"toonik" Minu deebetkaart on ühtlasi ka partnerkaart. Samuti ma usun, et sul on rahakotis juba eelnevalt tunduvalt vähemolulisi kaarte, kui see partnerkaart. Paljudel inimestel vähemalt on. Mul endal on näiteks kütusekaart, clubone jms asjad. Poes käin peaaegu iga päev.
Mingid kaardid vedelevad sahtlis (krediitkaart jne), aga kaasas kannan tõesti ainult kolme kaarti. Kui raamatukogu kaardi annab ID kaardi peale teha, siis teen samuti ja saan ühest veel lahti. Partnerkaart on täiesti ebaoluline, selle kasutamist annab vältida Selvereid vältides. Maksimarketis vahest käin, kuna seal saab kasutada anonüümseid kassasid. Muidu Rimi ja ex-Comarket.
Kasuta Mtaskut telefonis ja saad lahti nii partnerkaardist kui pangakaardist Selveris käies. Puldisüsteem ja Mtasku kombo on seni parim lahendus Eesti armetul kaubandusmaastikul.
"mTaskut" saab kasutada ainult mõnedes üksikutes kohtades, pangakaardist nii lahti ei saa. Partnerkaardist saab lahti väga lihtsalt ilma komplikatsioonideta - viskad ära. Pangakaardiga sedasi teha ei saa, ilma olulisi ebamugavusi tekitamata. Ja kui mobiil ära varastatakse taskust, oled oma mTaskust mõneks ajaks ilma.
"ttrust" Selveri ja Coopi taolised asutused ei hakka kunagi kolima ID kaardi peale üle, mis sest, et uuemaid ID kaarte saab ka kontaktivabalt kasutada. Põhjus on lihtsalt selles, et ID kaardil pole Selveri või Coopi logosid peal. Ja kuna mõlemad asutused on nüüd seotud pankadega, on neil veelgi vähem põhjust.
Terasemad selle teemat lugejad on ilmselt juba aru saanud, et Coopi lahenduse tekkimises on mul omal ajal süüd olnud. Selle protsessi käigus tehti mitmed otsused, mille üle ma tegelikult tänaseni piinlikkust tundma ei pea. Nii näiteks oli Coopi puldilahenduse turuletulek see põhjus, miks puldikassade kasutamisel eraldiseisev leping ära kadus. Seda ei ole vaja, Coopi puhul pandi pultidesse puutuv lihtsalt Säästukaardi lepingu üldtingimustesse sisse. Ja Zebra puldi kasutuselevõtt oli ka õige otsus, ehkki nende esimesed partiid läksid täies mahus ümbervahetamisele, sest ekraanid jukerdasid päris hullusti. Täna on ainult Selver Datalogicu pultide peal ja see ei ole kindlasti neile mingi ärieelis. ID-kaardi kasutamine puldikassa piletina oli toona jutuks, kuid jäi realiseerimata põhjusel, millel ei olnud mitte midagi pistmist sellega, et kaardil logo vale oleks. ID-kaardi kontaktliides lihtsalt ei ole väga sagedaseks kasutamiseks sobilik, sest kipub ära kuluma ning sellega põhjustaks negatiivset kasutajakogemust. Lisaks vajaks see väljastusseinadesse kiipkaardi lugemise võimekust, aga see on mure, mida saab rahaga lahendada. Kiibi kontaktide kulumist ei saa. Ja kui ka ID-kaarti saaks puldi piletina (token)kasutada, siis kliendilepingut on ikka vaja - juristid ütlesid, ei ilma ei saa sugugi. Seega on püsikliendistaatus praeguse seisuga kõikides puldikassade lahendustes vajalik. Mul on mõtteid, kuidas ilma saaks, aga praegu ei ole nendele ideedele head väljundit ning seega las settivad veel :). Ehk settivad mõneks uueks ettevõtteks lausa.
