herzaustahl Coopis on tõesti mingi teema selle OK-ga. Selveris satun ostukontrolli ca kord kuu või kahe jooksul ja siis piiksutab teenindaja paar kotis pealpool olevat eset läbi ja see protseduur liigselt aega ei võta. Muraste Coopis mingil põhjusel sattusin ostukontrolli ca 3 korda järjest ja nende puhul peab kõik poekotid taaskord lindile laduma, et teenindaja saaks need kõik uuesti läbi piiksutada ja siis taaskord pakkimise protseduuri läbi tegema. Seega nende poodi enam ei külasta. Ma tõesti ei tea, millest see põhjustatud võis olla. Endale teadaolevalt ei ole süsteemi varasemalt kuritarvitanud ega ka ühtegi sellekohast etteheidet saanud, aga pole minu mure ka. Ju siis ei ole ma neile sobiv klient.
Murastes peaks minu teada olema täpselt sama pultide lahendus mis Selveris. Vähemasti nii oli. Et ma pole selle poe klient, siis praegust seisu ei tea. Coopiga on see lugu, et kassalahendusi on erinevates ühistutes kasutusel vähemalt kolm ning mõned ühistud on end sidunud kassalahendustega, mille tarnijad VÄGA tahavad oma puldilahendust turustada. Harju TÜ on üks selline ühistu. Tulemuseks on hulk erinevaid kasutuskogemusi.
Coop tegi oma automaatkassadele uue tarkvara. Jäeti kasutamata suurepärane võimalus lisada kasvõi võimalus tšekist keeldumiseks. Samal ajal tehti tšekita puldiost Selveris standardiks, samasugune on see Maximas. Rimis saab linnukese loobumiseks ise teha.
Ei ole olemas sellist asja nagu Coopi automaatkassad, sest ei ole olemas sellist asja nagu Coopi tavakassad. Automaatkassad on erinevatele kassatarkvaradele ehitatud standardse visuaaliga kasutajaliidesed. Coopi liikmesühistud kasutavad igaüks just seda kassatarkvara, mida õigeks peavad. See on iseenesest saatanast, aga nii on. Pulditarkvara on ühine, aga kassatarkvarasid, mille külge see liidestatud on, on vähemalt kolm erinevat.
"jpedro" Coop tegi oma automaatkassadele uue tarkvara. Jäeti kasutamata suurepärane võimalus lisada kasvõi võimalus tšekist keeldumiseks. Samal ajal tehti tšekita puldiost Selveris standardiks, samasugune on see Maximas. Rimis saab linnukese loobumiseks ise teha.
Peetri keskuses olev Coopi automaatkassa võimaldas linnutada nuppu nimega "ei soovi tšekki".
Coopi satun harva, aga ütleks, et neil on pretsedenditult KÕIGE SEGASEM kassasüsteem üldse. On mingid "puldikassad" ja eraldi automaatkassad. Ja kui siis veel selgub, et sul on taaratšekk... ühesõnaga pretsedenditult kõige halvem lahendus. Kusagil pole ka mõistlikku kirjalikku juendit. Tõsi küll, Coop on sellest ise ka aru saanud ja lisanud "tädiliidese", mis inimestele seda süsteemi kasutama õpetab.
Karjak on kõigil kettidel põhivarustuses. Kasvõi suitsu kapist väljavõtmiseks, alkoholi ostuõiguse kontrollimiseks, punaste tulede kustutamiseks. Kõige rohkem errorit viskab mu meelest Maxima sisteem, kuigi nad on omadustelt kõige lihtsama valinud. Ja Selveris võiks ka lõpuks puldivaba iseteeninduse võimalus tekkida, teinekord vaatad, et saba pikk ja siis hakka sealt pulti koukima ja piiksutama, jama ühesõnaga, hügieeni komponent ka muidugi hetkel täiesti olematu sealjuures. Pole veel näinud, et keegi seal neid ekstra poleeriks pidevalt, aga sügelis ja muu pahalane ei maga. Ilma vastikustundeta puldi kasutamine jääb aega, mil nõutu näoga juhtusin tunnistama, kus üks tatine kodanik pihku köhis ja jätkas rahulikult piiksutamist. Loodame südamest, et keegi pulti omale kuskil varjulisemas kohas veel... Cooopis on siis kõigi variantide peale mõeldud, isegi sularaha omanikele. Taaratšekkide kohta ei oska midagi arvata või mismoodi teistes poodides asi paremini toimib. Tavaliselt tuhmub see mul rahakoti vahel lugematuks, enne kui mõne jälle sealt avastan.
