Tunnistan, et panin pusse. Nüüd intressid nii madalad kõikjal, et ei osnud vaadata, et 3% on kuus, mitte aastas.
Mis kinnimaksmisse puutub, siis idee sündis sellest, et minu jaoks vähemasti tundmatu firma Ehital Liising on linna plakateid täis pannud. Tahtsin vaadata, mis värk on. Aga et ajakirjanduslikult peab igal artiklil olema mitu allikat, siis küsitlesin ka konkurente.
Tubli, et keegi kriitikale kiirelt vastab ja viga tunnistab.
väike uitmõte - riigi suhtumine sedasorti laenubisnessi on muidugi leige ja pangad ei pea neid ka oma konkurentideks, aga kas nt. Pangaliit vms ei viitsiks utsitada Tarbijakaitseametit ja Rahapesuandmebürood nimetet biznessiga vähemalt tutvuma. mõttetu on rääkida rahapesuvastasest võitlusest, kui laenusaaja maksevõime ja raha päritolu vastu tuntakse 0 huvi. Tarbijakaitset võiks huvitada krediidi kulukuse määramine ja tarbijale selgelt väljatoomine. teisalt krediidi kulukuse määramisel pole ka pangad päris puhtad, seega äkki Pangaliidul polegi uvi asja torkida.
või tahab äkki ÄP seda biznest selle nurga alt valgustada?
või tahab äkki ÄP seda biznest selle nurga alt valgustada?
gurmankale lisaks, et ... laenukontorite teine nipp on pakkuda kõrgelt tasustatavaid lisateenuseid alustades lepinguga seotud teadete maksustamisest ning lõpetades kosmiliste leppetrahvide ja viivistega, mida arvutatakse ning debiteeritakse mitte just VÕS sätete kohaselt.
Endal jäi üks kauge tuttav ca 380000 korterist ilma 70000-se laenu eest.
Väga positiivne, et Inno viga tunnistas - me kõik teeme vigu (mina kohe kindlasti kaasa arvatud), kuid selle tunnistamine käib tihti üle jõu. Kinnimaksmist ei tasu sealt ka kindlasti otsida.
vea tunnistamine on arvestades tavapärast praktikat hetkel tõesti kiiduväärt. Samas võiks nö vigade parandamise asemel tulla hoopis suurem lugu sellel teemal, kuidas laenkontoritest kliendid petta võivad saada. Samas, kusagilt peaks siis leidma allika, kes tahaks sellest rääkida.
Lisaks juba eelpool välja toodud laenukontorite lüpsmismeetoditele lisaks veel paar tüüpilisemat:
1) Intressi arvutatakse mitte laenujäägilt vaid algsummalt
2) Laen väljastatakse intressi võrra diskonteerituna stiilis: laename sulle 100 000 kr üheks aastaks, intress on 40% - seega kätte saad laenusummana 60 000 ja tagasi maksad 100 000
3) Makseprobleemide korral nõutakse välja kogu intress perioodi lõpuni - näide: võtad kolmeks aastaks laenu 20% aastaintressimääraga 100 000 kr. Jääd kahe kuu pärast hätta kuumaksega ja sult nõutakse mõne kuu pärast kohtu kaudu välja 160 000 kr. Aastaintressimäära võib igaüks ise arvutada.
1) Intressi arvutatakse mitte laenujäägilt vaid algsummalt
2) Laen väljastatakse intressi võrra diskonteerituna stiilis: laename sulle 100 000 kr üheks aastaks, intress on 40% - seega kätte saad laenusummana 60 000 ja tagasi maksad 100 000
3) Makseprobleemide korral nõutakse välja kogu intress perioodi lõpuni - näide: võtad kolmeks aastaks laenu 20% aastaintressimääraga 100 000 kr. Jääd kahe kuu pärast hätta kuumaksega ja sult nõutakse mõne kuu pärast kohtu kaudu välja 160 000 kr. Aastaintressimäära võib igaüks ise arvutada.
See peaks võlaõiguse seaduse vastane nõudmine olema...
Täna ÄPO's:
"Wall Streeti kauplejad ja analüütikud ootavad sel nädalal ja detsembris aktsiate müügibuumi, teatab uudisteagentuur AP.
