Argentiina ametnikud teatasid alles äsja, et riik on sisuliselt pankrotis ning elanikel ei lasta pangast üle 1000 dollari kuus välja võtta ning välisinvestoritel ei lasta samuti raha riigist välja viia. Kuidas võiks taoline likviidsuskriis mõjutada teisi arengumaid, eeskätt aga Venemaad, kus ka rubla langes kiiresti dollari suhtes ja Keskpank oli sunnitud tugioste tegema. Teeb igal juhul veidi ärevaks, kuigi analüütikud väidavad, et Argentiina probleemid on juba aktsiahindadesse sisse arvestatud.
Riikide default - mmm, üks mu lemmikteemasid!
Riikide kõrge võlakoormus on minu arvates jällegi üks argument, mis toetab inflatsioonilise keskkonna tekkimist lähema 10 aasta perspektiivis ja seetõttu on minu ilmselge soovitus - hoia eemale pikaajalistest võlakirjadest (üle 5 aasta). Mingil hetkel peavad suurriigid hakkama raha pakkumist järsult kasvatama, sest eelarvedefitsiitidest jagu ei saada ning valdavalt on maailma suurriikide võlakoormused üle 50% GDP-st. Kui võtta näiteks riik, mille võlakoormus on 60% GDP-st ning mille riigieelarve maht on 35% GDP-st, siis 5%-lise intressimäära puhul on aastased intressikulud 3% GDP-st ehk umbes 8-9% eelarve mahust. See on ikka väga suur number! Siinjuures tuleb märkida, et on palju riike, mille võlakoormus GDP suhtes on 60%-st kõrgem ja intressimäär 5% on ikka pigem stabiilse keskkonna märk.
Minu arvates on Argentiina juhtum ülioluline.
Muide omal ajal räägiti Venemaa ülisuurest võlakoormusest. Võrrelgem:
Venemaa 140m inimest, võlakoormus 140-150bn USD
Poola 38m inimest, võlakoormus 40bn USD
Argentiina 37m inimest, võlakoormus 132bn USD.
Kui võtta aluseks võlakoormus 1 inimese kohta, siis on n-ö arenenud riigid väga suure võlakoormusega. Ma alles mõtlen selle üle, kuidas sellesse suhtuda. Ühest küljest on nende võla tagasimaksmise võime kõrge, kuna seal piirkonnas toodetav lisandväärtus on kõrge. Samas... miks ei võiks see lisandväärtuse tootmine ühel päeval lihtsalt liikuda kuhugi mujale (keegi alles väitis mulle vastu, et geograafia tänapäeval enam oluline). Riigi võlakoormus tähendab ikkagi potentsiaalselt kõrgemat maksukoormust.
Riikide kõrge võlakoormus on minu arvates jällegi üks argument, mis toetab inflatsioonilise keskkonna tekkimist lähema 10 aasta perspektiivis ja seetõttu on minu ilmselge soovitus - hoia eemale pikaajalistest võlakirjadest (üle 5 aasta). Mingil hetkel peavad suurriigid hakkama raha pakkumist järsult kasvatama, sest eelarvedefitsiitidest jagu ei saada ning valdavalt on maailma suurriikide võlakoormused üle 50% GDP-st. Kui võtta näiteks riik, mille võlakoormus on 60% GDP-st ning mille riigieelarve maht on 35% GDP-st, siis 5%-lise intressimäära puhul on aastased intressikulud 3% GDP-st ehk umbes 8-9% eelarve mahust. See on ikka väga suur number! Siinjuures tuleb märkida, et on palju riike, mille võlakoormus GDP suhtes on 60%-st kõrgem ja intressimäär 5% on ikka pigem stabiilse keskkonna märk.
Minu arvates on Argentiina juhtum ülioluline.
Muide omal ajal räägiti Venemaa ülisuurest võlakoormusest. Võrrelgem:
Venemaa 140m inimest, võlakoormus 140-150bn USD
Poola 38m inimest, võlakoormus 40bn USD
Argentiina 37m inimest, võlakoormus 132bn USD.
Kui võtta aluseks võlakoormus 1 inimese kohta, siis on n-ö arenenud riigid väga suure võlakoormusega. Ma alles mõtlen selle üle, kuidas sellesse suhtuda. Ühest küljest on nende võla tagasimaksmise võime kõrge, kuna seal piirkonnas toodetav lisandväärtus on kõrge. Samas... miks ei võiks see lisandväärtuse tootmine ühel päeval lihtsalt liikuda kuhugi mujale (keegi alles väitis mulle vastu, et geograafia tänapäeval enam oluline). Riigi võlakoormus tähendab ikkagi potentsiaalselt kõrgemat maksukoormust.