Kui iseteeninduse kassadest rääkida siis kõige tüütumad on Prisma omad, nende valju hääle tõttu, millega nad iga kliendi peale kasutusjuhendit kisavad. Esimene tegu alati on panna see jura hääletu peale mul, et ei peaks jälle kuulma "PRISMA KONTO REGISTREERIMISEKS ...." jne Imelik et kõik muud poeketid sellise asja järgi vajadust ei näe, ainult prisma peab oma kliente lugemisvõimetuteks.
Esiteks, ma eeldan, et inimene, kes muretseb pisikute pärast puldil, puhastab poodi sisendes ka käru ja korvi hoidmiseks mõeldud kohad. Üks asi rohkem või vähem ei oma siin küll mingit tähtsust. Teiseks, pult on seni siiski parim lahendus poe läbimiseks, kui soovid seda teha võimalikult kiirelt vältides järjekordi.
Minul on Selveri töötaja käru käest ära rabanud "oih ma ei jõudnud seda veel desinfitseerida", ära puhastanud ja tagasi andnud. Ma ei usu, et pulte vähem puhastatakse, kui kärusid.
"toonik" Minul on Selveri töötaja käru käest ära rabanud "oih ma ei jõudnud seda veel desinfitseerida", ära puhastanud ja tagasi andnud. Ma ei usu, et pulte vähem puhastatakse, kui kärusid.
Tõepoolest, vähemalt kodupoes olen neid küll korduvalt pultide juures askeldamas näinud. Mujal pole ette juhtunud, kuid see võib olla ka lihtsalt valimi suuruse küsimus.
"Offf" Coopi satun harva, aga ütleks, et neil on pretsedenditult KÕIGE SEGASEM kassasüsteem üldse. On mingid "puldikassad" ja eraldi automaatkassad. Ja kui siis veel selgub, et sul on taaratšekk...
Ma olen sellest kunagi aastaid tagasi varem kirjutanud, aga teen seda igaks juhuks korra veel. Iseteeninduskontseptsioone jaekaubanduses on laias laastus kaks - Personal Self-Scan ehk PSS ja Self Check-out ehk SCO. PSS on puldid, SCO on kontrollkaaluga iseteenindus. Mõlemal on omad eelised - PSS on omal kohal suuremate ostukorvide korral, SCO jälle paari toote kiirel läbipiiksutamisel. Hea iseteeninduslahendus koosneb mõlemast, sest nad lahendavad erinevaid ülesandeid. Selveri järjekindlus SCO ignoreerimisel on arusaamatu ja tüütu ning tõenäoliselt seotud nende kassasüsteemide tarnija võimekuse või eelistustega. Sellised olukorrad tekivad, kui klient ja tarnija omavahel liiga tihedalt läbi kasvavad. See Selveris kasutatav Datalogicu pult on üks paras ergonoomiline disaster ka, nii et mina nende iseteenindust selle praeguses seisus edulooks ei pea - ehkki kasutan. Ja ostukontrolli šokolaad on ka väikseks jäänud :). Taaratšekk oli Coopi kassades lubatud maksevahend algusest peale. Et ma ise oma asukohast tulenevalt Coopi lahendust juba aastaid ei kasuta, siis ei ole viimaste arengutega kursis, kuid vaevalt neid maksevahendeid seal vähemaks jäänud on. Küll aga on probleem selles, et taaratšekil ei ole unikaalset identifikaatorit, mis seda kassas otse lugeda võimaldaks. Sestap usun ma, et kõikides iseteenindustes tuleb taaratšeki sisestamiseks kasutada inimliidest, mis on just täpselt nii hea või halb kui on nende liidest realiseerivate inimeste koolitus.
"mercury" Kõige rohkem errorit viskab mu meelest Maxima sisteem, kuigi nad on omadustelt kõige lihtsama valinud.
Mind jälle ärritavad need kapsa ostmise kategooriate valikud. Kust krt ma teadma pean kas mingi aafrika silo on juurikas või köögivili või tsitruseline? Ma pole botaanikahuviline klient. Ja kui soovid nime järgi valida, siis by default on Maximas vene klaver ees! Sularahavõimekus on samuti emane, heal juhul 1 kassa 10-st ja alati on selle järel saba. Tekib tunne, et poogen, ootan sabas ja las inimkassa töötab minu eest. Õnneks liiga tihti Maximasse ei satu, aga kuna kõige lähem poe moodi asi, siis vahel ikka.
"toonik" Minul on Selveri töötaja käru käest ära rabanud "oih ma ei jõudnud seda veel desinfitseerida", ära puhastanud ja tagasi andnud. Ma ei usu, et pulte vähem puhastatakse, kui kärusid.