Optimismiks annavad põhjuse nii ajaloolised tähelepanekud ning eriti selle aasta eripärad."
Müügibuum=tõus ?
"Wall Streeti kauplejad ja analüütikud ootavad sel nädalal ja detsembris aktsiate müügibuumi, teatab uudisteagentuur AP.
Optimismiks annavad põhjuse nii ajaloolised tähelepanekud ning eriti selle aasta eripärad."
Müügibuum=tõus ?
Wall Street ootab aktsiaturgudel tugevat detsembrit
Tõnis Oja
Tonis.Oja@aripaev.ee
22.11.2004 14:53
Wall Streeti kauplejad ja analüütikud ootavad sel nädalal ja detsembris aktsiate müügibuumi, teatab uudisteagentuur AP.
Optimismiks annavad põhjuse nii ajaloolised tähelepanekud ning eriti selle aasta eripärad. Dow Jonesi tööstuskeskmine on alates 1950. aastast kerkinud detsembrikuus keskmiselt 1,7, S&P 500 indeks 1,6 protsenti.
Pärast pea aasta kestnud ebamäärasust oodatakse aktsiaturgudelt tugevat kuud, sest kadunud on presidendivalimistest ja terroriohust tingitud ebakindlus. Fundamentaalselt on aktsiaturg tugev – kasumite kasv jätkub, aktsiaturg on ülehinnatud vaid veidi, majandus kasvab ehkki mitte nii kiiresti kui eelmistel aastatel.
Tõnis Oja
Tonis.Oja@aripaev.ee
22.11.2004 14:53
Wall Streeti kauplejad ja analüütikud ootavad sel nädalal ja detsembris aktsiate müügibuumi, teatab uudisteagentuur AP.
Optimismiks annavad põhjuse nii ajaloolised tähelepanekud ning eriti selle aasta eripärad. Dow Jonesi tööstuskeskmine on alates 1950. aastast kerkinud detsembrikuus keskmiselt 1,7, S&P 500 indeks 1,6 protsenti.
Pärast pea aasta kestnud ebamäärasust oodatakse aktsiaturgudelt tugevat kuud, sest kadunud on presidendivalimistest ja terroriohust tingitud ebakindlus. Fundamentaalselt on aktsiaturg tugev – kasumite kasv jätkub, aktsiaturg on ülehinnatud vaid veidi, majandus kasvab ehkki mitte nii kiiresti kui eelmistel aastatel.
Äripäev on tuntud kui kuri roosa leht, mis kirjutab kodumaistest tegelastes halvasti ja tigedalt. Erilist rõõmu tuntakse seal majas kui kellegil halvasti läheb. Väliskapitali kontrolli all olevatest ettevõtetest ei kirjutata kriipsugi.
Viimasel ajal ei kirjuta see leht üldse enam millestki. Uudiste osa on NULL.
Aga ega rahaahned äripäevnikud ei maga. Nüüd siis seminar hinnaga 2800 eek+käive. Teema: ET ME SINUST HALVASTI EI KIRJUTAKS .
F...O... äripäev
Viimasel ajal ei kirjuta see leht üldse enam millestki. Uudiste osa on NULL.
Aga ega rahaahned äripäevnikud ei maga. Nüüd siis seminar hinnaga 2800 eek+käive. Teema: ET ME SINUST HALVASTI EI KIRJUTAKS .
F...O... äripäev
http://www.aripaev.ee/mod/emb/online.html?disp=2&uud_id=624960&tyyp=&leht_id=
Huvitav palju peab Villy Paimetsale maksma, et minugi firma originaalne jõulutervitus kajastuks ÄP Online UUDISTES? Või kui seda tehakse tasuta siis mis ajast on MAJANDUSlehe ülesandeks firmade reklaamikampaaniate promomine või ülistamine. Millal saame ÄP Onlinest lugeda, et Palmolive-Colgate uuendas Kopraonu reklaami kreatiivse mõttekesega....
Mis toimub?