Marvin, minu lähim kodupood on Coop ning seal on alati soovitatud mul teha Coopi kliendikaart, mille peale ma alati ütlen, et "millal Coop ID-kaarti tunnistama hakkab?" Kuna nüüd juba 2 aastat on väljastatud inimestele uut-tüüpi ID-kaarte (mul veel pole), millel on kontaktivaba liides, siis saaks seda kasutada ka kliendikaardina. Samuti paljud asutused, näiteks apteegid, perearstid, kliendikontorid jne. loevad ID-kaarte nii kiibi kaudu kui ka ribakoodi kaudu, siis pole samuti mingit põhimõttelist takistust kasutada vana-tüüpi ID kaarti Coopis, kus automaatika suudaks lugeda ID kaardil olevat ribakoodi. Samas, apteekide ja paljude teiste asutuste puhul pole kuulda olnud mingit kisa teemal, et "ID-kaardi kiip sureb ära!" Coopi sini-valge kontaktivaba "Säästukaart" (kliendikaart) ei oma mitte mingit tehnilist eelist, et ainult see kõlbab ja ID-kaart kliendikaardina ei kõlba. Kõik kõlab ikka sedasi, et kliendiks pürgival inimesel lihtsalt peab olema rahakoti vahel sini-valge kaardike millel on reklaamtekst "Coop". Samas, miks ei ole Coopil selliseid iseteeninduskassasid nagu on Rimil ja Maximal, kus pole mingit kaarti vaja? Kuidas Rimi ja Maxima suudavad, Coop mitte?
"ttrust" Samas, miks ei ole Coopil selliseid iseteeninduskassasid nagu on Rimil ja Maximal, kus pole mingit kaarti vaja? Kuidas Rimi ja Maxima suudavad, Coop mitte?
Iseteeninduskassa on olemas olnud kõigis Coopi poodides kuhu viimasel sattunud olen -- ei nõua kliendikaarti ega midagi. Skännid ise oma tooted läbi ja maksad.
"ttrust" Samas, miks ei ole Coopil selliseid iseteeninduskassasid nagu on Rimil ja Maximal, kus pole mingit kaarti vaja? Kuidas Rimi ja Maxima suudavad, Coop mitte?
Iseteeninduskassa on olemas olnud kõigis Coopi poodides kuhu viimasel sattunud olen -- ei nõua kliendikaarti ega midagi. Skännid ise oma tooted läbi ja maksad.
Kõikjal ei ole iseteeninduskassasid (kus kassas tõmbad kaubal ribakoode läbi ja/või kaalud kaupa), on ainult nutikassad (vaja pulti).
"ttrust" Marvin, minu lähim kodupood on Coop ning seal on alati soovitatud mul teha Coopi kliendikaart, mille peale ma alati ütlen, et "millal Coop ID-kaarti tunnistama hakkab?" Kuna nüüd 2 aastat on saabunud uued ID kaardid (mul veel pole) millel on kontaktivaba liides, siis saaks seda kasutada ka kliendikaardina. Samuti paljud asutused, näiteks apteegid, perearstid, kliendikontorid jne loevad ID-kaarte nii kiibi kaudu kui ka ribakoodi kaudu, siis pole samuti mingit põhimõttelist takistust kasutada ID kaarti Coopis, kus automaatika suudaks lugeda ID kaardil olevat ribakoodi. Samas, apteekide ja paljude teiste asutuste puhul pole kuulda olnud mingit kisa teemal, et "ID-kaardi kiip sureb ära!" Coopi valge kontaktivaba "säästukaart" (kliendikaart) ei oma mitte mingit tehnilist eelist, et ainult see kõlbab ja ID-kaart kliendikaardina ei kõlba. Kõik kõlab ikka sedasi, et kliendiks pürgival inimesel lihtsalt peab olema rahakoti vahel sini-valge kaardike mille nimi on "Coop". Samas, miks ei ole Coopil selliseid iseteeninduskassasid nagu on Rimil ja Maximal, kus pole mingit kaarti vaja? Kuidas Rimi ja Maxima suudavad, Coop mitte?
Viimase päris mitme aasta arengud Coopi IT-asjades on minust mööda käinud ning seega ei võta ma neid kommenteerida. Ka kliendivaadet mul ei ole, sest minu elukoha ühistu ei ole Coopi keti liige. Seega olen minetanud pädevuse hetkeseisu kommenteerida. Küll aga pean kontaktivaba liidesega ID-kaarti väga halvaks mõtteks, sest kaugloetav identiteet ei haaku mitte kuidagi minu arusaamisega privaatsusest. Ka ID-kaardi loojate omaga minu teada ei haakunud. Nüüd on uued ajad ja uued otsustajad, aga see otsus mulle isiklikult kohe üldse ei meeldi. SCO ehk kontrollkaaluga iseteenindus on Coopis olnud praktiliselt samast ajast peale kui puldid, mõnekuulise vahega. Esimesed olid Tartu kesklinna Maksimarketis, siis kohe tulid Tallinna Laagri ja Vesse Maksimarketid.
"Marvin" .... Küll aga pean kontaktivaba liidesega ID-kaarti väga halvaks mõtteks, sest kaugloetav identiteet ei haaku mitte kuidagi minu arusaamisega privaatsusest. Ka ID-kaardi loojate omaga minu teada ei haakunud. Nüüd on uued ajad ja uued otsustajad, aga see otsus mulle isiklikult kohe üldse ei meeldi. ...
