasutajasõbralikum. Isiklikust kogemusest Rimis ükshaaval kõiki tooteid seal kaalumisjaburduse peal skännida olen täpselt ühe korra proovinud. Tundus eriti tüütu ja aeganõudev, rohkem ei ole olnud soovi proovida. Prismas lihtsalt ei käi, aga seal vist mingi sarnane süsteem.

Aga vot siin nüüd loen ja imestan, et on inimesi, kes mõtlevad risti vastupidi.
Pole midagi öelda, elagu mitmekesisus.
Pole veel jõudnud vaid Coopi iseteenindust kasutada, kuid teiste kettidega võrreldes on ikkagi Selveri oma kõige meelepärasem - võtad korvi või käru, sinna sisse paberkott, kuhu riiulilt võetu läbipiiksutatuna kohe asetad ning väljud tavaliselt ilma mingi järjekorrata paar korda kaardiga terminalis viibates. Oma rolli mängib minu jaoks ka Selveri mugavam asukoht, kuid samas on tee peal ka Prisma ja Rimi, kus tuleb ikka järjekorras tavaliselt oodata, et iseteeninduskassa juurde pääseda. Kui kiiret pole ja on suurem ostunimekiri, siis pigem juba Prismasse minek.
siim22
Endal on kodupood Rimi ja siis sealne iseteeninduskassade süsteem on küll väga hea. Kordagi pole mingit ostukontrolli või muud jama olnud.


Kuna vahest satun ka Rimisse, siis minu meelest on see süsteem ikka paras jama. Hakkab see pihta juba sellest, et see alus, kuhu skännitud kaup laotakse on kaal ja kuna ma üritan kasutada enda poekotti, siis jookseb see süsteem selle peale tavaliselt kinni, kuna kaal ei vasta eeldatule.
Kui kiiret pole ja on suurem ostunimekiri, siis pigem juba Prismasse minek.

Kui kiiret pole ja suurem ostunimekiri, siis tuleb ostukorv kulleriga koju ja kuller viib kogunenud taara ka minema. Viimasel ajal jõuab kuller tihti isegi sama päeva jooksul kohale.
sergeii
kuid samas on tee peal ka Prisma ja Rimi, kus tuleb ikka järjekorras tavaliselt oodata, et iseteeninduskassa juurde pääseda.

Ilmselt see räägib pisut iseenda eest, et huvitav küll, miks see Rimi iseteenindus siis populaarsem on :)

Jah, loomulikult ei saakski Selver kasutada teistsugust süsteemi nagu Rimis, sest klientuur, vajadused ja nõudmised on teised. Selveri klient on palju rikkam (+ wannabed), ostab korraga rohkem ja sõidab käruga välja otse autoni. Maxima klient läheb tavaliselt poest välja kotid näpu otsas. Süsteemid peavadki erinema. Ega nii suuri otsuseid ikka päris lambist ei tehta...või siis ikka natuke tehakse, sest milleks Coop selle tegi, aru ma ei saa, tihti on iseteeninduskassa (käin peamiselt Vaala keskuses) täitsa tühi.
dilbert
Aga vot siin nüüd loen ja imestan, et on inimesi, kes mõtlevad risti vastupidi.
Pole midagi öelda, elagu mitmekesisus.

Ja loogiline on ka see, et ühe keskmise Rimi kliendi ülemeelitamise pärast pole Selveril mõtet viitsida oma süsteemi kohandada, kuna noored üle keskmise haridusega mehed saavad kenasti hakkama ja stagnandid võivad ka sabas seista.
Selverit väldin juba kehva (madalakvaliteedilise) puuviljavaliku tõttu. Kliendikaarti mul samuti pole ja seepärast ei saa seal iseteenindust kasutada. Rimi ja Prisma oma on täiesti kasutatav, ma muidugi ei osta kraami kärude kaupa kokku, vaid max üks ostukorvi täis.
siim22

Kullerid toovad peale 18.00 ka kaupa?
Kui kogu aeg kodune pole, siis see kulleri ootamine tundub veidi ebakindel, seetõttu pole veel proovinud seda.

Selveri ja Coop'i omad kuni kella 22ni.
Loen ja imestan, kes kiidavad Selveri iseteenindus"kassat".
Tean mitut inimest, kes loobunud Selveri kasutamisest tänu neile imelistele pultidele, ja kassa järjekordadele, võrreldes Rimi või Prismaga!
Ise käin ainult Selveris, aga seda süsteemi ei suuda ära kiruda... kui rohkem kaupa ostan: kas lõin ikka kõik kaubad läbi, ehk lõin topelt? tihti pult ei loe koodi välja jne jne jne, loodan, et varsti tehakse sama süsteem kui Prismas.....
Tõmbasin selle sae juba tükk aega tagasi TKM teemas käima. Kui Selveri kassades on pidevalt järjekorrad, aga iseteeninduskassad (pool)tühjad, on midagi valesti tehtud.

Rimis ja Prismas on iseteeninduskassad palju efektiivsemalt kasutuses. Ise olen suuresti sel põhjusel sujuvalt Selveri külastamise pealt Rimi peale läinud. Selverisse lähen nüüd vaid siis kui valikut ei jää. Kuigi ma eelistan mitte pulti kasutada, siis oleks ma seda ehk isegi nõus tegema, aga privileegi eest Selveris mugavalt toimetada ma üht lisakaarti enda rahakotti risustama nõus võtma pole.
Selveri kliendikaarti mul pole ja ei lase ka teha. Coopi (ETKVLi) oma pole mul samuti. Kas Coopi puldid vajavad samuti kliendikaardi olemasolu?
MInu meelest on Selveri süsteem väga hea. Eriti mugavaks läks see minu jaoks siis, kui ma endale teadvustasin, et kaupade triipkoodid on ka riiulil hinnalipikute küljes ning nende piiksutamiseks ei pea tegema imelisi joogatrikke (ühes käes pult, teisega keerutad vorsti ja otsid koodi, kolmandas korv...).
Nüüd kui ise targem, siis on päris lõbus vaadata neid, kes veel valgust pole näinud :-) Tundub, et mõni kondab ka siin foorumis ringi.
Huvitav millal hakkavad poeketid aru saama, et poeketi kliendikaardi võiks siduda ID-kaardiga, eriti kui tulevikus saab ID kaarti viibata kaugelt? Või siis pangakaardiga? Hiljem võiks kliendikaardi siduda mobiili NFC-ga.

Ma ei taha igasugust kaardiladu omale rahakoti vahele. Pangakaartidest juba piisab rahakoti vahel.

Ootaks kuni saab tulevikus hakkama makstes ainult mobiiliga või ID kaardiga, kaugelt viibates.
TaivoS
Tõmbasin selle sae juba tükk aega tagasi TKM teemas käima. Kui Selveri kassades on pidevalt järjekorrad, aga iseteeninduskassad (pool)tühjad, on midagi valesti tehtud.



Selveris võtab see iseteeninduskassa check-out nii vähe aega, et siis jääbki mulje, et vähe inimesi kasutab. Tegelikult annab parema pildi see, kui vaadata, kui paljud poodi sisenejad endale puldi võtavad.