Huvitav palju peab Villy Paimetsale maksma, et minugi firma originaalne jõulutervitus kajastuks ÄP Online UUDISTES? Või kui seda tehakse tasuta siis mis ajast on MAJANDUSlehe ülesandeks firmade reklaamikampaaniate promomine või ülistamine. Millal saame ÄP Onlinest lugeda, et Palmolive-Colgate uuendas Kopraonu reklaami kreatiivse mõttekesega....
Mis toimub?
Midagi ei toimu. Tüüpiline Äripäev lihtsalt. Sellistest teadetest ju nende nö uudistelint reeglina kubisebki.
Lihtne ja täiesti kindla tulususega investeering (Mati Feldmann, Äripäev 13.12.04)
... Teil on kaelas eluasemelaen, ütleme, intressiga 4 protsenti. Olete piisava sissetulekuga ja teil jääb laenu teenindamisest ja elutarbelistest kuludest veidi raha üle, mida mõtlete investeerida.
Niisuguses õnnelikus seisus unustage otsemaid kõik sambad, aktsiad ja võlakirjad – teie absoluutselt garanteeritud tulususega instrument on teie eluasemelaen! Makske vaba rahaga laenu ennetähtaegselt tagasi ja selle raha tulusus on kindlalt üle 4 protsendi. Liiga vähe? Aga kui Euribor tõuseb?
Finantsala eksperdid ütlevad: mingi sünteetiline instrument.
Mina ütlen: aus maavillane mõtlemine...
No comments!
... Teil on kaelas eluasemelaen, ütleme, intressiga 4 protsenti. Olete piisava sissetulekuga ja teil jääb laenu teenindamisest ja elutarbelistest kuludest veidi raha üle, mida mõtlete investeerida.
Niisuguses õnnelikus seisus unustage otsemaid kõik sambad, aktsiad ja võlakirjad – teie absoluutselt garanteeritud tulususega instrument on teie eluasemelaen! Makske vaba rahaga laenu ennetähtaegselt tagasi ja selle raha tulusus on kindlalt üle 4 protsendi. Liiga vähe? Aga kui Euribor tõuseb?
Finantsala eksperdid ütlevad: mingi sünteetiline instrument.
Mina ütlen: aus maavillane mõtlemine...
No comments!
Äripäev on tuntud kui kuri roosa leht, mis kirjutab kodumaistest tegelastes halvasti ja tigedalt. Erilist rõõmu tuntakse seal majas kui kellegil halvasti läheb. Väliskapitali kontrolli all olevatest ettevõtetest ei kirjutata kriipsugi.
Viimasel ajal ei kirjuta see leht üldse enam millestki. Uudiste osa on NULL.
Aga ega rahaahned äripäevnikud ei maga. Nüüd siis seminar hinnaga 2800 eek+käive. Teema: ET ME SINUST HALVASTI EI KIRJUTAKS .
F...O... äripäev
NO MIDA TE K...... PALTSI AJUSID. NO EI OLE TEEMAT, EI OLE, SAATE ARU!
Viimasel ajal ei kirjuta see leht üldse enam millestki. Uudiste osa on NULL.
Aga ega rahaahned äripäevnikud ei maga. Nüüd siis seminar hinnaga 2800 eek+käive. Teema: ET ME SINUST HALVASTI EI KIRJUTAKS .
F...O... äripäev
NO MIDA TE K...... PALTSI AJUSID. NO EI OLE TEEMAT, EI OLE, SAATE ARU!
to Anette,
Mati Feldmann tõi tavainimesele väga hea poindi välja. Üldiselt teenib tööga rohkem, kui hakata töö kõrvalt vähese ülejääva rahaga mingit tootlust aretama. Täiesti mõtetu aga on maksta pangale 4% intressi ja siis mässata ülejääva pisku rahaga, et seda 4% endale tagasi teenida. Maksa kohe ära ja saad vähema rabelemisega sama tulemuse... kui muidugi välja jätta panga kasum. Aga kas tavainimese eesmärk on pangale kasumit teenida?
Mati Feldmann tõi tavainimesele väga hea poindi välja. Üldiselt teenib tööga rohkem, kui hakata töö kõrvalt vähese ülejääva rahaga mingit tootlust aretama. Täiesti mõtetu aga on maksta pangale 4% intressi ja siis mässata ülejääva pisku rahaga, et seda 4% endale tagasi teenida. Maksa kohe ära ja saad vähema rabelemisega sama tulemuse... kui muidugi välja jätta panga kasum. Aga kas tavainimese eesmärk on pangale kasumit teenida?