IMF on väljatöötanud seaduseelnõu, mis reguleerib varade müüki kui riik on sattunud pankrotiseisu
Minu meelest on tähelepanuväärne, et contagion effect on seekord Kesk-ja Ida-Euroopat siiski säästnud. Kas tuleneb see lihtsalt kaasaminekust USAst imporditud ajutise positiivsusega või on konvergents EUga juba sellises faasis, et kõigi emerging marketite loksumistega enam kaasa ei minda?
Argentiinas on 19 inimest surma saanud, president astus tagasi. See on algus uuele languslainele. Ma kujutan ette, et aktsia- ja võlakirjaturud ei jää siin pühade vahel sugugi rahulikuks. Argentiina sündmused eskaleeruvad ning Bulgaaria 95, Aasia 97 ja Venemaa 98 on kordumas. Kõik kommentaarid üritavad positiivseid meeleolusid süstida, kuid keegi tõenäoliselt ei usu neid kommentaare. FT-s oli mõnda aega tagasi väide, et peamiselt Hispaania pangad võidavad sellest, kui kohalikud pangad raskustesse satuvad, sest nad on seal esindatud ja raha jookseb neile üle. Ma ei usu seda. Ma arvan, et kõik kaotavad. See süsteem kukub sisuliselt mingi 30-40% alla (devalvatsioon). Seda juhul, kui IMF kiiresti sisse tuleb. Kui ei tule, siis tuleb variant "lõputu õudus".
Ma olen veidi mures seepärast, et üle maailma hakkab tekkima regioone, kus pinged tulevad tänavale. See on tõenäoliselt alles algus. Aasta 2002 on paljudes riikides raske aeg.
USA aktsiaturul tuleb jaanuar tõsise miinusega.
Ma olen veidi mures seepärast, et üle maailma hakkab tekkima regioone, kus pinged tulevad tänavale. See on tõenäoliselt alles algus. Aasta 2002 on paljudes riikides raske aeg.
USA aktsiaturul tuleb jaanuar tõsise miinusega.
Üks riik, mille puhul ma kardan tõsist kriisi ja mis asub lähedal - Poola. Sealne hype aastatel 1998-2000 oli ülivõimas ja riigi ettevõtted ja riik ise kerisid üles suure võlakoormuse. Seda tingimustes, kus erastamisest tuli niigi raha tugevalt sisse. Jooksevkonto defitsiit oli üle mõistuse. Nüüd, majandusaktiivsuse langedes on tegemist kriitilise situatsiooniga.
Ma mäletan, et omal ajal analüüsisin kõiki Ida-Euroopa riike ja kui ma õigesti mäletan, siis kuni 1996-97 oli Eesti palgatase Poolast kõrgem või võrdne. Täna on Eesti keskmine kuupalk alla 6000 EEK, Poolal peaks see olema juba üle 8000 EEK.
Elektrim, Netia... - default'id. Need olid väga olulised Poola ettevõtted. Poola saab olema Eesti jaoks tõenäoliselt kõige lähem häving.
Ma mäletan, et omal ajal analüüsisin kõiki Ida-Euroopa riike ja kui ma õigesti mäletan, siis kuni 1996-97 oli Eesti palgatase Poolast kõrgem või võrdne. Täna on Eesti keskmine kuupalk alla 6000 EEK, Poolal peaks see olema juba üle 8000 EEK.
Elektrim, Netia... - default'id. Need olid väga olulised Poola ettevõtted. Poola saab olema Eesti jaoks tõenäoliselt kõige lähem häving.
Sul võib Poola kohalt õigus olla. Minu mälu järgi on Poolal ajalugu vaadates olnud kombeks vahetevahel end lõhki laenata ja siis defaultida. Sellel sajandil pole seda veel tehtud:-)
Ei taha ära sõnuda, aga kui devalveeritakse Argentiina peeso, siis tullakse ka Eesti krooni kangutama, sest Eesti kasutab ka valuutakomitee süsteemi
lootma peab. saab jälle kangutajate arvelt teenida.
Argentiina peeso ja Eesti krooni vahe on nende ankurvaluutas ja eksporditurus. Argenitiina fenomen on ka kohalik valitsus, milline suutis end lõhki laenata. Kui Argentiinat mõjutab tugevalt seotus dollariga ning suhteliselt ebastabiilne Brasiilia, siis Eesti on haagitud euroga ning ka peamiseks ekspordituruks on europõhised maad või muidu stabiilsed kohad (Rootsi). Eestis ei ole ka valitsus otsustanud laenukoormust üle ääre ajama. Eestiga sarnases positsioonis on näiteks Bulgaaria, kes ka kasutab europõhist valuutakomitee süsteemi. Leedulased tegid mõni aasta tagasi sellise tembu, et sidusid liti dollariga (stabiilne raha mis Venemaal maksev, ekspordiga USA-sse polnud midagi pistmist). Nüüd on leedulased oma vitsad kätte saanud ning haagivad end dollarist lahti ja eurosse.
