Tasakaalustamaks negatiivse info laviini Argentiina kohta - vutti mängib nende rahvusmeeskond vägagi normaalselt. Kuivõrd olen läbi aegade ise suur fänn olnud ja pean seda tänaseni maailma parimaks tiimiks, siis tahaks sellele positiivsele asjaolule ka nagu naca tähelepanu juhtida.
Argentine president announces there will be a devaluation of peso.
Mis puutub edukusse spordis, siis mina olen läbi aegade uskunud, et see on otseses seoses finantsseisuga. Mulle meeldib seetõttu jälgida Euroopa liigasid. Viimane suurem pauk oli näiteks Fiorentina pihta, kes eelmisel hooajal oli sunnitud pankroti vältimiseks sisuliselt kõik oma normaalsed mängijad (sh Batistuta Romale) maha müüma. Näiteks Madriidi Real on sisuliselt kohustatud poolfinaali jõudma oma suure võlakoorma tõttu (umbes 100m USD), Juventuse omanik Agnelli oli raskustes, millest loodeti IPO abil üle saada.
Rahvuskoondis on ehk veidi teine asi, aga minu arvates Eesti sportlaste käekäik viimase 10 aasta jooksul on selgelt näidanud, et süsteem spordis ja selle pidev finantseerimine on üliolulised. Kui riik on edukas, siis juba ainuüksi erasponsorid annavad süsteemile tõhusa panuse. Kui endal on kõik korras, siis on lihtsam ka teistele anda.
Mis puutub Argentiina valuutasse ja selle devalveerimisse, siis ma kardan, et kui USD vääringus 12 kuu pärast 50% tänasest keskmisest palgast alles jääb, siis on isegi hästi läinud. See riik lihtsalt ei ole normaalne riik. President kujutab seal ette, et ta on nagu oma karjääri tippu jõunud näitleja, kelle varustuses on sõjavägi, politsei jms. nipsasjad. Tavaline inimene ei huvita kedagi. Niimoodi kaugele ei jõua.
Rahvuskoondis on ehk veidi teine asi, aga minu arvates Eesti sportlaste käekäik viimase 10 aasta jooksul on selgelt näidanud, et süsteem spordis ja selle pidev finantseerimine on üliolulised. Kui riik on edukas, siis juba ainuüksi erasponsorid annavad süsteemile tõhusa panuse. Kui endal on kõik korras, siis on lihtsam ka teistele anda.
Mis puutub Argentiina valuutasse ja selle devalveerimisse, siis ma kardan, et kui USD vääringus 12 kuu pärast 50% tänasest keskmisest palgast alles jääb, siis on isegi hästi läinud. See riik lihtsalt ei ole normaalne riik. President kujutab seal ette, et ta on nagu oma karjääri tippu jõunud näitleja, kelle varustuses on sõjavägi, politsei jms. nipsasjad. Tavaline inimene ei huvita kedagi. Niimoodi kaugele ei jõua.
huvitav kuidas argentiina selleni yldse joudis?
ja kas paltsul oli sama plaan..
ja kas paltsul oli sama plaan..
Võimalus, et koos peeso devalveerimisega lubatakse dollarilaene tagasi maksta peesodes on viimastel päevadel(presidendiks sai Duhalde umbes samasuguste vaadetega nagu Janno Reiljan Eestis) kasvanud.
the Argentine program, in an effort to protect small
holders of dollar-denominated loans, says that all loans under $100,000 must
be converted to pesos, effectively reducing their value
holders of dollar-denominated loans, says that all loans under $100,000 must
be converted to pesos, effectively reducing their value
Ei ole varem isegi süvenenud, millal Argentiina oma hirmsa võla tekitas. Nüüd loen, et sõjalise diktatuuri ajal perioodil 1976-83 suurenes riigi võlakoormus 8.3bn USD tasemelt kuni 43.6bn USD-ni. 1982 lõpus oli esimene moratoorium. Intressimaksed võlalt olid 2/3 riigi ekspordituludest (no näiteks Eestis tähendaks see vist umbes 40bn EEK aastas intressimakseid).
1995. aasta alguses oli võlakoormus vaid 90bn USD, aga nüüd juba 140bn USD. See tähendab, et vähem kui 6 aastaga on tulnud juurde kolmandik koguvõlast. Mis probleemi oli peesot samal tasemel hoida, kui kogu aeg oli neid, kes riigile olid nii palju laenu juurde andma.
1973-82 oli Argentiina keskmine eelarvedefitsiit 5.2% SKT-st. Muide, väidetavalt riik isegi ei pidanud välisvõla üle ise arvestust. Lihtsalt tahtis laenu ja raha tuli. Valitsus kulutas nii nagu ise tahtis, aga vahepeal mõeldi, et raha väljavoolu saab ju vähendada, kui tavainimese impordi tarbimist vähendada. No siis pandi piirangud vilja ja loomaliha impordile (mis nad ikka söövad, las peavad natuke vahet!?).