Ilmselt oleneb see ka poest ja nende võimekusest hommikust õhtuni käepidemeid poleerida. Kodulähedases pole tihtipeale isegi kassapidajat märgata ja kordagi pole peale sattunud ühelegi puhastamise aktsioonile. Seepärast, kui on vaja soetada paar piima, leib ja kapsas, siis ajan üldse ilma läbi. Selveri korvid olid vähemalt mingi aeg tagasi vastikult kleepuva käepidemega niikuinii, nendel uuematel on see mure nagu lahenenud, aga kuidagi ebamugava suurusega. Suurema ostutungi puhul kasutangi pigem käru.
Teine õiendus oleks pisikute kohta. Mitte et ma neid väga kardaks, aga jah jutt oli pigem sellest, et ilma vastikustundeta puldi kasutamine jäi kuhugi aastate taha. Seen peaks ka päris hästi sedakaudu levima. Loomulikult on pulte väärkasutatud juba aastatuhandeid, aga isiklik kogemus on pigem see, mis mõjub. Rögastatud pihust läbikäinud pult istub ikka ja ainult ühel viisil pihku. Seevastu käru saab konkreetselt käepidemest haaramata üsna mõnusalt navigeerida. Kuigi jah, probleemi on nüüdseks kõrgemal tasandil märgatud ja poodides on tasuta despunktikesed avatud. Edukamad poeketid võiks lisaks vastavad kabiinid avada, kus enne ja pärast lihtrahvaga kokkupuudet end Eau de Cologne-ga värskendada.
Justkui elementaarne tänasel ajal, et tuled poodi, võtad käru ja puldi, sõidad esimese desopudeli juurde, mis üldjuhul kohe väravate juures, ujutad käed ainega üle ja kätega mäkerdad selle desoaine ka puldile ja korvi käepidemele. Loota, et keegi vahepeal on puhastanud neid pulte ja kärusid on nii ja naa...
"Marvin" Selveri järjekindlus SCO ignoreerimisel on arusaamatu ja tüütu ning tõenäoliselt seotud nende kassasüsteemide tarnija võimekuse või eelistustega.
Nendes uutes miniselverites ehk endistes Comarketites töötavad puldivabad kassad edasi. Tark- ja riistvara näikse olevat välja vahetatud ja töötab paremini kui endine.
See pidev desotamine on üle võlli. Seni pole veel tõestatud, et kontaktpinnad oleks üleüldse covid19 levikus mingigi tähtsusega. Kontaktpindade kaudu nakatumist pole tuvastatud. Vastupidi, keegi saksa teadlane juba päris alguses näitas, et kontaktpindade kaudu see viirus ei levi. Aga selveris on ju lihtne, võta pult, võta paberkott, piiksuta kõik sinna sisse, maksa ja jaluta minema. Miks peaks veel asju ühest korvist teise kotti ümber tõstma ja kaaluma? See kaalukassa on üks paras õnnetus - iga kord on sellega mingi jama, eriti, kui oled ostnud mingeid sulgkergeid asju.
Viimati kui ma vaatasin, siis Selveris puldiga ostmiseks oli vaja partnerkaarti, mida mul pole. Ei kavatse ka seda teha, mulle ei meeldi et ma pean poes ostmiseks ennast selle poega kuidagi siduma ning veel ühte kaarti kaasas kandma. Deebetkaardist ning ID-kaardist piisab täiesti, raamatukogu liikmekaart samuti ja rohkem mobla kaante vahele ei mahugi. Üldiselt Selvereid väldin, hinnad kallid ning puuviljavalik mannetu juba aastakümneid.
Viimati kui ma vaatasin, siis Selveris puldiga ostmiseks oli vaja partnerkaarti, mida mul pole. Ei kavatse ka seda teha, mulle ei meeldi et ma pean poes ostmiseks ennast selle poega kuidagi siduma ning veel ühte kaarti kaasas kandma. Deebetkaardist ning ID-kaardist piisab täiesti, raamatukogu liikmekaart samuti ja rohkem mobla kaante vahele ei mahugi. Üldiselt Selvereid väldin, hinnad kallid ning puuviljavalik mannetu juba aastakümneid.
Raamatukogud kasutavad ju ID kaarti kõik, ühes keskses süsteemis?!?
Minu deebetkaart on ühtlasi ka partnerkaart. Samuti ma usun, et sul on rahakotis juba eelnevalt tunduvalt vähemolulisi kaarte, kui see partnerkaart. Paljudel inimestel vähemalt on. Mul endal on näiteks kütusekaart, clubone jms asjad. Poes käin peaaegu iga päev.
Selveri ja Coopi -taolised asutused ei hakka kunagi kolima ID kaardi peale üle, mis sest, et uuemaid ID kaarte saab ka kontaktivabalt kasutada. Põhjus on lihtsalt selles, et ID kaardil pole Selveri või Coopi logosid peal. Ja kuna mõlemad asutused on nüüd seotud pankadega, on neil veelgi vähem põhjust.