Seega ei näe mingit põhjust krooni kursi kangutamises.
Seega ei näe mingit põhjust krooni kursi kangutamises.
Ma ei näe ka erilist ohtu selles, et Eestis on valuutakomitee süsteem. Probleemid tulenevad ikka vastutustundetust laenuvõtmisest. Lihtsalt ajalooliselt on paljud võlaprobleemidega riigid üritanud oma finantssüsteemi stabiliseerida või uuesti üles ehitada valuutakomitee süsteemi abil ja seetõttu on asjale halb maik külge jäänud. No kuidas Eesti krooni vastu spekuleerida, lootuses, et tood kaasa valuutakriisi. Võimatu. Riik võtab kasvõi laenu. See ei ole muidugi kokkuvõttes hea näitaja, aga väldiks tõsise kriisi tekke.
Selleks, et alanevast kindlustundest võita, ei pea muidugi valuutakurss murduma. Need, kes omal ajal EEK-i vastu spekuleerisid ja näiteks võtsid EEK-is laenu 10%-ga, said tipphetkedel edasi laenata enam kui 15%-ga (lühiajaliselt).
Selleks, et alanevast kindlustundest võita, ei pea muidugi valuutakurss murduma. Need, kes omal ajal EEK-i vastu spekuleerisid ja näiteks võtsid EEK-is laenu 10%-ga, said tipphetkedel edasi laenata enam kui 15%-ga (lühiajaliselt).
vist ikka tuleks dem-is või euros laenu võtta ja eek-is edasi laenata kui eek intress ebakindluse tõttu tõuseb.
DEM vaeseke läheb hingusele, kus sa enam DEMis laenu saad?
Valuutakomiteest: tuleb aru saada, et valuutakomitee koosneb kahest osast valuutareserviga tagatud M0 ja laenajate/pangasüsteemi vastutusel olev M2-M0. Kui laenajad liiga hoogu lähevad nagu ARG või Eesti 1998, siis valuutakomitee ei aita, kas laenajad/pangad lõpetavad tegevuse või devalveerub valuuta (musta)turuhind.
Täpselt nii. Välisvaluutareservidega on ju valuutakomitee süsteemi puhul tagatud ainult emiteeritud sularaha.
Samas - ega kuskil tasemel on (ka Argentiina puhul) kate olemas. Lihtsalt nüüd lastakse õhk välja.
Samas - ega kuskil tasemel on (ka Argentiina puhul) kate olemas. Lihtsalt nüüd lastakse õhk välja.
Minu arvates on pea ainus võimalus krooni täna põhja lasta olukorra tekitamine, kus HP ja EYP oleksid korraga pankrotti minemas ja riik peaks neid (rootslaste asemel?) bailima hakkama. Tundub suht vähetõenäoline? Pole kuulnud, et isegi Handelsbanken kui vana tuntud pessimist oleks seekord kroonile peatset hukku ennustamas.
Mõned komponendid on siiski olemas:
poliitiline ebastabiilsus,
jaheneva maailmamajanduse taustal 14% suurema riigieelarve vastuvõtmine
poliitiline ebastabiilsus,
jaheneva maailmamajanduse taustal 14% suurema riigieelarve vastuvõtmine
võiks tulla küll mõni tegelane graafiku poolt loetletud komponentide baasilt krooni vastu spekuleerima. vastupidised positsioonid võiks päris hea riski ja tulu suhtega tootlust anda.
Puudub peamine valuutapositsioon, mis paneks pangad muretsema võimaliku sisemise konverteerimise pärast. Just see devalveeris 1997 15% Tshehhi krooni, inimesed tulid raha oma arvetel vahetama ja pangad ei tahtnud/saanud oma valuutapositsioone üle teatud piiri lasta. Eestis oli selline situatsioon 98/99 kui panagandussüsteemi avatud FX positsioon oli -3bn EEK ehk pankadel oli EEK nõudeid rohkem kui kohustusi ja EEK/DEM devalveerimine 15% võrra oleks pankadele tekitanud 450MEEK'se lossi. Täna on avatud FX positsioon ca 12bn EEK teiselepoole ja muret devalveerimise pärast pole vaja tunda enne kui see number arvestades tänast pankade kapitalibaasi umbes samapalju teisele poole ei lähe. See puudutab pangandussüsteemi. Valitsuse poolt, jah - kui riigieelarve kulude katteks jätkatakase EUR põhist laenamist võib valitsuse valuutapositsioon paigast ära minna ja ühel hetkel võibolla pole valitsusel enam alternatiivi selle katmiseks, kuid 15bn EEK on panagd ilmselt nõus seda riski endale võtma, mõistliku tasu eest muidugi.
Enrontiina