Tänapäeval on õige mitmed kaardid (pangakaardid, kliendikaardid, "Ühiskaart" jne) kontaktivaba liidesega, seega juba praegu privaatsus lekib. Keegi selle üle ei tee aga kisa millegipärast.
"ttrust" Tänapäeval on õige mitmed kaardid (pangakaardid, kliendikaardid, "Ühiskaart" jne) kontaktivaba liidesega, seega juba praegu privaatsus lekib. Keegi selle üle ei tee aga kisa millegipärast.
Mitte ükski neist ei karju maailmale su isikukoodi.
"ttrust" Tänapäeval on õige mitmed kaardid (pangakaardid, kliendikaardid, "Ühiskaart" jne) kontaktivaba liidesega, seega juba praegu privaatsus lekib. Keegi selle üle ei tee aga kisa millegipärast.
Mitte ükski neist ei karju maailmale su isikukoodi.
See on sarnane jama mis oli omal ajal isikukoodide üle otsustamisega, kus selle asemel, et isikukood oleks lihtsalt üks suvaline unikaalne number, sisaldab see isiku sugu, sünniaega ja registreerimise asukohta. Sama peaks olema ka ID kaardiga, mis kisab välja mingit suvalist unikaalset tähe-numbrijada, mitte aga isikukoodi ja muid privaatseid andmeid.
"ttrust" Sama peaks olema ka ID kaardiga, mis kisab välja mingit suvalist unikaalset teksti-numbrijada, mitte aga isikukoodi ja muid privaatseid andmeid.
Peaks, aga ei ole. Ma tegelikult ei sõdi kuidagimoodi selle vastu et isikukood võiks infot sisaldada - see ei ole probleem. Igasugune isiku unikaalse identifikaatori maailmale välja karjumine on saatanast.
"ttrust" Sama peaks olema ka ID kaardiga, mis kisab välja mingit suvalist unikaalset teksti-numbrijada, mitte aga isikukoodi ja muid privaatseid andmeid.
Peaks, aga ei ole. Ma tegelikult ei sõdi kuidagimoodi selle vastu et isikukood võiks infot sisaldada - see ei ole probleem. Igasugune isiku unikaalse identifikaatori maailmale välja karjumine on saatanast.
Ma olen näinud reklaamides vastavaid rahataskuid, mis takistavad raadiolainete levimist. Just kaartide kaitsmiseks. "RFID-blocking wallet". See peaks olema eriliselt keeruline lugeja mis suudaks aktiveerida RFID kiipi mitme meetri kauguselt.
"ttrust" Ma olen näinud reklaamides vastavaid rahataskuid, mis takistavad raadiolainete levimist. Just kaartide kaitsmiseks.
Jah, neid on palju. Mul on ka mõni. Ja ID-kaardi kontaktivaba liidese saab minu teada ka välja lülitada. Aga see ei ole enam kaubandusesse puutuv :).
Tulles kaubandusse tagasi, siis ka vana-tüüpi ID-kaartidega kaasneb tehnoloogia, kus neid loetakse kontaktivabalt. Apteekides, igasugustes teenindussaalides (ntx. haiglate vastuvõtud). Seega, tehnilist puudust pole, et ID kaarti saaks kasutada kauplustes kliendikaardina. Tahtmise puudus, seda küll.
"ttrust" Tulles kaubandusse tagasi, siis ka vana-tüüpi ID-kaartidega kaasneb tehnoloogia, kus neid loetakse kontaktivabalt. Apteekides, igasugustes teenindussaalides (ntx. haiglate vastuvõtud). Seega, tehnilist puudust pole, et ID kaarti saaks kasutada kauplustes kliendikaardina. Tahtmise puudus, seda küll.
Kliendikaardina saab ja kasutataksegi, lihtsalt iseteeninduses sai toona otsustatud, et see tekitab rohkem probleeme kui ära lahendab. RFID kiipi, muide, saab aktiveerida uskumatult kaugelt. Kümned meetrid ei ole kindlasti piir. Tavaline logistikas kasutatav UHF RFID-kiip on loetav laiatarbeseadmetega mitmete kümnete meetrite pealt, võimsustega üle laiatarbetehnikale lubatu minnes ja tugevalt suunatud antenne kasutades aga ilmselt veel kaugemalt. Mul juhtumisi on kusagil riiulis mõned tuhanded sellised kiibid ning natuke antenne ja mõni luger ka. Ma ei arva, ma tean :).