Valitsus trükkis kohalikku raha nii nagu vaja oli ja loomulikult oli tagajärjeks meeletu inflatsioon. Selle tagajärjel tahtsid kõik kohalikust valuutast välja saada, ostsid USD-sid ja panid raha välismaale. Kokkuvõttes jooksis süsteem kokku.
No edaspidi oli igasuguseid vahepealseid kohalikke valuutasid (austral) ning praegune peeso võeti kasutusele umbes 10 aastat tagasi.
No minu arvates vahet ei ole, mis nimega see valuuta on, kui riigi eesotsas on mingid täiesti vastutustundetud tegelased. Tagantjärele vaadates ei ole ka viimased 10 aastat midagi head olnud. Võlakoormus on ikka meeletu tempoga tõusnud. Huvitav, kes tahab minna Argentiinasse elama ja makse maksma?? Kuuldavasti on konsulaatide ukse taga praegu pikad järjekorrad, inimesed tahavad jalga lasta. JP Morgan ootab peeso kursiks varasema 1:1 asemel 1:2.70. No kõik märgid näitavad, et 600 USD suurusest keskmisest palgast jääb aasta lõpuks ehk pigem 200 USD alles. Olin vist liiga optimistlik oma 50% languse prognoosiga.
1995. aasta alguses oli võlakoormus vaid 90bn USD, aga nüüd juba 140bn USD. See tähendab, et vähem kui 6 aastaga on tulnud juurde kolmandik koguvõlast. Mis probleemi oli peesot samal tasemel hoida, kui kogu aeg oli neid, kes riigile olid nii palju laenu juurde andma.
1973-82 oli Argentiina keskmine eelarvedefitsiit 5.2% SKT-st. Muide, väidetavalt riik isegi ei pidanud välisvõla üle ise arvestust. Lihtsalt tahtis laenu ja raha tuli. Valitsus kulutas nii nagu ise tahtis, aga vahepeal mõeldi, et raha väljavoolu saab ju vähendada, kui tavainimese impordi tarbimist vähendada. No siis pandi piirangud vilja ja loomaliha impordile (mis nad ikka söövad, las peavad natuke vahet!?).
Valitsus trükkis kohalikku raha nii nagu vaja oli ja loomulikult oli tagajärjeks meeletu inflatsioon. Selle tagajärjel tahtsid kõik kohalikust valuutast välja saada, ostsid USD-sid ja panid raha välismaale. Kokkuvõttes jooksis süsteem kokku.
No edaspidi oli igasuguseid vahepealseid kohalikke valuutasid (austral) ning praegune peeso võeti kasutusele umbes 10 aastat tagasi.
No minu arvates vahet ei ole, mis nimega see valuuta on, kui riigi eesotsas on mingid täiesti vastutustundetud tegelased. Tagantjärele vaadates ei ole ka viimased 10 aastat midagi head olnud. Võlakoormus on ikka meeletu tempoga tõusnud. Huvitav, kes tahab minna Argentiinasse elama ja makse maksma?? Kuuldavasti on konsulaatide ukse taga praegu pikad järjekorrad, inimesed tahavad jalga lasta. JP Morgan ootab peeso kursiks varasema 1:1 asemel 1:2.70. No kõik märgid näitavad, et 600 USD suurusest keskmisest palgast jääb aasta lõpuks ehk pigem 200 USD alles. Olin vist liiga optimistlik oma 50% languse prognoosiga.
On Friday, Argentina's Supreme Court ruled that the government's freeze on bank accounts was unconstitutional, opening the way to a possible run on the banks.
The government responded by closing the banks today and Tuesday.
The government responded by closing the banks today and Tuesday.
Huvitav nähtus Argentiina kohta on muide teravilja- ja loomaliha impordi keelustamine. Vanasti oli Argentiina üks maailma suurimaid liha ja vilja eksportööre. Kas seal suudeti hakkama saada millegi taolisega nagu kommunistid 20-ndate Ukrainas?
Argentiina peeso on USD vastu kursiga 2,05 (varasema 1 asemel). Kui mingeid lisavahendeid IMF-i poolt ei anta, siis läheb tõenäoliselt kurss madalamale. Ise ootan kurssi 2,5-3. Muidugi, kui lühiajaliselt väljaspoolt aidatakse, siis on teine asi.
JPM has raised its estimate of Argentina’s GDP growth in the third quarter to 8.5%, one of the highest in the world.
JPM is citing optimism around recent reforms by President Milei.
JPM is citing optimism around recent reforms by President Milei.
Kahtlustan, et tegemist on siiski valeinfoga. Ametlikest allikatest sellist infot ei leidu.
JPM avaldas oma 21. novembri note's hinnangu FY25 kohta, spetsiifiliselt 3Q24 pole mainitud. 1H24 oli neil alles majanduslangus, nii kiire kasvule pöörde "uudis" on jah ilmselt fake.
Our 2025 GDP growth forecast is 4.4%y/y, with upside risk.