To: fire
Inimene, kellel on eluasemelaen ja samas investeerib aktsiatesse on minu arvates OK. Loomulikult pole mõtet rahmeldada 10-20K, aga kui on suuremad summad, siis kogemuste põhjal võin julgelt väita, et 3-4% aastatootlus on mõtetu eesmärk investeerimisel, eesmärgiks peaks olema min 12%.
Usun, et nn "tavainimene" võib ka investoriks hakata (nagu enamus siinkirjutajatest, vist ...), kuigi tavainimese määratlus on täiesti defineerimatu. Ega investori staatus ei tõsta teda ühiskonnas kõrgemale ega muuda teda paremaks inimeseks:)
siinsete foorumite külastajad ja investorid olid ka siis kunagi nn "tavainimesed". Tõesti, kui euribor tõuseb oluliselt, võib ju laenu tagasimaksmist kiirendada. Usun, et inimesed ei mõtle nii, et kui on pisut tekkinud vaba raha, et siis võib seda usinasti kulutada.
Inimene, kellel on eluasemelaen ja samas investeerib aktsiatesse on minu arvates OK. Loomulikult pole mõtet rahmeldada 10-20K, aga kui on suuremad summad, siis kogemuste põhjal võin julgelt väita, et 3-4% aastatootlus on mõtetu eesmärk investeerimisel, eesmärgiks peaks olema min 12%.
Usun, et nn "tavainimene" võib ka investoriks hakata (nagu enamus siinkirjutajatest, vist ...), kuigi tavainimese määratlus on täiesti defineerimatu. Ega investori staatus ei tõsta teda ühiskonnas kõrgemale ega muuda teda paremaks inimeseks:)
siinsete foorumite külastajad ja investorid olid ka siis kunagi nn "tavainimesed". Tõesti, kui euribor tõuseb oluliselt, võib ju laenu tagasimaksmist kiirendada. Usun, et inimesed ei mõtle nii, et kui on pisut tekkinud vaba raha, et siis võib seda usinasti kulutada.
Anette,
mis oleks kui loeks nõuande enne hoolikalt läbi. Mati Feldmann kirjutab: "Olete piisava sissetulekuga ja teil jääb laenu teenindamisest ja elutarbelistest kuludest veidi raha üle, mida mõtlete investeerida."
Anette,
ei ole mõtet pabistada nende inimeste pärast, kellele "veidi" raha igas kuus on suuremad summad kui 10-20K.
Anette,
need inimesed ei loe Äripäeva ja kui loevad, siis ei erutu Mati Feldmanni nõuannetest.
mis oleks kui loeks nõuande enne hoolikalt läbi. Mati Feldmann kirjutab: "Olete piisava sissetulekuga ja teil jääb laenu teenindamisest ja elutarbelistest kuludest veidi raha üle, mida mõtlete investeerida."
Anette,
ei ole mõtet pabistada nende inimeste pärast, kellele "veidi" raha igas kuus on suuremad summad kui 10-20K.
Anette,
need inimesed ei loe Äripäeva ja kui loevad, siis ei erutu Mati Feldmanni nõuannetest.
priitp,
pooltõde Sul, ka need inimesed loevad Äripäeva, kuid nad, tõsi, ei erutu seelaadsetest nõuannetest.
priitp,
ei ole mõtet pabistada ka nende inimeste pärast, kellele "veidi raha" igas kuus jääb vaid 10 ja 20 keek vahele. Nende pärast peavad pabistama ainult igasugused kliendihaldurid - et neid enda külge kinnistada.
pooltõde Sul, ka need inimesed loevad Äripäeva, kuid nad, tõsi, ei erutu seelaadsetest nõuannetest.
priitp,
ei ole mõtet pabistada ka nende inimeste pärast, kellele "veidi raha" igas kuus jääb vaid 10 ja 20 keek vahele. Nende pärast peavad pabistama ainult igasugused kliendihaldurid - et neid enda külge kinnistada.